Avaldaja lepinguline esindaja: XXX(isikukood XXX epost: XXX); Puudutatud isik: osaühing XXX(registrikood XXX, äriregistrist kustutatud); Puudutatud isik (osaühingu endine juhatuse liige): XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX); Puuduatud isik: XXX(isikukood XXX), elukoht XXX Muud sideaadress: XXX Tel XXX, e-post XXX
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXXavaldus osaühingu XXX(kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks läbi vaatamata.
2.Määrata kohtu algatusel osaühing XXX(äriregistrist kustutatud) täiendav likvideerimismenetlus ja määrata likvideerijaks XXX(isikukood XXX).
3.Kohustada likvideerijat XXXteatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 30.11.2016, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud.
5.Määrus saata avaldajale, puudutatud isikule XXXning likvideerijale XXX ja Tartu Maakohtu registriosakonnale (e-post [email protected] ).
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud
1.XXX(avaldaja) esitas 19.10.2015 Harju Maakohtule avalduse, milles taotleb osaühingu XXX(registrist kustutatud, puudutatud isik) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimist ja likvideerija määramist. Kohtule esitatud avaldusele on lisatud XXX nõusolek enda likvideerijaks määramiseks. Esitatud avaldusest nähtub, et avaldajal on puudutatud isiku vastu nõue, mis tuleneb Harju Maakohtu 11.06.2014 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-14-18326. Nimetatud kohtuotsusega on puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistetud põhivõlgnevus 31 650,46 eurot, viivis 5 839,06 eurot, sissenõudekulu 40 eurot ja menetluskulud 1 150 eurot. Avaldaja edastas kohtuotsuse täitmiseks kohtutäiturile. Avalduse kohaselt sai avaldaja äriühingu kustutamisest teada läbi kohtutäituri, kui kohtutäitur edastas talle täitemenetluse lõpetamise otsuse 31.08.2015 (võlgniku lõppemise tõttu). Avaldaja ei olnud Ametlikes Teadaannetes avaldatud sundlõpetamise teatest teadlik. Avaldaja esitas ühtlasi ka taotluse likvideerimismenetluse algatamiseks avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks. Avaldajale teadaolevalt kuulub osaühingule kolm korteriomandit Tallinnas. Seega on osaühingul jaotamata vara ja täitmata kohustusi, mistõttu on vajalik täiendava likvideerimismenetluse läbiviimine. Avaldaja taotleb osaühingu XXX täiendava likvideerimise algatamist ja likvideerija määramist äriseadustiku (ÄS) § 218 lg-te 2 ja 3 alusel.
2.Äriregistrist nähtub, et puudutatud isik on äriregistrist kustutatud ilma likvideerimismenetluseta. Äriregistrist nähtub, et: - puudutatud isiku kohta on sundlõpetamisteade avaldatud Ametlikes Teadaannetes 10.11.2010; - äriregistripidaja määruse nr XXX kohaselt on puudutatud isikule tehtud 13.05.2014 hoiatusmäärus registrist kustutamiseks. 2012 majandusaasta aruanne esitamiseks on antud ka lisatähtaeg 09.11.2014; - 13.11.2014 on kustutamishoiatus avaldatud Ametlikes Teadaannetes; - 22.05.2015 on Tartu Maakohtu registriosakond teinud kandemääruse nr XXXosaühingu registrist kustutamiseks, kuna majandusaasta aruanne on esitamata.
2-15-15593 -
22.05.2015 määrus jõustus 14.08.2015, puudutatud isik on äriregistrist kustutatud 21.08.2015.
3.Kohus võttis 09.11.2015 määrusega avaldaja avalduse menetlusse ja saatis osaühingule seisukohavõtuks. Osaühingu endine juhatuse liige XXXon kohtumääruse koos lisadega kätte saanud isiklikult 22.11.2015. Puudutatud isik kohtule vastanud ei ole. Kohtumääruse põhjendused
4.Kohus leiab, et avaldaja avaldus tuleb jätta läbi vaatamata.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
6.Käesoleval juhul kustutati osaühing XXXregistrist ÄS § 60 lg 3 alusel. ÄS § 60 lg 2 kohaselt kui äriühing ei ole registripidaja poolt määratud 6 kuu jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded (AT) teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist 6 kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta.
7.ÄS § 60 lg 5 sätestab, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja TsMS sätestatud korras.
8.TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal § 67 lg 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui 6 kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Osundatud sättest ilmneb, et tähtaja ennistamist tuleb taotleda 14 päeva jooksul arvates tähtaja möödalaskmise takistuse äralangemisest, kuid ühelgi juhul ei saa tähtaja ennistamist taotleda pärast seda, kui tähtaja lõppemisest on möödunud 6 kuud.
9.Käesoleva tsiviilasja asjaolude kohaselt on 13.11.2014 avaldatud ÄS § 60 lg 2 alusel teade (vt määruse p 6), mille kohaselt anti OÜ XXXvõlausaldajatele 6 kuud aega oma nõuete esitamiseks ja nimetatud isiku likvideerimismenetluse läbiviimise taotlemiseks (s. kuni 13.05.2015). Ükski võlausaldaja – sh avaldaja - ei taotlenud seaduses sätestatud
2-15-15593 tähtaja jooksul osaühingu likvideerimismenetluse läbiviimist ning XXXkustutati äriregistrist 21.08.2015 ilma likvideerimismenetluseta.
osaühing
10.TsMS § 67 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest.
