lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-20178/9

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 01.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-20178/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1015
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-21-20178

Otsuse tegemise aeg ja koht

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

I. M. hagi D. M.i vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

31. jaanuar 2021.a.

Menetlusosalised

Hageja:

I. M. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx)

Kostja:

D. M. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx)

veebruar 2022.a , Jõhvi

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

2.Lahutada I. M. ja D. M.i abielu, mis on sõlmitud xxx.a. Ida- Viru Maavalitsuses ja mille kohta on koostatud tõend nr 4-2015/5102.

Pärast abielu lahutamist jätta I. M.le perekonnanimi „M.“.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

HAGIAVALDUS JA MENETLUSE KÄIK

1.I. M. esitas 28.12.2021.a. Viru Maakohtule hagi D. M.i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxx.a Ida-Viru Maavalitsuses ja selle kohta on välja antud tõend nr 4-2015/5102. Abielust sündis x.a. tütar K. M.. Hageja koos tütrega elavad kostjast eraldi alates 04.12.2021.a. kui kostja osutas hageja suhtes füüsilist vägivalda, mille kohta on algatatud kriminaalasi. Hageja on seisukohal, et abielu säilitada ei ole võimalik, ta ei soovi seda ning on oma otsuses suhted kostjaga lõpetada ja abielu lahutada kindel. Hageja märgib, et on korduvalt teinud kostjale ettepaneku abielu lahutada, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Pärast abielu lahutamist hageja oma perekonnanime muuta ei soovi.. Hageja ei soovi leppimisaega. Hageja lisab, et kostja on vägivaldne, kontrolliv ning hageja suhtlusringkonda piirav. Kostja on hagejat korduvalt nende ühisest elukohast välja visanud. Abielusuhted on poolte vahel pöördumatult lõppenud ning hageja abielu jätkata ei soovi.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 28.08.20262-26-8807/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
2.Kohtuistungil 31.01.2022.a. jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. Hageja selgitas, et pooled elavad eraldi, ühist majapidamist enam ei ole, ühine on ainult last puudutav. Leppimisaega ei soovi ning hageja otsus on kaalutletud ja läbimõeldud. Pooled on varem korduvalt rääkinud abielu lahutamisest, seda hageja initsiatiivil, viidi ka avaldus koos perekonnaseisuosakonda, kuid siis leppisid ära ja võtsid avalduse tagasi. Probleemid aga jätkusid. Hageja heidab kostjale ette suhteid teise naisterahvaga, täitmata lubadusi kontaktid lõpetada. Hageja teavitas novembris 2021 kostjale oma otsusest asuda elama eraldi, kostja soovil jäi veel detsembrikuuks endisesse elukohta, kuivõrd lähenesid aastalõpu pühad ning lapse sünnipäev. 03. detsembril tarvitas kostja hageja suhtes füüsilist vägivalda, mistõttu otsustas hageja, et edaspidi igasugused suhted kostjaga on välistatud. Kostja D. M. vaidles abielu lahutamise nõudele vastu. Kostja väitis, et kõik on hageja poolt provotseeritud (sh 03. detsembri intsident) eesmärgiga süüdistada kostjat. Kostja ei eita, et tarvitas 03.12.2021.a. hageja suhtes vägivalda, kuid leiab, et selle põhjustas hageja ise oma käitumise ja alusetute süüdistustega. Kostja väitel ei ole tal mingisuguseid suhteid teise naisterahvaga. Sellel naisel, kellest hageja räägib, on oma pere. Hageja on kogu aeg kontrollinud kostja suhteid, samas ise suhtleb kellega tahab ja on oma valikutes vaba. Hagejal endal on käesoleval ajal suhe teise meesterahvaga, kes aitas tal otsida uut elamispinda. Elamispind pidi saama neile koos elamiseks. Kostja ei eita, et pooled elavad eraldi, tunnistab ka seda, et varem on korduvalt lahutusest juttu olnud, aga on siiski edasi koos elatud. Kostja ei välista, et nii võiks minna ka käesoleval juhul. Kostja tunnistab, et ka varem on poolte vahel olnud konflikte sh füüsilisi, kuid ei pea neid juhtumeid vägivallaks, pigem olmetülideks. Kostja avaldas soovi määrata pooltele leppimisaeg.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

4.Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

Kohus on seisukohal, et poolte abielu tuleb lahutada.

Vaidlust ei ole selles, et kostja on tarvitanud hageja suhtes füüsilist vägivalda (tl 5). Eeltoodud fakti kinnitas D. M. ka kohtuistungil 31.01.2021.a. Kostja heidab hagejale ette küll provokatiivset käitumist ja alusetut süüdistamist (armukadedust ja kontrolli), kuid kohus on seisukohal, et eeltoodu ei õigusta füüsilise vägivalla kasutamist ning seda enam kolme alaealise lapse nähes ja kuuldes (pooltel on üks ühine laps, hagejal veel 2 last varasemast suhtest). Kohus on seisukohal, et ei saa ka kedagi sundida, veenda taluma vägivaldset ja / või konfliktset suhet. Pooled kinnitasid kohtuistungil, et on varem korduvalt rääkinud abielu lahutamisest, viinud perekonnaseisuosakonda ka ühise avalduse, kuid on siis jätkanud kooselu. Käesolevaks ajaks on aga kohtu hinnangul olukord muutunud - hageja on kolinud lapsega elama eraldi, pooltel ühine majapidamine puudub. Eeltoodu kinnitab hageja läbimõeldud ja kaalutletud soovi suhe kostjaga lõpetada. Hageja märkis kohtuistungil, et augustis 2021.a. jõudis järeldusele, et kooselu kostjaga enam ei talu ega soovi, novembris otsis endale eraldi elamispinna. D. M. heidab hagejale ette nii tema alusetut süüdistamist kõrvalsuhetes (mida tegelikkuses pole olnud) kui hageja enda kõrvalsuhteid. Kostja on teadlik, et hagejal on uus meesterahvas, kes väidetavalt aitas hagejal elamispinda leida eesmärgiga asuda seal ühiselt elama. Kohtu hinnangul on eelkirjeldatud olukorras leppimisaja andmine ebamõistlik ega kanna eesmärki abielusuhteid säilitada, vaid pigem venitada abielu lahutamisega. Olukorras, kus ka varem on olnud abielu lahutamine teemaks ning hageja on nüüdseks reaalsed sammud astunud - asunud eraldi elama, lisaks on toimunud füüsilise vägivalla juhtum, ei saa kohtu arvates oodata suhete taastamist. Kohtu arvates ei oleks konfliktse suhte venitamine ka alaealiste laste huvides, kuivõrd lapsed on tunnistajaks vanemate vahelistele pingetele ja konfliktidele, mis mõjutab nende turvatunnet ja heaolu. Ei ole võimalik taastada abielusuhteid ka olukorras, kus üks pooltest seda ei soovi ning on oma soovis veendunud. Kohtul ei jäänud kohtuistungil muljet, et hageja kahtleks oma otsuses. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamine põhjendatud.

Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Menetluskulude jaotus

7.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13404/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval