1.Jätta Tartu Maakohtu 8. mai 2015 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus K.T. i kanda.
4.Välja mõista K.T. ilt kohtutäitur Oksana Kutšmei kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 932,40 eurot.
K.T. il tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 932,40 eurot kohtutäitur Oksana Kutšmeile otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Vabastada K.T. apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 1890 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.K.T. (hageja) esitas 15. augustil 2014 Tartu Maakohtule hagi kohtutäitur Oksana Kutšmei (kostja) vastu kahju summas 306 003,39 eurot hüvitamiseks. 23. märtsi 2015 menetlusdokumendis vähendas hageja põhinõuet 62 732,51 euro võrra ning palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 243 270,88 eurot või alternatiivselt 29 068,51 eurot või 8229,15 eurot, samuti viivise kahjusummalt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kahjunõude täieliku tasumiseni. Hagiavalduses märgitu kohaselt tekitas kostja hagejale õigusvastaselt kahju sellega, et võõrandas hagejale kuulunud XXX asuva kinnistu õigusvastaselt läbiviidud täitemenetluses ja enampakkumise alusel. Kostja ei oleks tohtinud täitemenetlust täiteasjades nr 084/2009/4195 ja 084/2009/4197 läbi viia, sest ei toimetanud hagejale nõuetekohaselt kätte täitmisteateid. Samuti ei toimetanud kostja nõuetekohaselt kätte arestimisakti, millest tulenevalt ei olnud kinnistu arestimine kehtiv. Lisaks määras kohtutäitur ebaõigesti kinnistu hinna. Hageja kahjuks on kinnistu väärtus omandi kaotamise seisuga. Hagejale ei olnud tagatud täitetoimingute vaidlustamise võimalus, sest ta ei olnud täitmisteatest ning arestimisaktist teadlik. Kostjal puudus alus kohtutäituri põhitasu (KTS § 32 lg 2) ning täitemenetluse alustamise tasude (KTS § 32 lg 1, TMS § 24 lg 2) saamiseks. Alternatiivselt taotles hageja summa väljamõistmist VÕS § 1028 alusel, sest hagejal puudus kohustus tasuda kostjale kohtutäituri tasu.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Tsiviilasjas nr 2-11-51197 esitas hageja hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kuid kohus jättis selle menetlusse võtmata. Nimetatud tsiviilasjas esitatud hagiavalduses on hageja ise kinnitanud, et sai enampakkumise akti enne hagiavalduse esitamist kätte, ning on esitanud enampakkumise akti ja selle sisu kohta andmeid sedavõrd üksikasjalikult, mida oli võimalik teha üksnes enampakkumise akti kättesaanuna. Hageja sai kordusenampakkumise akti veelkord kätte 26. novembril 2011. Isegi kui enampakkumine on viidud läbi õigusvastaselt, ei ole hagejal tulenevalt RVastS § 7 lg-st 1 koosmõjus TMS § 223
lg-tega 1 ja 2 ja KTS § 9 lg-ga 1 õigust nõuda kahju hüvitamist, sest ta ei hagenud enampakkumise kehtetuks tunnistamist seadusega sätestatud korras ja tähtaja jooksul. Dokumentide kättetoimetamisel on järgitud seaduses sätestatud korda. Kinnistu arestiti turuhinnast märkimisväärselt kõrgema hinnaga. Kui hageja väitel tema õigusi täitemenetluses rikuti, tulnuks ta esitada seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Vastavalt TMS § 217 lg-le 6 on hageja minetanud õiguse tugineda hagiavalduses toodud asjaoludele. Hageja alternatiivsed nõuded on samuti põhjendamatud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus tegi 8. mail 2015 otsuse, millega võttis vastu K.T. loobumise hagist kohtutäitur O. Kutšmei vastu 62 732,51 euro väljamõistmiseks, lõpetas selles osas tsiviilasjas menetluse, jättis rahuldamata K.T. hagi kohtutäitur O. Kutšmei vastu 243 270,88 euro ja viivise väljamõistmiseks, samuti alternatiivsetes nõuetes summas 29 068,51 eurot ja 8229,15 eurot. Maakohus jättis menetluskulud K.T. kanda, mõistis K.T. lt kohtutäitur O. Kutšmei kasuks välja menetluskulud 6300,59 eurot, määras, et K.T. l tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtutäitur O. Kutšmeile otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, ning mõistis K.T. lt välja riigilõivu 2430 eurot riigituludesse. