Tartu Maakohus
Kohtunik
Roman Levin
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. jaanuar 2022. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-13510
Tsiviilasi
V. B. i hagi V. B. i vastu elatise suurendamiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: V. B. , isikukood XXX Hageja seaduslik esindaja: A. B. , isikukood XXX Kostja: V. B. , isikukood XXX
Asja läbivaatamine
Kohtu eelistung 18.10.2021. a, kirjalik menetlus
Hagi rahuldada osaliselt.
Suurendada V. B. ilt V. B. i kasuks Tartu Maakohtu 24.03.2010. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-1425 väljamõistetud elatist.
Mõista V. B. ilt V. B. i kasuks välja elatis 210 eurot kuus alates 28.08.2021. a kuni 31.12.2021. a.
Mõista V. B. ilt V. B. i kasuks välja elatis alates 01.01.2022. a kuni V. B. i täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 3 sätestatud baassummas, millele lisandub PKS § 101 lg 4 nimetatud 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvestatud pool kostjale makstavast lapsetoetusest, 2022. aastal seega 213,50 eurot kuus.
Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette V. B. i seadusliku esindaja A. B. i arveldusarvele nr XXX, selgitusega „V. elatis“.
Elatise tasumisel tuleb arvestada kostja poolt kohtumenetluse ajal elatisena makstud rahasummadega.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue
Hageja taotleb 28.08.2021. a esitatud hagiavalduses elatise suurendamist alates 2021. aasta juulikuust. 30.08.2021. a hagi täpsustuses märkis hageja, et soovib elatist alates 2020. aasta augustikuust. Kostjalt on hageja kasuks välja mõistetud elatis 2200 krooni 24.03.2010. a kompromissi kinnitava kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-1425 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja soovib elatise suurendamist seaduses sätestatud miinimummäärani, s.o 2021. aastal 292 eurot. Varem välja mõistetud rahasummast enam ei jagu. Hageja igakuised püsikulud on hagiavalduse kohaselt järgmised: eluasemekulud 80 eurot, toit 120 eurot, transpordikulu 50 eurot, sidekulu 15 eurot, tervishoiukulud 30 eurot, hügieenitarbed 15 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 20 eurot, riided ja jalanõud 120 eurot, muud kulud (trennid, sünnipäevad, vaba aeg, reisimine) 230 eurot, kokku 680 eurot.
27.10.2021. a kohtu nõudmisel esitatud kulude nimekirja kohaselt on hageja kirjutanud lahti lapse igakuised vajadused eluasemekulude, transpordikulude ja muude vältimatute püsikulude osas järgmiselt: eluasemekulud 202,50 eurot (eluasemelaen, kommunaalmaksed, elekter, internet); transpordikulud 30 eurot (trennid, sõltuvalt ilmast kooli viimine, sünnipäevadel käimine, logopeed, perearst Elvas); muud vältimatud püsikulud 347-427 eurot (eripedagoog 50 eurot, trenn 45 eurot, kunstikool 32 eurot, sünnipäevad 30-90 eurot, vaba aeg 70 eurot, taskuraha 30-40 eurot, reisimine/puhkus 90-100 eurot).
Hagi ja 27.10.2021 kulude nimekirja kogumis arvestades on lapse igakuised püsikulud kokku 900-980 eurot, keskmiselt 940 eurot.
Kostja vastuväited
Kostja hagiga ei nõustu. Kotja möönab, et kõik on pärast 2010. aasta kompromissi kinnitamist kallimaks läinud, kuid kostja töötasu on vähenenud.
Hagiavalduses märgitud lapse vajaduste suurus 680 eurot on ülepaisutatud, mõistlik oleks 400-500 eurot. Eluasemele võetud laenu ei tohiks arvestada lapse kuluna, sest laps ei ole seda valikut teinud. Ka sidekulud peaksid olema kuni 10 eurot. Tervishoiukulud on põhjendamatud, laps ei ole igal kuul haige. Ka riietele ja jalanõudele kuluv summa on liiga suur, võiks olla 50-70 eurot. Muud püsikulud (sünnipäevad, puhkused) võiks olla kuni 100 eurot. Hügieenitarvete, koolikohustuse täitmise ja transpordikulude kandmisele kostja sisuliselt vastu ei ole, kuid transpordikulude osas ei peaks kindlasti arvestama auto hooldamisele kuluvaid summasid. Võimalik on kasutada ka ühistransporti. Kostja on nõus tasuma elatist 200-240 eurot kuus, mis oleks samas suurusjärgus kostjaga koos elava ja hagejaga samaealise lapse ülalpidamiskuludega.
