Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

kohtutäituri otsuste formaalsed tunnused ega juriidiline sisu - kohtutäituri tasu sissenõudmine mistahes summas ja mistahes tasuotsuse alusel on alates 2011.a lubamatu. 27.05.2016 selgituses (puuduste kõrvaldamine) täpsustab hageja, et vaidlustab kõik teda puudutavatest kohtutäituri tasuotsustest täiteasjades XXX tulenevad kohtutäituri nõuded 2150,16 euro suuruses summas, s.h 25.11.2009 ja 29.04.2016 otsuse alusel välja mõistetud summa ehk selles osas on olnud sundtäitmine lubamatu. Kohtul on võimalik otsustada seda, kas enampakkumine on kehtetu seetõttu, et enampakkumine toimus tühise arestimisakti alusel ja/või seetõttu, et enampakkumine viidi läbi asjas, mis tulnuks 2011.a lõpetada ehk tegemist on olulise enampakkumise eelduse puudumisega. Hageja taotles asja läbivaatamist kirjalikus menetluses.

02.06.2016 otsusega rahuldamata. Kohtutäituril puuduvad andmed 02.06.2016 otsuse edasikaebamise kohta. Kohtutäitur on seisukohal, et kohtutäituri tegevus seoses 08.08.2011 toimunud hageja kinnisasja arestist vabastamise ja uuesti arestimisega on olnud seaduslik. Kohtutäitur viitab Riigikohtu 22.10.2014 määrusele nr 3-2-1-83-14, p 15. 08.01.2010 toimunud kinnisasja registriosa numbriga XXX arestimisel määras kohtutäitur arestimise hinnaks 41 542,57 eurot (650 000 Eesti krooni). Kinnisasja suhtes korraldati mitmeid enampakkumisi, mille käigus hinnati kinnisasi korduvalt alla. 08.01.2010 arestimise alusel läbiviidud viimane, so 14.12.2010 toimunud enampakkumine alghinnaga 195 000 Eesti krooni samuti nurjus. Tulenevalt sellest, et 08.01.2010 arestimise alusel maksimaalse lubatud allahindluse korral oleks kinnisasja hind 180 000 Eesti krooni ja arvestades vara suhtes potentsiaalsete ostjate huvi puudumist, otsustas kohtutäitur kinnisasja arestist vabastada ja arestida selle uuesti vara harilikust väärtusest lähtuvalt. 08.08.2011 toimunud hageja kinnisasja arestist vabastamine ei olnud seotud täiteasjades nr XXX ja XXX menetluse lõpetamisega. Täitemenetlus täiteasjades nr XXX ja XXX ei ole käesoleva ajani lõpetatud ja kuni kohtutäituri tasu ja täitekulude nõude rahuldamiseni puudus täitemenetluse lõpetamiseks alus. Kinnisasja arestist vabastamine ja uuesti arestimine toimus 08.08.2011 ehk enne täiteasjades nr XXX ja XXX sissenõudmisel oleva sissenõudja nõude täies ulatuses täitemenetluse väliselt täitmist (02.09.2011 toimunud nõude täitmisest andis sissenõudja kohtutäiturile teada 05.09.2011). Kohtutäitur on seisukohal, et ta on õiguspäraselt jätkanud täiteasjade nr XXX ja XXX menetlust sissenõutavaks muutunud kohtutäituri tasu sissenõudmiseks. Täitemenetluse käigus on kohtutäitur kandnud täitemenetluse läbiviimisega seotud kulusid, mille hüvitamise kohustus on võlgnikul. Täitemenetluse alustamise tasu muutub KTS § 32 lg 1 alusel täies ulatuses sissenõutavaks täitemenetluse alustamisega. Kohtutäitur käitus täiteasjades nr XXX ja XXX hagejalt põhitasu nõudmisel kooskõlas Riigikohtu poolt KTS § 41 lg-le 2 antud tõlgendusega (01.06.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-36-16, p 12). Ebaõige on hageja väide nagu oleks ta kinnisasja müügist saanud 380 eurot vähem. Kohtutäitur kandis kinnisasja müügist järgi jäänud rahalised vahendid summas 2 029,84 eurot hagejale 20.05.2016 üle kahe maksena summas 380 eurot ja summas 1 649,84 eurot.

