2-10-31613
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Määruse tegemise aeg ja koht
10. veebruar 2016 a, Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-31613
Tsiviilasi
OÜ Neckman Invest pankrotimenetlus.
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad, pankrotihaldur
Võlgnik: OÜ Neckman Invest (pankrotis, registrikood 10963461, asukoht Leedri, Randvere küla, Laimjala vald, Saare maakond), seaduslik esindaja juhatuse liige Sander Kaus. Pankrotihalduri: Terje Eipre (e-post [email protected]). Võlausaldaja: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (asukoht Lõõtsa 8a, Tallinn), esinda Marju Vahing-Mõttus ([email protected]).
10963461)
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu Danske Bank A/S Eesti filiaal AS SEB Pank
280 675,42
Rahuldamata jäänud nõude suurus
279 313,15
316 529,05
314 993,72
191 734,95
190 804,34
OÜ Madigan Consulting
145 952,15
145 243,70
OÜ Waldstock
639 116,48 1 281 651,08
636 014,66 1 275 431,20
Nr
Tunnustatud nõude summa (EUR)
2-10-31613
OÜ Ademen
935 745,39
931 204,31
NV
809,82
805,88
ME
3 569,34
3 552,50
AS Latvijas Biznesa Banka
484 838,31
482 485,40
Lemminkäinen Eesti AS
777,70
773,88
Swedbank Liising AS
20 265,85
20 167,56
AS DnB NORD Liising
17 351,36
17 267,22
AS Propaan
5 985,90
5 957,00
Tallinna Ettevõtlusamet
69,54
69,17
JV
1 094,29
1 089,00
Eesti Energia AS
36,74
36,37
Bank DnB NORD A/S
575 334,86
572 542,55
Sirkel & Mall OÜ
7 238,19
7 203,01
Elion Ettevõtted AS
95,22
94,73
EuroPark Estonia OÜ
1 278,23
1 271,96
Sweco Projekt AS
5 459,52
5 433,07
TB
1 094,29
1 089,00
Eesti Äriarhiivi OÜ
53,99
53,62
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu
191 666,95
190 736,71
5 108 424,62
5 083 633,71
Tunnustatud nõude summa (EUR)
Nr
Swedbank AS
1 870 000,00
Rahuldamata jäänud nõude suurus
1 870 000,00
1 870 000,00
1 870 000,00
2-10-31613
2-10-31613 Lõpparuande sisu
2-10-31613 sideteenused (suhtlemine võlgniku, võlausaldajatega jne); büroo- ja sekretäriteenused; bürooruumide- ja tehnika kasutamine (printer, paljundus, arvuti, ruumid dokumentide hoidmiseks ja pankrotihalduri ülesannete täitmiseks), kuna võlgnikul puudus kontor. Pankrotihaldur leiab, et tegemist on vajalike ja põhjendatud kulutustega, kuivõrd pankrotihalduril lasub kohustus pidada pankrotihalduri toimikut ning kuivõrd enamus materjale edastatakse pankrotihaldurile e-posti vahendusel, siis kaasnevad suhteliselt suured kulutused väljatrükkide tegemisega. Samuti on vajalikeks ja põhjendatud kuludeks kulud, mis kaasnevad büroo- ja sekretäriteenustega (sh bürooruumide- ja tehnika kasutamine), sest pankrotihaldur tegutseb büroo kaudu, mille pidamisega kaasnevad igakuiselt kulutused. Pankrotimenetlusega soetud väljamaksed moodustavad kokku seega 23 584,59 eurot, millest kohus on varasemalt määrustega (29.09.2010 määrus ajutise halduri tasu ja kulutuste kinnitamine ning 21.10.2014 määrus jaotusettepaneku kinnitamine) kinnitanud 15 127,79 eurot. Pankrotitoimkond on kinnitanud OÜ Neckman Invest (pankrotis) pankrotimenetlusega seotud kulud (massikohustused ning pankrotimenetluse kulud) summas 23 584,59 eurot, sh raamatupidamis- ja bürookulud, kinnitanud 23.12.2015 otsusega. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. Esimeses järgus on tunnustatud pandipidaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) nõue. Nõue on tagatud kinnistule XXXXXXXX seatud hüpoteegiga summas 3 000 000,00 krooni. Kinnistu (tootmismaa, üldpind 45 m2) müügist laekus 80 eurot. Pandipidaja väljamakse on 68 eurot arvestades, et pandipidaja on osalenud pandieseme arvel pankrotimenetlusega seotud kulude kandmisel 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast (PankrS § 153 lg 3). Seega pandipidaja nõude rahuldamata jäänud osa, mis rahuldatakse koos PankrS § 153 lõike 1 punktis 2 nimetatud nõuetega, moodustab 191 666,95 eurot (191 734,95 – 68).