11.Seega pidi avaldaja esitama tähtaja ennistamise taotluse 14 päeva jooksul arvates ajast, mil ta sai teada osaühingu registrist kustutamisest likvideerimismenetluseta, s.o 14 päeva jooksul arvates 21.08.2015.
12.Avaldus likvideerimismenetluse läbiviimiseks on aga esitatud 19.10.2015, s.o ca 2 kuud pärast seda, kui avaldajale oli teatavaks saanud osaühingu registrist kustutamine.
13.Seega on avaldaja poolt mööda lastud ka tähtaja ennistamise avalduse esitamiseks ette nähtud tähtaeg.
14.Avaldaja on selgitanud, et laskis likvideerimismenetluse esitamise taotlemise tähtaja mööda teadmatusest uskudes, et kohtutäiturile kohtulahendi sundtäitmiseks esitamise korral teavitab teda olulistest asjaoludest kohtutäitur. Samas ei ole avaldaja selgitanud, miks on pärast täitemenetluse lõppemist lastud mööda tähtaeg ennistamistaotluse esitamiseks.
15.Kohtu hinnangul on TsMS § 67 lg 2 sätestatud 14-päevane tähtaeg õigust lõpetav tähtaeg. Pärast selle tähtaja möödumist ei ole võimalik avaldajal tähtaja ennistamise taotlust esitada.
16.Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesolevas asjas välistab TsMS § 67 lg 2 sätestatud piirang ÄS § 60 lg-s 2 sätestatud tähtaja ennistamise avalduse rahuldamise. Avaldaja on mööda lasknud likvideerimismenetluse algatamise avalduse esitamise tähtaja ning samuti tähtaja ennistamise avalduse esitamise tähtaja, mistõttu kohus jätab TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel avalduse läbi vaatamata.
17.Kohus märgib ka, et kohtumaterjalidest nähtuvalt ei ole avaldaja tasunud TsMS § 142 lg 3 p 2 alusel ka ennistamise avalduselt kautsjoni.
18.Samas tuleb märkida, et kohtu hinnangul on ebaõigus ilmne olukorras, kus: a) Osaühingu suhtes on tehtud jõustunud kohtuotsus võlgnevuse ja menetluskulude välja mõistmiseks, mille rahalise suurus on kokku 38 677 eurot ehk märkimisväärne väärtus; b) Võlausaldaja on pöördunud kohtutäituri poolt kohtulahendi sundtäitmiseks; c) Täitemenetlus on lõpetatud võlgniku registrist kustutamise tõttu; d) Võlgnikul on vara – 3 kinnistut Tallinnas XXX(registrisoa nr XXX), XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa nr XXX).
2-15-15593
19.Kohtu hinnangul esinevad seega ÄS § 60 lg 5 sätestatud asjaolud, s.t pärast registrist kustutamist on ilmnenud, et äriühingul on vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud.
20.TsMS § 602 lg 1 kohaselt võib kohus määrata likvideerija ka oma algatusel. Kohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul kõrvaldada olukord, kus registrist kustutatud äriühingul on registrisse kantud kinnisvara (ehk vara kuulub olematule isikule) ning samaaegselt on registrist kustutatud isikul täitemenetluse käigus jäänud täitmata jõustunud kohtuotsus. Seetõttu on kohtu arvates vajalik läbi viia likvideerimismenetlus, et kõrvaldada osaühingu registrist kustutamise tõttu lahendamata jäänud õiguslikud küsimused osaühingu vara ja võlgadega.
21.Avaldaja on kohtule esitanud XXX kirjaliku nõusoleku likvideerija kohustuste täitmiseks. Ühtlasi on XXXkinnitanud, et vastab ÄS § 206 sätestatud nõuetele. Likvideerija tasu osas ei ole kohtule andmeid esitatud.
22.TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Kohus asub seisukohale, et osaühing XXX(registrist kustutatud) likvideerijaks tuleb määrata XXX, kes on andnud selleks ka oma nõusoleku ning vastab äriseadustikus sätestatud likvideerija nõuetele.
23.Vastavalt TsMS § 4772 lg-le 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijal teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 30.11.2016, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud.
24.Kohus selgitab, et TsMS § 605 lg lg 1 kohaselt võib kohtu poolt määratud likvideerija nõuda juriidiliselt isikult talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Kui isik ei jõua selles juriidilise isikuga kokkuleppele, määrab kohus tasu ja hüvitatavad kulutused avalduse alusel määrusega.
25.ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks, mida kohus käesoleval juhul ka teeb.
Menetluskulud
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja
2-15-15593 põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
27.TsMS § 172 lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.
28.TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja § 168 lg 3-5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.
29.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole puudutatud isikud menetluskulusid kandnud ning ei ole taotlenud nende väljamõistmist avaldajalt, samuti ei nähtu asja materjalidest, et puudutatud isikutel oleks menetluskulu tekkinud. Seetõttu kohus jätab küll menetluskulud avaldaja kanda, kuid avaldajalt välja mõistetavaid menetluskulusid puudutatud isikutel tekkinud ei ole.