Hageja ei esitanud 19.08.2016 ega hiljem kohtule ühtki menetlusdokumenti.

menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 29.11.2016 ning määras kindlaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.

KOHTU SEISUKOHT

03.10.2006 pantis hageja koos abikaasa R.P.ga poja, M.P., ettevõtte Rumestar OÜ laenu tagatiseks hagejale ja tema abikaasale kuuluva kinnistu asukohaga XXX (reg.osa nr XXX) Marfin Pank Eesti AS kasuks.

-

25.11.2009 alustas Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (kostja I) sissenõudja Marfin Pank Eesti AS täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel R.P.i suhtes täitemenetluse täiteasjas nr XXX (täitmisteade võlgnikule I kd tl 95-96) ja hageja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr XXX (täitmisteade võlgnikule I kd tl 97-98) abikaasade ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale (reg.osa nr XXX) seatud hüpoteegiga tagatud rahalise nõude summas 12 233,42 eurot (191 411,38 Eesti krooni) sundtäitmiseks. Samal kuupäeval koostas kohtutäitur ka keelumärke seadmise avalduse ning palus R.P.le ja Esta Paasile kuuluvale kinnistule (reg.osa nr XXX) kanda Marfin Pank Eesti AS kasuks keelumärke (keelumärke seadmise avaldus I kd tl 18).

-

25.11.2009 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (I kd tl 19, 99) kohaselt otsustas kohtutäitur nõuda võlgnikult R.P.lt täitemenetluse alustamise tasu summas 120 krooni (sh käibemaks), s.o 7,67 eurot, ning kohtutäituri põhitasu summas 21 820,90 krooni (sh käibemaks), s.o 1394,61 eurot. Samuti otsustas kohtutäitur 25.11.2009 nõuda võlgnikult Esta Paasilt täitemenetluse alustamise tasu summas 120 krooni (sh käibemaks), s.o 7,67 eurot, ning kohtutäituri põhitasu summas 21 820,90 krooni (sh käibemaks), s.o 1394,61 eurot (I kd tl 100).

-

Täitmisteated koos neile lisatud täitemenetluse aluseks olevate dokumentide ja kohtutäituri 25.11.2009 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustega on R. ja Esta Paasile kättetoimetatud 30.11.2009 (kättetoimetamisteatised I kd tl 101-102).

-

10.12.2009 esitasid võlgnikud R.ja Esta Paas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale seoses menetluse alustamisega ning 28.12.2009 otsusega jättis kohtutäitur nende kaebuse rahuldamata (I kd tl 103-107). Võlgnikud ning nende volitatud esindaja M.P. (volikiri I kd tl 168) said otsuse kätte 30.12.2009 (kättetoimetamisteatis I kd tl 107 pöördel) ega ole kohtutäituri 28.12.2009 otsust vaidlustanud.

-

08.01.2010 arestis kohtutäitur kinnistu (reg.osa nr XXX). Kinnistu arestimise hinnaks 5/12

määras kohtutäitur 41 542,57 eurot (650 000 Eesti krooni). -

Kohtutäitur korraldas täiteasjade XXX ja XXX raames 08.01.2010 arestimisakti alusel neli enampakkumist, mis nurjusid osavõtjate puudumise tõttu.

-

27.09.2010 kinnitas Tartu Maakohus Marfin Pank Eesti AS ja OÜ Rumestar ja M.P. vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt kohustusid OÜ Rumestar ja M.P. solidaarselt hiljemalt 22.07.2011 Marfin Pank Eesti AS-le võla tasuma (I kd tl 16-17).

-

Hageja abikaasa, R.P., suri 11.08.2011. 23.02.2012 tsiviilasjas nr 2-11-45833 tehtud määrusega määras kohus surnud võlgniku R.P.i pärijatele asjutiseks esindajaks Esta Paasi. 03.02.2012 pärimistunnistuse kohaselt omandas kogu R.P.st jäänud pärandvara Esta Paas (I kd tl 130-131).

