nende Hageja: A. T. (isikukood: xxxx; elukoht xxxx; epost: xxxx); Kostja: A. T. (isikukood: xxxx; elukoht xxxx; epost: xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista välja kostjalt A. T. hageja A. T. kasuks välja igakuine elatis: • perioodil 01.10.2021 – 30.06.2022 summas 166,30 eurot; • alates 01.07.2022 summas 163,58 eurot kuus kuni A. T. omandab kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni.
3.Punktis 2 nimetatud elatis tuleb tasuda hiljemalt 6. kuupäeval A. T.’i pangakontole nr xxxx, märkides selgituseks: „Elatis“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige 1(9)
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja põhjendused
1.Hagist nähtub, et kostja on täisealise hageja isa. Hageja õpib Xxxx ja plaanib edasi suunduda ka kõrgkooli. Hageja ei saa õppimise kõrvalt tööl käia, sest koolipäevad on pikad ja peale seda osaleb veel treeningutel, nädalavahetustel on võistlused.
2.Hageja püsikulud kuu kohta on järgmised: Eluasemekulud:• Toit: • Transport: • Sidekulud: • Tervishoid: • Hügieen: • Koolikohustus: • Riided ja jalanõud:
10.Kooli väljasõidud ja üritused Kokku:
65€ 190€ 30€ 22€ 25€ 40€ 35€ 200€ 20€
627 EUR
Eelnimetatud kuludele lisanduvad ka ootamatud väljaminekud, nt jalanõud treeningutel lagunevad, põlvekaitsmed lähevad katki, massaaž vajadusel (27 EUR 1 kord), juuksur kord kvartalis 35 eurot, samuti on ettearvamatud koduklubiga võistluskulud 20-35 nädalavahetus.
3.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatise summas 290 eurot alates 01.10.2021 kuni 21.07.2024 kuni hageja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda 6. kuupäeval pangakontole A. T. xxxx selgitusega: „Elatis“.
4.Seoses kostja vastuväidetega selgitas hageja, et kostja lisakulutusteks ei saa lugeda elatisraha maksmist vennale, sest see peaks olema vanema kohustus, aga kuna seda pole ta vabatahtlikult teinud, siis kõik kulud on seotud ainult kohtu poolt väljanõutud otsustustega. Kostja tegeleb aktiivselt jahipidamisega ning tal on sissetulekud.
5.Hageja märkis, et ta on alustanud õpinguid autokoolis, mis suurendavad vähemalt 3 – 4 kuud kulutusi: sõidutunnid, libedasõit ja eksamid (kuus 220-250 euro võrra) + kohalesõit edasi tagasi.
6.Oktoobris 2021. a on hageja saanud kostjalt 150 eurot, millega saab teha tasaarvelduse. Kostja vastus
7.Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Kostja selgitas, et ta võttis hageja enne tsiviilasja menetlust ühendust ja küsis, mis on tema kulutused ühes kuus. 2(9)
Hageja vastas, et ligikaudu 150-160 eurot kuus. Kostja ja hageja leppisid suuliselt kokku, et kostja maksab hagejale elatist iga kuu kuni gümnaasiumi lõpuni. Hageja saatis kostjale arveldusarve numbri ja sinna on kostja alates juuli lõpust iga kuu kandnud 150 eurot.
8.Hagiavaldusele lisatud dokumendid on segadusse ajavad ja ei tõesta kulusid, mis on nüüd viimase paari kuuga kõvasti suurenenud. Hagiga on kaasas A. T. Xxxx arve, mis ei tohiks olla hageja kulu. Hagiga ei ole kaasas lubatud pangakonto väljavõtet. On lisatud rahaplaneerija ketas, mille alusel pole võimalik tegelikest kulutustest aru saada.
9.Kostja märkis, et ta maksab oma teisele lapsele kompromissi korras kokkulepitud elatisraha 191,74 eurot kuus. Kostja hinnangul hagiga ei ole õigust nõuda ja alust mõista välja elatist kuni kõrghariduse omandamiseni, kuna hageja ei omanda hetkel kõrgharidust.
10.Kostja leidis, et Xxxx õpilastele on tagatud tasuta majutus, toitlustus ja spordimeditsiiniline teenindus. Samuti makstakse parimatele stipendiumi. Lisaks hageja saab riikliku lapsetoetust 60 eurot. Samuti peab hageja ülalpidamisse panustama ka teine vanem.
11.Kui täisealiseks saanud laps otsustab autokooli minna, siis ei saa sellele kuluvat raha lihtsalt kostjalt välja nõuda, kuna hageja on selle otsuse teinud iseseisvalt. Autokool ei ole lapse otsene vajadus, mille peaks vanem kinni maksma.
12.Hageja väidetav kulu riietele 200 eurot kuus on kostja arvates liiga suur. Kuidas on võimalik toidule kulutada 190 eurot kuus, kui kooli poolt on kolm korda päevas toitlustamine?
13.Jahipidamine ei too kasu, pigem vastupidi. Jahipidamine on kostja ainus hobi. Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
15.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
16.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja on täisealine laps; 3(9)
• kostja on hageja isa (tlk 20); • hageja elab ema juures ning on tema ülalpidamisel; • kostja on hagejale pärast tema täisealiseks saamist elatist rahas maksnud 150 eurot 2021. a oktoobris; • hageja õpib Xxxx, omandades parasjagu keskharidust (tlk 19); • kostjal on veel üks alaealine laps, kelle suhtes on tal ülalpidamiskohustus (tlk 28-29, sünnidokumendid).
17.Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 290 eurot alates 01.10.2021 kuni hageja omandab kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
18.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) poolte vahel on elatise tasumise kokkulepe, mida kostja täidab; (ii) hageja kulud on osaliselt ebavajalikud ja ülemäärased ja tõendamata; (iii) kostja maksab teisele lapsele elatisraha 191,74 eurot kuus; (iv) hageja ei omanda kõrgharidust, mistõttu võiks olla alust elatist nõuda kuni keskhariduse omandamiseni; (v) arvestada tuleb lapsetoetusega.
19.Ülalt nähtub, et hageja õpib gümnaasiumis. Nimetatud asjaolu on ka tõendatud. Kohus leiab, et hageja on piisavalt põhistanud, et tal ei ole võimalust õppetöö kõrvalt enesele hankida sedavõrd suurt sissetulekut, et täiendav vanematepoolne ülalpidamine poleks vajalik. Seega on hagejal õigus kostjalt ülalpidamist nõuda. Asjakohatud on kostja väited, mille kohaselt hageja ei omanda kõrgharidust, mistõttu võiks olla alust elatist nõuda kuni keskhariduse omandamiseni. PKS §-de 96 ja 97 sõnastusest lähtuvalt on kostjal hageja ülalpidamiskohustus, kuni hageja omandab keskvõi kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega on ülalpidamiskohustus sõltuvuses sellest, kas hageja osaleb õpingutel. Kui kostjalt on nimetatud sätete alusel elatis välja mõistetud, kehtib kohustus kuni õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja ei pea igakordselt elatist uuesti hagema tulema, kui tema õppevorm on vahepeal muutunud, seda ei saa pidada menetlusökonoomiliselt mõistlikuks.
20.Täisealiseks saanud laps peab oma vajadusi kohtumenetluses tõendama ning talle ei kehti PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alampiir, milline on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, reguleerib alaealise lapse elatise minimaalset ulatust, mistõttu ei ole seda võimalik ega ka põhjendatud laiendada täisealise lapse elatisele (vt RKTKm 19.10.2015.a nr 3-2-1-119-15, p 10).
21.Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud ja nende suurus on järgmised: Kulu nimetus Kulu suurus, eurot
4(9)
1.65€
2.190€
3.30€
4.22€
5.25€
6.40€
7.35€
8.200€
9.20€ 627 eurot
Eluasemekulud: Toit: Transport: Sidekulud: Tervishoid: Hügieen: Koolikohustus: Riided ja jalanõud: Kooli väljasõidud ja üritused
KOKKU
Hagejal on ka järgmised ühekordsed kulutused: Kulu nimetus Massaaž vajaduspõhiselt Juuksur korra kvartalis Võistluskulud nädalavahetuse kohta
Kulu suurus, eurot
20-35
22.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus
Kulu suurus, eurot
Kohtu kommentaar
Eluasemekulud
59,13
Toit
Tervisehoid
Sidekulud
6,80
Transport
Tõend tlk 17. Kuivõrd hageja on märkinud, et eluaset kasutab kokku 4 inimest, siis on kulu põhjendatud 59,13 euro ulatuses. On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulu on põhjendatud. Kostja ei vaidlusta kulu ning kohus leiab, et kulu on põhjendatud. Kulu suurust ei ole küll tõendatud, kui arvestades hageja sportlikku elulaadi, ei ole kulu ülemäärane. Tõend tlk 15-16. Kulu on tõendatud, kuid mitte hageja poolt märgitud ulatuses. Kulu on tõendamata.
5(9)
Riided ja jalanõud
Hügieen
Koolikohustus Kooli väljasõidud ja üritused Juuksur
11,67
Massaaž vajaduspõhiselt
Võistluskulud nädalavahetuse kohta
Kokku:
Kulu tõendamata Hageja ei ole ka põhistanud, et tema kulu riietele ja jalanõudele on igakuiselt 200 eurot (2400 eurot aastas). Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 40 euro ulatuses. Hageja ei ole kulu suurust tõendanud. Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad normaalseks elutegevuseks hügieenitarbeid ning et need tarbed maksavad raha. Hügieenitarvete mõistlik kulu kuus on kohtu hinnangul 25 eurot kuus. Kulu on tõendatud tlk 32. Hageja ei ole kulu suurust tõendanud. Kulu kandmine on kohaselt tõendamata. Siiski on üldteada asjaolu, et aeg-ajalt tuleb käia juuksuris ja et see maksab raha. Hageja väljatoodud kulu suurus ei ole ülemäärane. Hageja ei ole välja toonud, kui sagedane on tema massaaživajadus. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kunagi sellist kulu kandnud. Hageja ei ole välja toonud, kui sagedased võistlused nimetatud on. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kunagi sellist kulu kandnud.
392,60 eurot
Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale põhjendatud kulutuste suuruseks 392,60 eurot kuus. Seega tuleb kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 196,30 eurot kuus (392,60 / 2). Ülejäänud hageja poolt välja toodud ühekordsed kulud (autokool) ei ole sellised vältimatult vajalikud kulud, millega täisealise lapse elatise väljamõistmisel peaks arvestama. Samuti on kulud tõendamata. Seega jätab kohus vastavate kuludega seonduva tähelepanuta. Kostja on märkinud, et elatise puhul tuleb arvestada ka lapsetoetusega. Kohus on kostja väitega osaliselt nõus. Lapsetoetuse suurus on 60 eurot lapse kohta kuus. Üldreegli kohaselt on see igakuine toetus alates lapse sünnist kuni 16-aastaseks saamiseni. Samas kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes ja tal ei ole veel 6(9)
keskharidust, makstakse lapsetoetust kooli lõpetamiseni või selle õppeaasta lõpuni, kui laps saab 19-aastaseks. Õppeaasta alguseks loetakse gümnaasiumi lõpuklassis 30. juunit. Hageja on käesoleval ajal xxxx. Seega makstakse hageja eest lapsetoetust kuni xxxx. a. Kohus arvestab kuni nimetatud perioodini hageja eest makstava lapsetoetusega ning sel ajal peavad vanemad kandma hageja kulusid summas 332,60 eurot kuus (392,60 - 60), millest tuleb kummalgi vanemal kanda kulutusi summas 166,30 eurot kuus (332,60 / 2).
23.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 p-is 11 märkinud järgmist: Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda. Seega asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja ei vabane PKS § 102 lg 2 järgi ülalpidamiskohustusest varalise seisundi tõttu ja peab oma vajadusi piirama ning kostjat endaga ühetaoliselt ülal pidama.“
24.Kostja ei ole selgesõnaliselt märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Seetõttu ei analüüsi kohus kostja majanduslikku seisundit. Kostja on tööealine ning -võimeline. Kostja suhtes ei ole käimas täitemenetlusi ning kostja ei ole üheski täitemenetluses sissenõudja. Kostjale kuulub 6,26 ha maatulundusmaad asukohaga xxxx (hüpoteegid ja märked puuduvad). Kostjale kuulub isiklik ja tasuta kasutusõigus 11,2 ha maatulundusmaale asukohaga xxxx. Kostja ei tegutse ettevõtluses. Kostjale kuulub sõiduauto xxxx (reg nr xxxx). Kostja märgib, et tal on kohustus ülal pidada oma teist alaealist last. Samas ei ole kostja esile toonud, et hagejale elatise väljamõistmine seaks kostja teise lapse kuidagi ebavõrdsesse seisu või et see mõjutaks tema enda ülalpidamist. Seega jätab kohus nimetatud vastuväite tähelepanuta. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et võimaldab hagejale nõutavas ja kulupõhises ulatuses elatist tasuda.
7(9)
25.Kostja on esile toonud, et poolte vahel on suuline elatise tasumise kokkulepe, mida kostja täitnud on. Hageja ei ole kostja väidet omaks võtnud. Kostja ei ole kokkuleppe olemasolu tõendanud. Lisaks ei ole kostja ka tõendanud, et väidetavat kokkulepet täidetud oleks. Seega vastavad kostja väited asja lahendamisel tähtsust ei oma.
26.Elatise suuruse määramisel on kohus arvestanud ka seda, et hageja on täisealine ning 2 kuuse suvepuhkuse (juuli-august; eksamisessioonid kestavad tavapäraselt juunikuuni) vältel võimeline enesele ise sissetulekut teenima. Seega vajab ta rahalises mõttes ülalpidamist üksnes 10 kuul aastast, mil sissetuleku teenimine on õppetööst tulenevalt välistatud. Lähtuvalt nimetatud eeldusest on kohus elatise summat korrigeerinud, jaotades 10 kuuse elatise kogusumma (10 x 196,30 = 1963) ühtlaste ja korrapäraste maksetena kogu aasta peale, mille tulemusel on igakuise elatise suuruseks 206,25 eurot (1963 / 12). Arvestades hageja ja kostja majanduslikku seisundit, hageja põhjendatud kulutusi ja tema elukorraldust ning vanust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis: • perioodil 01.10.2021 – 30.06.2022 summas 166,30 eurot kuus; • alates 01.07.2022 summas 163,58 eurot kuus kuni hageja omandab kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Nimetatud elatisraha piisav katmaks hageja põhjendatud ja tõendatud vajadused. Nimetatud elatisemäär arvestab ka kostja majandusliku olukorraga ega ole talle ülemäära koormav. Samuti arvestab kohus siinkohal sellega, et kostja on töövõimeline ning omab tasuvat töökohta.
27.Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks mõista välja igakuine elatis: • perioodil 01.10.2021 – 30.06.2022 summas 166,30 eurot kuus; • alates 01.07.2022 summas 163,58 eurot kuus kuni hageja omandab kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
28.Hageja palub määrata, et elatis tuleb tasuda 6. kuupäeval pangakontole A. T. xxxx selgitusega: „Elatis“. Kohus leiab, et hageja taotlus kuulub TsMS § 445 lg 1 alusel rahuldamisele.
29.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
30.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavalduse esitamise kuupäevast ja sellega taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2610 eurot (290 x 9). Menetluskulude jaotus
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 8(9)
osaliselt, sh oluliselt väiksemas ulatuses kui hageja nõudis. Siiski on kohus kostjalt elatise välja mõistnud. Seega on kohus seisukohal, et eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine
32.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
33.Kuivõrd kohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.