Kohtuotsuse põhjendused
Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning analüüsinud tõendeid, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
Tulenevalt TsMS § 459 lg 1 pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja; 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.
Kohtu tuleb asja lahendamisel elatise suuruse muutmise üle otsustades võtta reeglina aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastada, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad aluse elatise suuruse muutmiseks (vt nt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-17, p 37.1). Praegusel juhul ei nähtu 24.03.2010. a kompromissi kinnitamise määrusest elatise väljamõistmise asjaolud. Kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks.
Tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud (vt nt Riigikohtu lahend 3-2-1-67-17, p 11).
Hagi on esitatud alaealise lapse elatise suurendamise nõudes seaduses sätestatud miinimumsummas lapse isa vastu. Kohaldamisele kuuluvad perekonnaseaduse (PKS) põlvnemisest tuleneva alaealise lapse ülalpidamiskohustust reguleerivad sätted.
hageja on kostja alaealine laps;
-
kostja ei ela lapsega koos;
-
lapse elukoht on lapse ema A. B. i juures;
-
tsiviilasjas nr 2-10-1425 Tartu Maakohtu 24.03.2010. a kohtumäärusega (kompromiss) hagejalt väljamõistetud elatis on 2200 krooni (140,61 eurot) kuus, mis vastas 2010. aastal kehtinud elatise miinimummäärale;
-
hageja saab puudega lapse toetust summas 161,09 eurot kuus ning lapsetoetust 60 eurot kuus.
Elatis kuni 31.12.2021. a
võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Maksu- ja Tolliameti poolt 21.10.2021. a kohtule esitatud andmetest nähtub, et V. B. i keskmiseks brutotöötasu suuruseks on 2021. aastal kuni tõendi esitamiseni olnud XXX eurot kuus. Lisaks on V. B. saanud Eesti Haigekassalt hüvitist XXX eurot (bruto) ning AS-lt Pensionikeskus kogumispensioni väljamakse XXX eurot (bruto).
-
20.10.2021. a toimunud eelistungil teatas V. B. , et tal on kaks pangakontot. Kohus andis tähtaja pangakontode väljavõtete esitamiseks. V. B. esitas 01.11.2021. a kohtule oma ühe pangakonto väljavõtte alates 01.05.2021. a kuni 01.11.2021. a. Konto väljavõtte kohaselt on nimetatud ajaperioodil kontole laekunud kokku 108 826,33 eurot, väljaminekuid on olnud 106 971,09 eurot. Konto lõppsaldo tõendi esitamise ajal oli 1876,58 eurot. Kontolt nähtub sularaha sissemakseid, laekumisi kolmandatelt isikutelt, töövõimetushüvitise laekumine ning üks suurem laekumine. Töötasu laekumist ei nähtu. Kandeid, mida saab pidada V. B. i ülalpidamiskohustuse täitmiseks on kokku 1400 euro ulatuses: 29.05.2021. a 500 eurot, 03.07.2021. a 100 eurot, 03.09.2021. a 400 eurot, 08.10.2021. a 400 eurot. Seega nähtub esitatud väljavõttest, et V. B. ei tasu elatist regulaarselt.
Sotsiaalkindlustusameti 28.10.2021. a teate kohaselt makstakse V. B. ile puudega lapse toetust XXX eurot kuus ning lapsetoetus summas 60 eurot kuus. Vaidlust ei ole, et nimetatud summad laekuvad A. B. i pangakontole.
Elatis alates 01.01.2022. a
mistõttu suurendab kohus alates 01.01.2022. a kostjalt hageja kasuks 24.03.2010. a kohtumäärusega välja mõistetud elatist 213,50 euroni kuus.
Menetluskulude jaotus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.