-

08.08.2011 vabastas kohtutäitur kinnistu arestist (täitemenetluse käigus arestitud vara aresti alt vabastamise akt I kd tl 108-109) ning arestis kinnistu 08.08.2011 uuesti, määrates arestimise hinnaks 12 463 eurot (kinnisasja arestimisakt I kd tl 110-115).

-

25.08.2011 vaidlustas hageja kinnistu arestimise kohtutäiturile esitatud kaebusega (I kd tl 117). Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata ning hageja vaidlustas selle omakorda kohtus. 22.02.2012 tsiviilasjas nr 2-11-48613 tehtud määrusega (I kd tl 118123) jättis kohus kaebuse rahuldamata. Määrus toimetati kätte Esta Paasi volitatud esindajale M.P.le 29.02.2012 (kättetoimetamisteatis I kd tl 196).

-

05.09.2011 teatas sissenõudja Marfin Pank Eesti AS kohtutäiturile, et kolmas isik M.P. on 02.09.2011 seisuga täitnud täiteasjades nr XXX ja XXX täitemenetluse läbiviimise aluseks oleva nõude täies ulatuses (I kd tl 167).

-

06.10.2011 esitas Esta Paas kohtutäiturile kaebuse, milles taotles kustutada kinnistule (reg.osa nr XXX) kohtutäituri kasuks seatud keelumärge (I kd tl 124). Kohtutäitur jättis kaebuse 24.10.2011 otsusega rahuldamata (I kd tl 125-128) ning võlgniku esindaja M.P. sai otsuse kätte 25.10.2011 (I kd tl 129). Kohtutäituri otsust ei ole vaidlustatud.

-

16.10.2013 koostas kohtutäitur täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu tasumise nõude täiteasjades nr XXX ja XXX, millega nõudis Esta Paasilt käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud 25.11.2009 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustega solidaarvõlgnikelt (Esta Paas ja R.P.) väljamõistetud kohustuste täitmist: täitemenetluse alustamise tasu täiteasjas nr XXX summas 7,67 eurot, täitemenetluse alustamise tasu täiteasjas nr XXX summas 7,67 eurot ja kohtutäituri põhitasu summas 1394,61 eurot, kokku 1409,95 eurot (I kd tl 132-134). Nõue on Esta Paasile kätte toimetatud 29.10.2013 (kättetoimetamisteatis I kd tl 135). Esta Paas ei ole nõuet vaidlustanud.

-

26.02.2015 tegi kohtutäitur täitekulu väljamõistmise otsuse, millega mõistis Esta Paasilt välja menetluse vältel kohtutäituri poolt täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused kokku summas 270,05 eurot ja mille toimetas Esta Paasi lepingulisele esindajale adv Valli Murdele kätte 27.02.2015 (volituse aluseks Valli Murde teade kohtutäiturile 10.12.2013 I kd tl 136).

-

03.03.2015 esitas Esta Paasi esindaja adv Valli Murde kaebuse kohtutäituri tegevusele, mille kohtutäitur lahendas 28.03.2015 otsusega ning mille Esta Paas omakorda vaidlustas kohtus. Esta Paas palus kohtult tunnistada kohtutäituri tegevus täitemenetlustes XXX ja XXX Esta Paasi õigusi rikkuvaks ning kohustada kohtutäiturit lõpetama täitemenetlused; kohustada kohtutäiturit vabastama Esta Paasile kuuluv kinnistu aresti alt; kohustada kohtutäiturit arvutama täitemenetluse kulude suurus vastavalt kohtutäituri seaduse (KTS) sätetele ja määrata, et Esta Paas tasub kohtutäiturile kindlakstehtud täitemenetluskulud kuue kuu jooksul kohtulahendi

6/12

jõustumisest. 27.05.2015 tsiviilasjas nr 2-15-5575 tehtud määrusega (I kd tl 147-155) rahuldas kohus Esta Paasi kaebuse osaliselt. Kohus tühistas kohtutäituri 28.03.2015 otsuse osas, milles kohtutäitur ei rahuldanud Esta Paasi taotlust täitemenetluse lõpetamiseks Versobank AS-i (endise nimega Marfin Pank Eesti AS) nõude 12 233,42 eurot osas ega selgitanud Esta Paasile kirjalikult, kuidas on arvutatud sissenõutavaks muutunud kohtutäituri põhitasu 1394,61 eurot ja kas aluseks on võetud kaks täitemenetlust. -