Teises järgus kuuluvad vastavalt PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. Nr
Võlausaldaja
Tunnustatud nõude Summa (EUR) 280 675,42
Väljamakse I
693,18
Väljamakse II
669,09
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse kaudu Danske Bank A/S Eesti filiaal AS SEB Pank
316 529,05
780,75
754,58
191 734,95
473,55
457,06
OÜ Madigan Consulting
145 952,15
360,51
347,94
OÜ Waldstock
639 116,48 1 281 651,08
1 578,17 3 164,42
1 523,65 3 055,46
OÜ Ademen
935 745,39
2 310,23
2 230,85
NV
809,82
1,99
1,95
ME
3 569,34
8,32
8,52
AS Latvijas Biznesa Banka
484 838,31
1 197,05
1 155,86
777,70
1,99
1,83
2-10-31613
Swedbank Liising AS
20 265,85
49,94
48,35
AS DnB NORD Liising
17 351,36
42,73
41,41
AS Propaan
5 985,90
14,66
14,24
Tallinna Ettevõtlusamet
69,54
0,25
0,12
JV
1 094,29
2,73
2,56
Eesti Energia AS
36,74
0,25
0,12
Bank DnB NORD A/S
575 334,86
1 420,65
1 371,66
Sirkel & Mall OÜ
7 238,19
17,89
17,29
Elion Ettevõtted AS
95,22
0,25
0,24
EuroPark Estonia OÜ
1 278,23
3,23
3,04
Sweco Projekt AS
5 459,52
13,42
13,03
TB
1 094,29
2,73
2,56
Eesti Äriarhiivi OÜ
53,99
0,25
0,12
191 666,95
473,30
456,94
5 108 424,62
12 612,44
12 178,47
Kolmandas rahuldamisjärgus tunnustatud nõuet omavale võlausaldajale väljamakset raha puudumise tõttu ei tehta. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Esimeses järgus tunnustatud Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) nõue läheb rahuldamata osas üle ja kuulub rahuldamisele koos ülejäänud teise rahuldamisjärgu nõuetega. Teises järgus kuuluvad vastavalt PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. Rahuldamata jäänud nõuete suurus on märgitud järgnevas tabelis: Nr
Võlausaldaja
Tunnustatud nõude Summa (EUR) 280 675,42
Rahuldamata jäänud nõude suurus
279 313,15
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse kaudu Danske Bank A/S Eesti filiaal AS SEB Pank
316 529,05
314 993,72
191 734,95
190 804,34
OÜ Madigan Consulting
145 952,15
145 243,70
OÜ Waldstock
639 116,48 1 281 651,08
636 014,66 1 275 431,20
OÜ Ademen
935 745,39
931 204,31
NV
809,82
805,88
2-10-31613
ME
3 569,34
3 552,50
AS Latvijas Biznesa Banka
484 838,31
482 485,40
777,70
773,88
Swedbank Liising AS
20 265,85
20 167,56
AS DnB NORD Liising
17 351,36
17 267,22
AS Propaan
5 985,90
5 957,00
Tallinna Ettevõtlusamet
69,54
69,17
JV
1 094,29
1 089,00
Eesti Energia AS
36,74
36,37
Bank DnB NORD A/S
575 334,86
572 542,55
Sirkel & Mall OÜ
7 238,19
7 203,01
Elion Ettevõtted AS
95,22
94,73
EuroPark Estonia OÜ
1 278,23
1 271,96
Sweco Projekt AS
5 459,52
5 433,07
TB
1 094,29
1 089,00
Eesti Äriarhiivi OÜ
53,99
53,62
191 666,95
190 736,71
5 108 424,62
5 083 633,71
Kolmandas rahuldamisjärgus kuuluvad vastavalt PankrS § 153 lg 1 p-le 3 rahuldamisele tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Võlausaldajale väljamakset raha puudumise tõttu ei tehta ja rahuldamata jäänud nõude suurus on seega võrdne tunnustatud nõude suurusega. Swedbank AS (võlausaldaja) tunnustatud nõude suurus on 1 870 000 eurot ning rahuldamata jäänud nõude suurus on 1 870 000 eurot. Kuna võlgnikul puudub hetkeseisuga täiendav jaotamisele kuuluv vara, siis täiendavaid väljamakseid pankrotivarast võlausaldajatele ei tehta. Andmed müümata vara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Müümata vara puudub. Pankrotihalduril ei ole infot kolmandate isikute valduses oleva võlgniku vara kohta, seega eeldab pankrotihaldur, et selline vara käesolevas pankrotimenetluses puudub. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. Pooleliolevaid kohtumenetlusi ei ole. Haldur ei kavatse edaspidi hagisid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks on käsitletud eelnevalt.
2-10-31613 Halduri tegevus pankrotivara valitsemisel ning halduri tasust. Lisaks eelnevalt välja toodud läbi viidud elektroonilistele enampakkumistele, on haldur 29.11.2010.a. esitanud võlgniku deebitori OÜ Kramer Kinnisvara (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse. OÜ Neckman Invest (pankrotis) rahalise nõude suuruseks on 9 375 011,81 krooni. Haldur on Eesti Töötukassale esitanud töötajatele hüvitiste (kindlustushüvitis koondamise korral ning tööandja maksejõuetuse hüvitis) väljamõistmiseks töötajate keskmise kuupalga ja saamata jäänud töötasu ning puhkuse kompensatsiooni arvestused. Vastavasisulised töötukassa otsused on haldur saanud novembris 2010.a. S vald on 17.10.2007.a. võlgnikuga sõlmitud lepingust (XXXXXXXX kinnistu võlaõiguslik müügileping, tagasiostuõigusega müügileping ning kinnistamisavaldus eelmärke kinnistamiseks) taganenud ning esitanud taotluse registriosa nr XXXX III jakku kantud eelmärke kustutamiseks. Haldur on nimetatud eelmärke kustutamiseks andnud nõusoleku ning 21.12.2010.a. allkirjastanud notariaalselt kinnitatud eelmärke kustutamise avalduse. Haldur on tutvunud ja esitanud oma seisukoha Tallinna Linnavalitsuse korralduse eelnõule “XXXXXXXXXmaa kompensatsiooni määramine”. Tallinna Linnavalitsuse 8.12.2010.a. istungil on vastu võetud korraldus nr 1872-k ”XXXXXXXXXX maa kompensatsiooni määramine”, mille kohaselt on õigusvastaselt võõrandatud maa eest OÜ-le Neckman Invest (pankrotis) määratud kompensatsioon summas 8 985,98 eurot. Haldur on lisaks eelnevale teavitanud võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest. Haldur on korraldanud pankrotitoimkonna koosolekute läbiviimist, kus on arutatud ja kooskõlastatud pankrotivaraga seotud küsimusi. Haldur on tutvunud ja analüüsinud võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni, samuti võlgniku juhtorganite tegevust tehingute tegemisel ning varade säilitamisel pankrotimenetluse algatamisele eelnenud perioodil. Lisaks eeltoodule on haldur pidanud kirjavahetust võlausaldajatega, korraldanud võlausaldajate üldkoosolekuid, vormistanud pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, pidanud raamatupidamist ning taganud seadusele vastava pankrotimenetluse. Pankrotihalduri tasust. Haldur on lähtunud pankrotihalduri tasu arvestamisel PankrS §-dest 65 ja 65(1). Halduri tegevuse tulemusena on pankrotivarasse laekunud 48 407,31 eurot. PankrS § 65(1) lg 1 järgi pankrotivaralt suurusega 32 001-64 000 eurot võetakse baastasuks 4665 eurot ning sellele liidetakse pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt veel 10% ehk käesoleval juhul 4665 + 10% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt (48 457,31 – 32 001) x 10% = 1645,63) ehk tasu alammääras seega kokku 6 310,63 eurot (4665 + 1645,63). Tasule lisandub sotsiaalmaks. PankrS § 65(1) lg 2 järgi pankrotivaralt suurusega 32 001-64 000 eurot võetakse baastasuks 6103 eurot ning sellele liidetakse pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt veel 11% ehk käesoleval juhul 6103 + 11% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt (48 457,31 – 32 001) x 11% = 1810,19) ehk tasu ülemmääras seega kokku 7 913,19 eurot (6103 + 1810,19). Tasule lisandub sotsiaalmaks. Pankrotihaldur leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud kinnitada OÜ Neckman Invest (pankrotis) lõpparuanne halduri poolt koostatud kujul ning kinnitada halduri lõplikuks tasuks 6 310,63 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Maksejõuetuse tekkimise põhjusest. OÜ Neckman Invest asutati 2004. aastal. Ettevõtte strateegiliseks valdkonnaks kujunes maa, kruntide ja kinnistute ostmine, väärtustamine planeerimise ja äriliseks majandustegevuseks vajaliku ehitusõiguse saavutamise kaudu ning seejärel realiseerimine ehitajatele, lõpptarbijatele orienteeritud arendajatele. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võib pidada liigsete laenukohustuste võtmist. Võlgnik finantseeris kinnisvara arendustegevust pankadelt ja juriidilistelt isikutelt võetud laenudega, lisaks käendas emaettevõttena tütarettevõtete tegevust. Osa maksejõuetuse tekkimisse andis ka kinnisvaraturu madalseis, mis tõi kaasa kinnisvaraobjektide olulise hinnalanguse ja pikema realiseerimisperioodi. Võlgniku laenude tagasimaksed sõltusid otseselt kinnisvaramüügist laekuvast
2-10-31613 rahast. Püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks on juuni 2010.a, kui selgus, et erinevalt varasemast praktikast ja toiminud kokkulepetest puudus võimalus maksukohustuse (20.06.2010.a. käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud käibemaksukohustus) ajatamiseks, sest ettevõttel puudusid vahendid ning varad maksukohustuse ajatamiseks vajalike tagatiste esitamiseks. Arvamus pankrotiga seotud kuriteo olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta. Haldur ei ole esitanud kuriteoteadet võlgnikuga seotud isikute suhtes. Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastuväide
2-10-31613 summas 7050 eurot koosnevad. Sama kehtib ka bürookulude osas, kus kogusumma 4700 euro kujunemine pole järgitav. Lisaks on Neckman Invest OÜ (pankrotis) käibemaksukohustuslane, mis tähendab, et juhul, kui teenuste hind sisaldab ka käibemaksu peab tasutud käibemaks laekuma tagasi pankrotipessa. Antud juhul ei kajastu lõpparuandes, kas kuludele on käibemaks sisse arvestatud või mitte ning milline on käibemaksu tagastus pankrotivara hulka. Raamatupidamisteenuse kulu summas 7050 eurot moodustab kogu pankrotivarast ligikaudu 14,5% ning kõik pankrotimenetlusega seotud väljamaksed summas 23 544 eurot moodustavad pankrotivarast lausa 48,6%, mis on maksuhalduri hinnangul suur osa pankrotipessa laekunud rahalistest vahenditest. Haldur peab pankrotimenetlusega seotud kulutuste tegemisel arvestama, et ta tegutseb ärilise ebaõnnestumise olukorras, kus tehtud kulutused peavad olema hädavajalikud. Olukorras, kus on tegemist olnud üsna lihtsa pankrotimenetlusega (ei esinenud kohtuvaidlusi) ning pankrotivara suurus on suhteliselt väike (nagu antud juhul) peab kogemustega haldur olema võimeline hindama juba varakult menetluslikku olukorda ning vastavalt sellele ka toimima, ehk antud juhul oleks haldur pidanud arvestama säästueelarvet oma kulutuste tegemisel. Kui pankrotihaldur ei ole kulude tegemisel suutnud arvestada pankrotivara suurusega siis tuleb ebaõnnestunud majandusotsuse korral arvestada, et ta võib kanda negatiivseid varalisi tagajärgi. Lisaks eelnevale rõhutab maksuhaldur, et kui pankrotihaldur ei taotle tasu füüsilise isikuna, vaid tasu on määratud halduri büroole, on ebaõige lisada oma tasu nõudele sotsiaalmaksu, nagu pankrotihaldur antud juhul teinud on. Eeltoodust lähtudes palub võlausaldaja kohtul kontrollida lõpparuandes toodud kulutuste põhjendatust ning jätta lõpparuanne kinnitamata. Pankrotihalduri seisukoht võlausaldaja vastuväitele
2-10-31613 raamatupidamisele ka osaliselt võlgniku tütar- ja sidusettevõtete raamatupidamist (näiteks kinnitama majandusaasta aruandeid jne). OÜ Neckman Invest (pankrotis) omas osalusi mitmetes äriühingutes. Pankrotihaldur lisab, et haldur on pidanud kasutama raamatupidaja abi ka selleks, et selgitada välja, kas esineb asjaolusid, mis viitavad võlgniku raamatupidamiskohustuse rikkumisele, samuti selleks, et analüüsida arvelduskontodel rahade liikumist ja võlgniku tehtud suuremaid tehingud ning tuvastada, kas esineb dokumenteerimata tehinguid pangast või kassast väljamaksetes jne. Sisuliselt on olnud tegemist raamatupidamise revisjoniga. Raamatupidaja on saanud õiguse võlgniku raamatupidamisprogrammiga HANSARAAMA tutvumiseks ja kasutamiseks. Kvaliteetse raamatupidamisteenuse sisse ostmine on antud juhul olnud igati vajalik ning põhjendatud. Väide, et haldur peaks alati hakkama saama raamatupidamis- ja õigusküsimuste lahendamisega, ei ole tõsiselt võetav. Pankrotihalduril ei pea olema raamatupidaja kvalifikatsiooni, samuti ei pea haldur olema kvalifitseeritud jurist. Haldur selgitab veel, et raamatupidamine on vajalik kõigi isikute pankrotimenetluses, see tuleneb seadusest ning korrektse raamatupidamise arvestuseta ei ole halduril võimalik pankrotimenetlust läbi viia. Nii juriidilisest kui ka füüsilisest isikust pankrotivõlgniku kohta on vaja pidada jooksvat raamatupidamist, millega muu hulgas kaasnevad programmi haldamise kulud. Iga võlgniku kohta moodustatakse raamatupidamisprogrammi pesa, mida tuleb iga kuu uuendada tuginedes võlgniku konto seisule, tagasisaadavate rahasummade sissenõutavusele ja nende laekumise potentsiaalile. Lisaks tuleb raamatupidajal deklareerida ka väikesemahulises menetluses ajutise halduri tasu ja halduri tasu väljamaksmist, koostada arved, arvestada väljamaksmisel tekkinud pangateenuse kulusid ning prognoosida erinevate kontode haldamise kulusid. Seega raamatupidaja hoolitseb teenuse lepingu alusel, et võlgniku raamatupidamine jookseks sujuvalt terve pankrotiperioodi vältel ja kajastaks iga uue kuu andmeid sendi täpsusega, kuna erinevad puudujäägid võlgniku raamatupidamises võivad lõppeda võlausaldajate huvide kahjustamisega. Haldur täpsustab, et käesoleval juhul on raamatupidamise teenuse hind 125 eurot (lisandub käibemaks). Võlgnikul puudub pankrotiperioodil maksustatav käive, sellest johtuvalt ei ole pankrotiperioodil sisendkäibemaksu maha arvestanud ning kulud on kajastatud koos käibemaksuga. Haldur juhib tähelepanu, et Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on välja selgitanud raamatupidamisteenuse osutamisega seonduva keskmise kulu pankrotis olevale ettevõttele ühe kuu kohta. Nimelt raamatupidamisteenuse hind ühes kalendrikuus (arvestusega, et pankrotivõlgnikul pooleliolevaid lepingulisi kohustusi pole, vallas- ja kinnisvara puudub, jne) algab 30 eurost (lisandub käibemaks), mis on minimaalne raamatupidamisteenuse kulu. Mahukama pankrotimenetluse, nagu OÜ Neckman Invest (pankrotis) menetluse, korral algab ühe kuu minimaalne raamatupidamisteenuse hind 200 eurost, lisandub käibemaks. Nimetatud teenus sisaldab aastaaruande koostamist, revisjone, dokumenteerimist, tehingute kirjendamist raamatupidamisprogrammis, olemasolevate raamatupidamislike andmete hoidmist ja säilitamist raamatupidamisprogrammis, maksuarvestust, vahearuannete koostamist ja vajadusel deklaratsioonide esitamist (TSD ning KMD) maksuametile. Seejuures raamatupidamisprogrammis raamatupidamisandmete hoidmine ja säilitamine on seotud andmebaasi suurusega (kuni 0,5GB 30 eurot kuus, iga täiendav GB tõstab kuu maksumust 10 eurot). Aastaaruande maksumus jääks 120150 euro vahele ja revisjon vastavalt tunnihinnale 40 eurot/tund. Nimetatud hindadele lisandub käibemaks. Käesolevas menetluses vastab raamatupidamisteenus mahukama pankrotimenetluse kriteeriumitele, kuid teenusega seonduv kulu on seejuures tunduvalt alla Koja poolt väljaselgitatud minimaalset kulu. Asjakohane ei ole võlausaldaja viide, et kui pankrotihaldur ei taotle tasu füüsilise isikuna, vaid tasu on määratud halduri büroole, on ebaõige lisada oma tasu nõudele sotsiaalmaksu, nagu pankrotihaldur antud juhul teinud on. PankrS § 193 lg 4 sätestab, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu
2-10-31613 maksustamisele kuni 2014. aasta 30. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. Haldur ei ole palunud määrata tasu halduri büroole. Antud juhul on haldur palunud kinnitada pankrotihalduri tasu 6 310,63 eurot ja sotsiaalmaks 2 082,51 eurot. Haldurile jääb arusaamatuks võlausaldaja korduv viide halduri kohustusele arvestada säästueelarvet oma kulutuste tegemisel ning milliseid negatiivseid varalisi tagajärgi tuleb antud menetluses ebaõnnestunud majandusotsuse korral arvestada. Haldur selgitab, et võib esineda olukordi, kus pankrotimenetlusega seotud väljamaksed, näiteks ajutise halduri tasu, moodustab pankrotivarast lausa 90% - see on võimalik juhul, kui menetluses ei ole õnnestunud tagasivõitmine, deebitoridelt võlgade sissenõudmine, muul viisil pankrotivara moodustamine ning menetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. Võlausaldaja loogikast lähtudes peaks haldur kandma menetlusega seotud kulud ning seejuures läbi viima pankrotimenetluse ilma tasu saamata (s.t büroo- ja raamatupidamisteenuse eest maksma oma tasu arvelt). Haldur leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud kinnitada OÜ Neckman Invest (pankrotis) lõpparuanne halduri poolt koostatud kujul. Kohtu seisukoht
2-10-31613
2-10-31613 vajalik kogu pankrotimenetluse vältel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2015 määrust asjas nr 2-12-21094). Haldur on lõpparuandes põhjendanud, milles bürookulud seisnevad ja miks need on vajalikud. Kohus peab halduri toodud põhjendusi asjakohasteks ning tehtud kulutusi antud juhul vajalikuks. Samuti on pankrotihaldur neid kulutusi kinnitavad tõendid toimkonnale esitanud, kes on need omakorda kohtule esitanud (kd II tl 178-179). Võlausaldaja pole välja toonud, kuidas bürookuludeta ning raamatupidamiskuludeta oleks saanud edukalt antud pankrotimenetluse läbi viia. Samuti arvestab kohus siinjuures sellega, et võlausaldajad (läbi toimkonna), kes vahetult igapäevaselt valvasid halduri tegevuse üle (PankrS § 73 lg 1), on tehtud raamatupidamiskulud ning bürookulud heaks kiitnud (kd II tl 147-148). Väide, et 150 euro (sh käibemaks) suurune kulu raamatupidamisteenuse eest on liiga suur, kohus põhjendatuks ei pea. Nimelt on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda koostanud hinnapäringute alusel analüüsi raamatupidamisteenuse kulukuse kohta (kd II tl 166-167) ning 150 euro suurune kulu ühes kuus on koostatud analüüsiga kooskõlas. Nendel põhjendustel ei pea kohus võlausaldaja vastuväidet põhjendatuks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.