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb hageja loobumine hagist 62 732,51 euro väljamõistmiseks vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas selles osas lõpetada. Maakohus nõustus kostjaga, et praegusel juhul ei ole hagejal RVastS § 7 lg-st 1 koosmõjus TMS § 223 lg-tega 1 ja 2 ning KTS § 9 lg-ga 1 tulenevalt õigust nõuda kahju hüvitamist ilma, et ta oleks hagenud enampakkumise kehtetuks tunnistamist seadusega sätestatud korras ja tähtaja jooksul. Kohus viitas Riigikohtu 24. detsembri 2002 otsusele nr 3-2-1-153-02 p-le 13. Tsiviilasjas nr 2-11-51197 esitatud hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks jättis kohus 15. märtsi 2012 määrusega menetlusse võtmata, sest hageja ei kõrvaldanud tähtaegselt puudusi. Kuigi puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejale enampakkumise akti täiteasjades nr 084/2009/4195 ja 084/2009/4197 nõuetekohaselt kätte toimetatud, leidis maakohus, et hageja on saanud enampakkumise akti siiski kätte, talle oli arusaadav selle vaidlustamise võimalus ning tal oli ka võimalus see vaidlustada. Jättes enampakkumise vaidlustamata, jättis hageja ise kasutamata võimaluse oma võimaliku kahju ärahoidmiseks. Maakohus leidis, et puudub vajadus analüüsida hageja väiteid seoses täitmisteate ja arestimisakti kättetoimetamise ning kinnistu hinnaga.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.K.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 8. mai 2015 otsuse tühistamist osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu 243 270,88 euro ja viivise väljamõistmiseks, samuti alternatiivsetes nõuetes summas 29 068,51 eurot ja 8229,15 eurot ning asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole antud juhul RVastS § 7 kohaldatav vaatamata sellele, et KTS § 9 lg 1 viitab RVastS-le. Apellant viitas Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-47-08. Antud juhul puudub RVastS-s regulatsioon täitemenetluses kohtutäituri poolt kahju tekitamise kohta, kuna RVastS § 7 kohaldub ainult õigusvastase haldusakti või –toiminguga tekitatud kahju hüvitamisele. Seega antud juhul tuleb lähtuda KTS § 9 lg- s 1, PS §-s 25 ning kahju hüvitamise üldpõhimõtetest, millest ükski ei sätesta
kahju hüvitamise nõude esitamise eeldusena vajadust saavutada kinnisasja enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Antud juhul ei ole kohaldatav ka TMS § 217 lg 6; 2) on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1. Kohus märkis, et nõustub kostja käsitlusega RVastS kohaldamisest, kuid ei ole absoluutselt pööranud tähelepanu hageja käsitlusele ega seda isegi mitte maininud. Kahju tekkis vältimatult juba enne, kui apellandil sai tekkida võimalus enampakkumise vaidlustamiseks. Maakohus ei ole argumenteerinud oma järeldust selle kohta, et kuna enampakkumist ei ole vaidlustatud, oli kostjal alus maksta endale enampakkumise tulemi arvel kohtutäituri tasu. Seoses kohtutäituri tasudena arvestatud rahasumma tagasisaamisega tugines hageja alternatiivselt VÕS § 1028 lg-le 1, mida kohus ei ole üldse analüüsinud; 3) ei olnud vastustajal õigust kohtutäituri tasule. Apellant viitab KS § 32 lg-tele 1 ja 2 ning TMS § 24 lg-le 2. Kostja ei toimetanud hagejale nõuetekohaselt kätte täitmisteateid ega kinnisasja arestimise akti. Isegi juhul, kui apellant oleks enampakkumise seaduses sätestatud korras vaidlustanud, ei oleks sellega kahju vältinud ega vähendanud.