15.06.2015 tegi kohtutäitur Esta Paasi 03.03.2015 kaebuse kohta täiendava otsuse, millega otsustas lõpetada täitemenetluse täiteasjades nr XXX ja XXX Versobank AS-i nõude 12 233,42 eurot osas ning jätkata täitemenetlust täiteasjades nr XXX ja XXX täitemenetluse kulude sissenõudmiseks ning selgitas, kuidas on arvutatud sissenõutavaks muutunud kohtutäituri põhitasu 1394,61 eurot (I kd tl 156-160). Esta Paasi esindaja adv Valli Murde sai otsuse kätte 18.06.2015 (I kd tl 161) ning otsust ei ole vaidlustatud.

-

Täiteasjade nr XXX ja XXX menetluse raames korraldas kohtutäitur 08.08.2011 arestimise järgselt mitmeid kinnistu (reg.osa nr XXX) enampakkumisi. Viimase enampakkumise kuulutas kohtutäitur välja 05.04.2016 (enampakkumise teade I kd tl 162-163). Esta Paasi esindaja M.P. sai enampakkumise teate kätte 11.04.2016 (I kd tl 164).

-

27.04.2016 toimunud enampakkumisel tunnistas kohtutäitur parimaks Joonas Põllumäe (kostja II) pakkumise summas

eurot (27.04.2016 kordusenampakkumise akt koos lisadega I kd tl 67-74).

-

29.04.2016 täitekulu väljamõistmise otsuse (I kd tl 21-23) kohaselt otsustas kohtutäitur võlgnikult Esta Paasilt välja mõista täitekulu summas 90,16 eurot (sh käibemaks).

-

Enampakkumise tulemi arvelt rahuldas kohtutäitur täitemenetluse kulude nõude kokku summas 1770,16 eurot, sh täitemenetluse alustamise tasu täiteasjas nr XXX summas 7,67 eurot, täitemenetluse alustamise tasu täiteasjas nr XXX summas 7,67 eurot ja kohtutäituri põhitasu summas 1394,61 eurot, täitekulu summas 270,05 eurot 26.02.2015 täitekulu väljamõistmise otsuse alusel ning täitekulu 90,16 eurot 29.04.2016 täitekulu väljamõistmise otsuse alusel. Järgi jäänud rahalised vahendid summas 2029,84 eurot kandis kohtutäitur 20.05.2016 üle Esta Paasi kontole kahe maksena summas 380 eurot ja 1649,84 eurot (maksekorraldused I kd tl 165-166).

nr 2-11-48613 tehtud määrusega (I kd tl 118-123) on kohus jätnud Esta Paasi kaebuse rahuldamata, kuna TMS § 217 lg-le 6 tuginedes on kaebus esitatud hilinenult. Tegemist on jõustunud kohtulahendiga (jõustus 16.03.2012). Tuvastatud asjaoludest nähtub veel, et hageja on 06.10.2011 kohtutäiturile esitatud kaebusega vaidlustanud ka kinnistule kohtutäituri kasuks seatud keelumärke (I kd tl 124). Kohtutäitur jättis kaebuse 24.10.2011 otsusega rahuldamata (I kd tl 125-128) ning võlgniku esindaja M.P. sai otsuse kätte 25.10.2011 (I kd tl 129). Kohtutäituri otsust ei ole kohtus vaidlustatud. Küll aga on hageja kinnistu aresti alt vabastamist uuesti taotlenud oma 03.03.2015 kaebuses kohtutäituri tegevusele ning sellele järgnenud kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-15-5575. Kohus on 27.05.2015 tsiviilasjas nr 2-15-5575 tehtud määruses (I kd tl 147-155) leidnud, et 1) Esta Paas on kaotanud õiguse tugineda oma praeguses kaebuses sissenõudja Versobank AS-i nõude rahuldamisele kui asjaolule, mille ilmnemisel peaks kohtutäitur vara arestist vabastama, kuna ta ei vaidlustanud 24.10.2011 otsust; 2) vara arestist vabastamiseks puudub alus, sest täitemenetlus jätkub täitekulu sissenõudmiseks. Tegemist on jõustunud kohtulahendiga (jõustus 13.06.2015). TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et TMS § 217 lg 6 alusel on hageja hagiavalduse esitamise ajaks kaotanud õiguse tugineda asjaoludele (väide, et kinnisasja mitmekordne arestimine või tasunõudes täitemenetluse jätkamine on lubamatu), mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Seetõttu tuleb hageja nõue kinnistu (reg.osa nr XXX) arestist vabastamiseks ning kohtutäitur Oksana Kutšmei kasuks kinnistusraamatusse kantud keelumärke kustutamiseks jätta rahuldamata.

Arestimise tühisust reguleerib TMS § 55, mille kohaselt arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Hageja ei ole tuginenud ühelegi TMS § 55 punktides 1-4 loetletud alusele. Kohtu hinnangul ei ole rikutud ka teisi arestimise kohta käivaid menetlusnorme ega enampakkumise olulisi tingimusi. Eelnevalt on kohus tuvastanud ning vaidlust ei saa olla selles, et 08.01.2010 arestis kohtutäitur kinnistu ning arestimise hinnaks määras kohtutäitur 41 542,57 eurot (650 000 Eesti krooni). Kohtutäitur korraldas täiteasjade XXX ja XXX raames 08.01.2010 arestimisakti alusel neli enampakkumist, mis nurjusid osavõtjate puudumise tõttu. Enampakkumiste käigus hinnati kinnisasi korduvalt alla. Tulenevalt sellest, et 08.01.2010 arestimise alusel oleks kinnisasjas hind TMS § 100 lg 5 kohaselt maksimaalse allahindluse korral olnud 180 000 Eesti krooni ja arvestades vara suhtes ostjate huvi puudumist, oli põhjendatud kohtutäituri 08.08.2011 otsus kinnisasi arestist vabastada (I kd tl 108-109) ja arestida see uuesti vara harilikust väärtusest lähtuvalt, s.o summas 12 463 eurot (I kd tl 110-115). Oluline on märkida, et kinnisasja arestist vabastamine ja uuesti arestimine toimus enne sissenõudja nõude täies ulatuses täitemenetluse välist täitmist, millest teavitati kohtutäiturit 05.09.2011 (I kd tl 167). Seega ei olnud 08.08.2011 toimunud kinnistu arestist vabastamine seotud täiteasjades menetluse lõpetamisega. Riigikohus on 01.06.2016 kohtuasjas nr 3-2-1-36-16 tehtud määruse p-s 19 selgitanud, et täitemenetlust ei tule kohtutäituril TMS § 48 lg 1 p 2 järgi vähemalt üldjuhul lõpetada enne, kui rahuldatud on ka kohtutäituri tasunõue. Sissenõudja nõue TMS § 48 lg 1 p 2 tähenduses hõlmab ka täituri tasunõuet. Täituri tasunõue täidetakse üldjuhul samas täitemenetluses. Sama määruse p-s 17 on kolleegium leidnud ka järgmist: kolleegium täpsustab asjas nr 3-2-1-108-15 esitatud seisukohta KTS § 41 lg 2 mõtet silmas pidades selliselt, et sissenõudja kohta saab teha tasuotsuse ning tema jääb lõplikult (Riigikohtu

pärast enampakkumist kustutatakse ning selles osas ei ole toimunud enampakkumise tingimuste rikkumist. Hageja on oma 27.05.2016 selgituses märkinud, et pärast enampakkumist on kinnistu müügist järgi jäänud rahalisi vahendeid reaalselt tema kontole kantud 1649,84 eurot ehk 380 eurot vähem. Ka see hageja väide on ümberlükatud kohtule esitatud tõenditega – maksekorraldustest nähtub, et kohtutäitur on 20.05.2016 teinud hagejale kaks ülekannet, s.o summas 380 eurot ning summas 1649,84 eurot (I kd tl 165-166). Seega ei ole kohtutäitur eksinud ka kinnistu müügist järgi jäänud raha võlgnikule tagastamisel. Lisaks eeltoodule leiab kohus sarnaselt otsuse p-s 16 märgitule, et TMS § 217 lg 6 alusel on hageja hagiavalduse esitamise ajaks kaotanud õiguse tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-14-56015 08.02.2016 kohtuotsuse (jõustunud 01.06.2016) p-s 12 selgitanud, et TMS § 217 lg 6 on kohaldatav ka hagimenetluses ning selle sätte eesmärk on teiste menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja ja enampakkumise korral ka ostja) huvides tagada õigusselgus, et mh enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada. Ringkonnakohus märgib, et teistsugune on õiguslik olukord siis, kui menetlusosaline ei olnud teadlik täitetoimingust, näit tal puudus enne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamist selle toimingu vaidlustamise võimalus. Sel juhul võib tegu olla arestimise tühisuse alustega (TMS § 55), mis toob TMS § 223 lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Antud juhul on kohus eelnevalt tuvastanud, et hagejal oli võimalus oma vastuväited, mis hageja on hagiavalduses esitanud (kinnisasja mitmekordne arestimine või tasunõudes täitemenetluse jätkamise lubamatus kui enampakkumise tingimuste rikkumine), esitada ka juba varem kohtutäiturile kaebust esitades. Seega on hageja käesolevaks ajaks kaotanud õiguse nimetatud asjaoludele tugineda. Eeltoodut arvestades tuleb hageja nõue kinnistu (reg.osa nr XXX) enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks jätta rahuldamata.

summas 1770,16 eurot. Kohus on otsuse p-s 17 leidnud ka seda, et kuni kohtutäituri tasu ja täitemenetluseks tehtud vajalike kulutuste nõude rahuldamiseni puudus alus täitemenetluse lõpetamiseks ning kohtutäitur oli õigustatud tegema täitetoiminguid oma tasu ja kulude rahuldamiseks. Kohus jääb selle seisukoha ning otsuse p-s 17 esitatud põhjenduste juurde ning leiab, et sundtäitmine kohtutäituri tasunõudes täiteasjades nr XXX ja XXX ei ole hageja viidatud põhjustel lubamatu. Täiendavalt kontrollib kohus kohtutäituri tasunõude sundtäitmise lubatavust lähtudes Riigikohtu 13.10.2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 tehtud otsuses antud seisukohtadest. Viidatud otsuse p-s 9 leidis Riigikohus, et kohtutäituril tekib õigus saada tasu ka juhul, mil sundtäitmisele esitatud nõue pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule rahuldatakse ilma kohtutäituri otsese tegevuseta, nt kui võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale, samuti ka juhul, mil sissenõudja esitab pärast täitmisteate kättetoimetamist kohtutäiturile avalduse täitemenetlus lõpetada. Lahendades küsimust, kas kohtutäituril on sellisel juhul õigus saada kogu põhitasu, leidis Riigikohus sama otsuse p-s 10, et KTS § 23 lg-d 2 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et kohtutäitur võib nõuda tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga. Mida rohkem ja mahukamaid täitetoiminguid on kohtutäitur teinud, seda suuremat tasu (kuid seejuures mitte üle 50% täismäärast) võib kohtutäitur võlgnikult nõuda. KTS § 23 lg-te 2 ja 3 selline tõlgendamine loob olukorra, mil kohtutäitur peab tegema tasu suuruse kohta otsuse, mis sarnaneb kohtute tehtava nn diskretsiooniotsusega. Lisaks märgib kolleegium, et mõistlik on tõlgendada KTS 23 lg-d 2 ja 3 nii, et menetluse alustamise tasu on kohtutäituril õigus võlgnikult nõuda täismääras. Sama otsuse p-s 13 leidis Riigikohus, et kui kohtutäitur on otsuses määranud kohtutäituri tasu kindlaks nn diskretsiooniotsusena, on sellise otsuse vaidlustamiseks kohane õiguskaitsevahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Sellisel juhul on pigem tegemist materiaalõigusliku vaidlusega TMS § 221 lg 1 tähenduses võlgniku ja kohtutäituri kui sissenõudja vahel. 25.11.2009 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (I kd tl 19, 99) kohaselt otsustas kohtutäitur nõuda võlgnikult R.P.lt täitemenetluse alustamise tasu summas 120 krooni (sh käibemaks), s.o 7,67 eurot, ning kohtutäituri põhitasu summas 21 820,90 krooni (sh käibemaks), s.o 1394,61 eurot. Samuti otsustas kohtutäitur 25.11.2009 nõuda võlgnikult Esta Paasilt täitemenetluse alustamise tasu summas 120 krooni (sh käibemaks), s.o 7,67 eurot, ning kohtutäituri põhitasu summas 21 820,90 krooni (sh käibemaks), s.o 1394,61 eurot (I kd tl 100). Viidatud kohtutäituri tasud on kooskõlas 25.11.2009 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ajal kehtinud KTS redaktsiooni § 2511 lg-ga 3, §-ga 242 ning § 2512 lg 2 p-ga 6. 16.10.2013 täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu tasumise nõudes (I kd tl 132-134) selgitas kohtutäitur avaldajale, et peab mh kohtutäituri töö mahtu ja menetluste õiguslikku keerukust arvestades põhjendatuks nõuda Esta Paasilt käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud 25.11.2009 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustega solidaarvõlgnikelt (Esta Paas ja R.P.) väljamõistetud kohustused järgmises: täitemenetluse alustamise tasu täiteasjas nr XXX summas 7,67 eurot ja täiteasjas nr XXX summas 7,67 eurot ning kohtutäituri põhitasu summas 1394,61 eurot, kokku 1409,95 eurot. Nõudes on kohtutäitur arvestanud, et Versobank AS-i kinnitusel on tema rahaline nõue täies ulatuses rahuldatud. Täiendavalt on kohtutäitur 15.06.2015 otsuses (I kd tl 156-160) selgitanud, et nii täiteasjas nr XXX kui täiteasjas nr XXX (täiteasja nr XXX võlgnik R.P. suri 11.08.2011, kogu temast jäänud pärandvara omandas Esta Paas, I kd tl 130-131) kohtutäituri töö mahtu ja õiguslikku keerukust arvestades nõuab kohtutäitur võlgnikult põhitasu 50 % ulatuses täismäärast. Kohtutäitur selgitab, et 50 % põhitasu täismäärast täiteasjas nr XXX on (1/2 x 1394,61) 697,305 eurot ning sarnaselt ka täiteasjas nr XXX on 50 % põhitasu täismäärast (1/2 x 1394,61) 697,305 eurot, kokku 1394,61 eurot. 11/12

Käsitades kohtutäituri 16.10.2013 nõuet diskretsiooniotsusena, leiab kohus, et kohtutäitur on tasu suuruse kujunemisel arvestanud kõikide tasu suurust mõjutada võivate asjaoludega (sh kohtutäituri töö maht, menetluste õiguslik keerukus, asjaolu, et sissenõudja nõue rahuldati täitemenetluse väliselt) ning oma seisukohta jälgitavalt motiveerinud. Antud juhul viis kohtutäitur pärast täitmisteadete kättetoimetamist ning enne sissenõudja nõude täitemenetluse välist täitmist läbi mitmeid täitetoiminguid, nt 08.01.2010 kinnistu arestimine, korduvate enampakkumiste korraldamine, 08.08.2011 kinnistu arestist vabastamine ja uuesti arestimine. Õiguslikku keerukust iseloomustab võlgnike poolt kaebuste esitamine (10.12.2009 seoses menetluse alustamisega ning 25.08.2011 seoses kinnistu arestimisega) ning nende lahendamine. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et kohtutäituri tasu suurus (täitemenetluse alustamise tasu täiteasjas nr XXX summas 7,67 eurot ja täiteasjas nr XXX summas 7,67 eurot ning kohtutäituri põhitasu 50 % määras, s.o summas 1394,61 eurot, kokku 1409,95 eurot) on põhjendatud. Seega on kohus seisukohal, et puudub alus ka kohtutäituri tasu suuruse tõttu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Menetluskulud

12/12

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.