A A hagi K T ja L T vastu elatise vähendamise nõudes
Tsiviilasja hind
1278 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: A A (isikukood: xxx; elukoht: xxx: xxx; tel: xxx); Kostja I: K T (isikukood: xxx; elukoht xxx); Kostja II: L T (isikukood: xxx; elukoht xxx); Kostjate seaduslik esindaja: K T (isikukood: xxx; elukoht xxx; e-post: xxx; tel: xxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Vähendada Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-16-19081 15.03.2017 tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise suurust ning mõista A Alt välja: a. K T kasuks igakuine elatis 0 eurot alates 21.07.2021 kuni K T täisealiseks saamiseni 28.04.2024; b. L T kasuks igakuine elatis 0 eurot alates 21.07.2021 kuni L T täisealiseks saamiseni 12.12.2021. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. 1(4)
Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hagiavaldusest nähtub, et Harju Maakohtu 15.03.2017 otsusega tsiviilasjas 2-16-19081 mõistis kohus A Alt välja K T ja L T ülalpidamiseks igakuise elatise miinimumsummas kuni K T ja L T täisealiseks saamiseni.
2.Pärast eelnimetatud lahendi jõustumist on muutunud elatise maksmise kohtulahendi aluseks olnud elulised asjaolud. 13.03.2021 kolis kostja II ja 08.06.2021 kolis kostja I hageja juurde elama ja on alates eelnimetatud kuupäevadest hageja vahetul ülalpidamisel. Kuna kostjad elavad hageja juures, kes kannab kõik nendega seotud kulud, siis on elatise maksmist kohustav kohtulahend muutunud hageja suhtes ebaõigeks ning maksta tulevat elatist tuleb vähendada 0 euroni. Hageja kannab a mõlema kostja vältimatud kulud.
3.Hageja palub: vähendada Harju Maakohtu 15.03.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-1619081 K T ja L T kasuks välja mõistetud elatise suurust kuni K T ja L T täisealiseks saamiseni 0 euroni alates 21.07.2021. Kostjate vastus
4.Kostjad märgivad, et ei tunnista hagi. Kostja I viibis kostjate seadusliku esindaja juures alates 2015.a veebruarist kuni 08.06.2021.a. Kostja II viibis kostjate seadusliku esindaja juures alates 2015.a jaanuarist kuni 13.03.2021.a.
5.Kostjad selgitasid, et laste minekul teise vanema juurde ei muutu vanemate kohustus neid ülal pidada nulliks. Muutub vaid viis. Kostjate seaduslik esindaja selgitas, et hetkel, kui lapsed elavad hageja juures, ei nõua hagis nimetatud kohtuotsuse täitmist. Hageja ei hoolitse laste eest korrektselt. Hageja ja laste suhted ei ole ka kõige paremad, mille tõttu pole sugugi välistatud, et lapsed (eriti noorem) võib kostjate seadusliku esindaja juurde tagasi tulla. Hetkel on olemas kehtiv täitedokument, mille saab vajadusel kohtutäiturile esitada. Kostja II saab 12.12.2021.a täisealiseks ja tema kohta lõppeb kohtuotsuses sätestatu automaatselt. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
2(4)
7.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
8.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: a. Harju Maakohtu 15.03.2017 tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-16-19081 mõistis kohus A Alt välja K T ja L T ülalpidamiseks igakuise miinimummääras elatise kuni K T ja L T täisealiseks saamiseni (dtl 9-10); b. 13.03.2021 kolis kostja II hageja juurde elama ja on alates eelnimetatud kuupäevadest hageja vahetul ülalpidamisel; c. 08.06.2021 kolis kostja I hageja juurde elama ja on alates eelnimetatud kuupäevadest hageja vahetul ülalpidamisel; d. kostja II sai menetluse kestel, s.o 12.12.2021, täisealiseks.
9.Lapse ema taotleb esitatud hagiga elatise vähendamist 0 euroni. Kostjad vaidlevad hagile vastu ning märgib, et elatise vähendamiseks alus puudub.
10.TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt 3(4)
on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
11.Käesoleval juhul on hageja kohustatud tasuma alaealisele kostjale elatist miinimummääras. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et kostjad on asunud elama vanema juurde, kellele oli varasemalt pandud kohtuotsusega kohustus tasuda neile samadele lastele elatist. Kostjad on hageja juurde elama asunud pärast varasema kohtuotsuse jõustumist. Olukorras, kus lapsed on asunud elama elatist tasuma kohustatud vanema juurde, kes peab neid ka vahetult üleval, on ära langenud kohtuotsusel põhineva elatise tasumise kohustuse aluseks olevad asjaolud. Asjakohatud on kostja viited, justkui peaks kohus elatise vähendamise aluste esinemise korral jätma varasema elatise tasumise otsuse igaks juhuks jõusse. Kostja viited ema ja laste vahelistele suhetele ei ole asjakohased ega välista hagi rahuldamist. Olukorras, kus K T asub uuesti isa juurde elama, on lapse isal võimalus lapse nimel esitada uus elatise väljamõistmise hagi.
12.Seega, kuna on täidetud TsMS § 459 sätestatud eeldused väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. Kohus vähendab Harju Maakohtu 15.03.2017 tagaseljaotsusega nr 2-16-19081 väljamõistetud elatise suurust ning mõistab A Alt välja: K T kasuks igakuise elatise 0 eurot alates hagi esitamisest 21.07.2021 kuni K T täisealiseks saamiseni 28.04.2024; L T kasuks igakuise elatise 0 eurot alates hagi esitamisest 21.07.2021 kuni L T täisealiseks saamiseni 12.12.2021.
13.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
15.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.