5.Kohtutäitur O. Kutšmei vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on ebaõige apellandi seisukoht, et antud juhul ei ole RVastS § 7 kohaldatav. Vastustaja viitab Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-153-02 p-le 13. Apellatsioonkaebuses toodud viide Riigikohtu seisukohtadele ei ole õige, sest need seisukohad puudutavad kohtueelses kriminaalmenetluses antud akte ja tehtud toiminguid; 2) on maakohus õigesti ning ka piisavalt põhistatult leidnud, et antud juhul ei ole hagejal RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt koosmõjus TsMS § 223 lg-te 1 ja 2 ning KTS § 9 lg-ga 1 õigus nõuda kahju hüvitamist ilma, et ta oleks hagenud enampakkumise kehtetuks tunnistamist seadusega sätestatud korras ja tähtaja jooksul. Enampakkumise vaidlustamata jätmine välistab kahju hüvitamise isegi juhul, kui kahju oleks tekkinud ja see oleks tekitatud õigusvastaselt; 3) ei pidanud maakohus kahju erinevaid hüvitamise aluseid kaaluma ega seda ka otsuses põhjendama, sest maakohus leidis õigesti ja seda otsuses õiguslikult ja sisuliselt ka põhjendas, et kahju hüvitamist ei ole hagejal üldse õigust nõuda. Täitmisteated ja arestimisakt on hagejale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 8. mai 2015 otsus muutmata. Kuna Tartu Maakohtu 8. mai 2015 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
7.Nähtuvalt hagiavaldusest on K.T. esitanud nõude kohtutäitur O. Kutšmei vastu kahju hüvitamiseks ning kahju on tekkinud väidetavalt kohtutäituri ametitegevuse tõttu (täitemenetluse läbiviimisel täiteasjades nr 084/2009/4195 ja nr 084/2009/4197). KTS § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses.
RVastS § 7 lg 1 järgi isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
8.Vaidluse lahendamiseks tuleb eelkõige vastavalt KTS § 9 lg-le 1 ja RVastS § 7 lg-le 1 lahendada küsimus, kas kohtutäituri tegevus täitemenetluse läbiviimisel on olnud õigusvastane ja, kas ta on õigusvastase käitumisega süüliselt tekitanud K.T. kahju. Ebaõige on apellandi väide, et käesoleval juhul ei kohaldu RVastS § 7. Siinkohal on apellant viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-47-08. Riigikohus on lahendi nr 3-3-2-47-08 p-s 11 asunud seisukohale, et „RVastS § 7 lg 1 näeb ette, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS §-d 3, 4 ja 6 reguleerivad vastavalt haldusakti kehtetuks tunnistamise nõuet, toimingu lõpetamise nõuet ja haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõuet. Kolleegium leiab, et ehkki nimetatud sätted reguleerivad grammatiliselt võttes üksnes haldusakti või toiminguga seonduvat, on Riigivastutuse seaduse reguleerimisala tervikuna siiski laiem. RVastS § 1 lg 1 kohaselt sätestab Riigivastutuse seadus avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. Seaduse reguleerimisalast on välistatud üksnes eraõiguslike suhete pinnalt tekkivad nõuded (RVastS § 1 lg 2). Ka RVastS § 7 lg 1 ei reguleeri kahju hüvitamisega seonduvat üksnes juhtumil, kus kahju tekitaja on haldusorgan ja kahju tekitatud haldusmenetluse raames, vaid on laiem, nähes ette nõudeõiguse avaliku võimu kandja poolt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. Seega on Riigivastutuse seadus kohaldatav kõigile avalik-õiguslikus suhtes avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise juhtudele, kus puudub täpsem eriregulatsioon.“ Antud juhul on kohtutäitur tekitanud hagejale väidetava kahju avalike ülesannete täitmisel (täitetoiming on käsitletav haldustoiminguna) ning eeltoodud Riigikohtu seisukoha kohaselt kohaldub RVastS § 7 lg 1. Samuti näeb KTS § 9 lg 1 eriseadusena ette kohtutäituri vastutuse ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses.
9.RVastS § 7 lg 4 järgi kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Lähtudes eelviidatud sättest ja hagiavaldusest, kuuluvad kohaldamisele käesolevas asjas VÕS sätted, mis reguleerivad deliktilist vastutust. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning, et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise.
10.Antud juhul hageja väite kohaselt on talle põhjustatud kahju sellega, et täitemenetluses müüdi enampakkumisel hagejale kuulunud kinnisasi. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kuna hageja kaotas kinnisasja omandi enampakkumise tulemusena (s.o vähenes hageja varaline sfäär), siis võib möönda hagejal kahju tekkimist, kuid vaieldav on kahju suurus. Hageja väitel on tal tekkinud kahju summas 243 270,88 eurot (kinnisasja turuväärtus 306 003,39 eurot -
sissenõudjatele tasutud summa 62 732,51 eurot). Alternatiivselt on hageja leidnud, et tal on tekkinud kahju 29 068,51 eurot (enampakkumise alghind minimaalselt 91 801,02 eurot sissenõudjatele tasutud summa 62 732,51 eurot = 29 068,51 eurot) või 8229,15 eurot (kohtutäituri tasu). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga (vaidlustatud otsuse p 7 viimane lõik), et hageja esitatud OÜ Ehitusseire hinnang nr 2013-04-2 (I kd tl 48-51) ja Uus Maa Tartu büroo OÜ arvamus nr 505-0313A (I kd tl 52-59) ei tõenda seda, et kohtutäitur oleks arestinud kinnistu turuhinnast madalama hinnaga. OÜ Ehitusseire on andnud hinnangu Tartu linnas XXX asuva elamu tegeliku rajamismaksumuse väljaselgitamiseks 2011 augusti seisuga ning Uus Maa Tartu büroo OÜ arvamus on hoonestamata kinnistu hariliku väärtuse kohta, s.o tegemist on asjakohatute tõenditega. Seega ei ole hagejal kahju tekkinud tema poolt väidetud ulatuses, kuid samas see asjaolu ei välista iseenesest kahju tekkimise üldse.
11.Selleks, et kohtutäitur vastutaks hagejal väidetavalt tekkinud kahju eest, tuleb tuvastada kohtutäituri õigusvastane tegevus. RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja heidab ette, et kostja on täitemenetluses rikkunud seadust sellega, et hagejale ei ole kätte toimetatud täitmisteateid (TMS § 24 lg 1), arestimisakti (TMS § 75 lg 4) ning lähtudes eeltoodust ei võinud kohtutäitur enampakkumist läbi viia ja läbiviidud enampakkumine on õigusvastane, samuti oli määratud kinnistu hind ebaõigesti (TMS § 74 lg 5).
12.Täitemenetluses kaebuste esitamise kord kohtutäituri otsuse või tegevuse peale on reguleeritud TMS §-s 217. Seega kui hageja ei olnud nõus kohtutäituri otsustega või tegevusega täitemenetluse läbiviimisel (täitemenetluse algatamine, kinnisasja arestimine, kinnisasja hinna määramine), siis oli tal võimalik esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale TMS §-s 217 ette nähtud korras. Hageja ei ole seaduses sätestatud korras vaidlustanud kohtutäituri tegevust tema poolt nimetatud täitetoimingute tegemisel, samuti vastavaid otsuseid. Ebaõige on siinkohal apellandi väide, et antud juhul ei ole kohaldatav TMS § 217 lg 6. TMS § 217 lg 6 kohaselt kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Nimetatud sätte eesmärk on teiste menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja ja enampakkumise korral ka ostja) huvides tagada õigusselgus, et mh enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada. Ringkonnakohus märgib, et teistsugune on õiguslik olukord siis, kui menetlusosaline ei olnud teadlik täitetoimingust, näit tal puudus enne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamist selle toimingu vaidlustamise võimalus. Sel juhul võib tegu olla arestimise tühisuse alustega (TMS § 55), mis toob TMS § 223 lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Seega oli hagejal võimalik juhul, kui ta leidis, et talle ei ole seaduse kohaselt kätte toimetatud täitmisteadet ja arestimisakti, tugineda nimetatud asjaolule enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis (sest ta on väitnud, et ei olnud teadlik täitmisteatest ja arestimisaktist ning seetõttu ei vaidlustanud neid seaduses sätestatud korras).
13.Tsiviilasjas nr 2-11-51197 on hageja esitanud hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (II kd tl 94-95). Maakohus jättis 15. märtsi 2012 määrusega hagi menetlusse võtmata, sest hageja ei kõrvaldanud tähtaegselt puudusi (II kd tl 98-99).
Kuigi puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejale enampakkumise akti täiteasjades nr 084/2009/4195 ja 084/2009/4197 nõuetekohaselt kätte toimetatud, on hagejal olnud siiski võimalik oma õigusi kaitsta ning esitada tähtaegselt enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi. Jättes menetlusdokumendi puudused kõrvaldamata ja seeläbi täitemenetluses läbiviidud enampakkumise vaidlustamata, jättis hageja ise kasutamata võimaluse oma võimaliku kahju ärahoidmiseks (kõrvaldamiseks). Siinkohal on asjakohatu apellandi väide, et kahju tekkis vältimatult juba enne, kui apellandil tekkis võimalus enampakkumise vaidlustamiseks. TMS § 223 lg 2 sätestab enampakkumise kehtetuks tunnistamise tagajärjed ning muuhulgas on enampakkumise kehtetuks tunnistamise tagajärjeks see, et võlgnik võib nõuda müüdud asja ostjalt välja asjaõigusseaduse § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel, ning menetlusosaline võib nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt.
14.Kõigest eeltoodust lähtudes ei ole kohtutäitur tegutsenud täitemenetluse läbiviimisel õigusvastaselt ning puudub aluse kohaldada KTS § 9 lg-t 1 ja RVastS § 7 lg-t 1. Kuna ei ole tuvastatav kohtutäituri õigusvastane tegevus täitemenetluse läbiviimisel, siis puudub vajadus analüüsida kohtutäituri süü küsimust. Samuti on eeltoodu põhjal alusetu hageja väide, et kostjal puudus alus maksta endale enampakkumise tulemi arvel kohtutäituri tasu. Kohtutäitur oli õigustatud saama tulemi arvel tasu (TMS § 174 lg 2) ning hageja tuginemine VÕS § 1028 lg-le 1 ei ole asjakohane. Kohtutäitur ei ole õigusvastase käitumisega süüliselt K.T. kahju tekitanud ning maakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata.
15.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu menetluses palub kostja mõista välja hagejalt menetluskulude katteks kokku 4095,21 eurot (3107,01 + 988,20). Hageja on kostja menetluskulude nimekirjale vastu vaielnud. Kostja lepingulise esindaja tunnitasuks on arvetel märgitud 140 eurot (ilma käibemaksuta). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 14). Arvestades seda, et vandeadvokaatide tunnitasud jäävad vahemikku 130-150 eurot (ilma käibemaksuta), on kostja lepingulise esindaja tunnitasu ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ning vajalik. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtul õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel vajalik analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas iga väljatoodud üksiku toimingu põhiselt. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonimenetluses seonduvad vastustaja menetluskulud üldjuhul eelkõige apellatsioonkaebuse vastuse koostamisega, kohtuistungil esindamise (selle toimumise korral) või lõppseisukohtade koostamisega (kirjaliku menetluse korral). Antud juhul apellatsioonkaebuses esitatud väited ei erinenud ringkonnakohtu hinnangul oluliselt nendest väidetest, mida esitati esimese astme kohtu menetluses. Apellatsioonkaebuse vastuse mahtu ning
keerukust arvestades loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 5 tundi. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt algas istung kl 14.00 ning lõppes kl 14.34. Kuna arvete spetsifikatsioonidel märgitu kohaselt arvestatakse ajakulu viie minuti täpsusega, on põhjendatud ajakuluks 40 minutit (0,66 h). Kohtuistungiks ettevalmistamise põhjendatud ajakuluks loeb ringkonnakohus 1 tunni, arvestades seejuures asjaoluga, et vandeadvokaat R. Antsmäe esindas kostjat ka esimese astme kohtu menetluses. Ringkonnakohus märgib, et menetluskuluks ei ole esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu (RKTKm 12.06.2013 nr 3-2-1-64-13) ning hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, kusjuures sõidukuluna on käsitatav nt bussipilet või autokütuse maksumus (RKTKm 31.05.2011 nr 3-2-1-18-11, p 20). Kuivõrd vastustaja ei ole transpordikulu arvestamisel bussipileti või autokütuse maksumusest lähtunud, ei saa vastustaja sõidukulu apellandilt välja mõista. Ka menetluskulude nimekirja koostamine ei ole põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 175 lg 1 mõttes (RKTKm 11.11.2014 nr 3-2-1-77-14, p 12). Eeltoodust tulenevalt moodustavad kostja menetluskulud ringkonnakohtus kokku 932,40 eurot ((5 + 0,66 + 1) x 140 eurot/h). Vastavalt esitatud taotlusele mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskuludelt (932,40 eurolt) alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus rahuldas 27. augusti 2015 määrusega K.T. menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastas ta osaliselt riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel summas 1890 eurot. Kuna apellandi majanduslik olukord ei ole käesolevaks ajaks muutunud, siis ringkonnakohus vabastab K.T. TsMS § 190 lg 7 alusel apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 1890 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.