Tartu Linna hagi A.O., T.O., A.-I.P., A.-M.O. ja M.O. vastu eluruumi vabastamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks ning võlgenvuse väljamõistmises
Tsiviilasja hind
4093.41 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Tartu linn Tartu Linnavalitsuse kaudu (rk 7556546; Tartu Raekoda; [email protected]) kostja I A.O. (ik XXXX; XXXX) kostja II T.O. (ik XXXX) kostja III T.-I.P. (ik XXXX) kostja IV, alaealine A.-M.O. (ik XXXX) kostja IV, alaealine M.O. (ik XXXX)
Menetlus
Kohtuistung 20.01.2016
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi. Kohustada kostjaid A.O., T.O., A.-I.P., A.-M.O.i ja M.O.i vabastama ja Tartu linnale üle andma XXXX asuv eluruum. Kui kostjad keelduvad nimetatud eluruumi vabatahtlikult vabastamast, siis tõsta nimetatud isikud nimetatud eluruumist välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2.Mõista kostjalt A.O. Tartu linna kasuks välja eluasemekulude võlgnevus perioodi märts 2015 – september 2015 eest kogusummas 593.41 eurot.
3.Jätta menetluskulud solidaarselt A.O., T.O. ja A.-I.P. kanda.
4.Määrata menetluskuluks riigilõiv summas 175 eurot ja välja mõista solidaarselt A.O., T.O. ja A.-I.P. Tartu Linna kasuks 175 eurot.
5.A.O., T.O. ja A.-I.P. tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda
apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi osas TsMS §187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Hagiavalduse kohaselt kuuluvad Tartu linnale Tartu linnas asuvad eluruumid XXXX (kinnistusraamatu väljavõte). A.O. ja T.O. esitasid taotluse sotsiaalüürilepingu sõlmimiseks 30. septembril 2013. Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 14. oktoobri 2013 otsusega nr 394 anti A.O. ja kaastaotlejatele T.O., T.-I.P., A.-M.O. ja M.O. üürile eluruum aadressil XXXX tähtajaga 30. aprill 2014. Tartu linn ja A.O. sõlmisid 26. novembril 2013. eluruumi XXXX kasutamiseks sotsiaalüürilepingu nr 4660 tähtajaga 30. aprill 2014. Vastavalt sotsiaalüürilepingule kasutab üürnik eluruumi koos järgnevate isikutega: T.O., T.-I.P., A.-M.O. ja M.O.. Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakond saatis A.O. 27. detsembril 2013. a (kiri nr 4-7.1/28475) teate sotsiaalüürilepingu lõppemisest, kus märgiti muuhulgas, et A.O. 26. novembril 2013 sõlmitud sotsiaalüürileping nr 4660 eluruumi XXXX kasutamiseks lõpeb 30. aprillil 2014 tähtaja möödumisega. Sotsiaalüürilepingu lõppemise järgselt kohustub üürnik eluruumi vabastama ja eluruumi üle andma linnavarade osakonnale. Samuti teavitati A.O. võimalusest taotleda uue sotsiaalüürilepingu sõlmimist, milleks tuleb esitada vormikohane taotlus ja teised nõutavad dokumendid kaks kuud enne kehtiva sotsiaalüürilepingu tähtaja möödumist. A.O., T.O. ja T.-I.P. esitasid taotluse sotsiaalüürilepingu sõlmimiseks 25. aprillil 2014. Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 29. aprilli 2014 otsusega nr 164 anti A.O. ja kaastaotlejatele T.O., T.-I.P., M.O. ja A.-M.O. üürile eluruum XXXX sotsiaalüürilepingu alusel tähtajaga kuni 31. juuli 2014. Tartu linn ja A.O. sõlmisid 03. juulil 2014 eluruumi XXXX kasutamiseks sotsiaalüürilepingu nr E14-165 tähtajaga kuni 31. juuli 2014. Vastavalt sotsiaalüürilepingule kasutab üürnik eluruumi koos järgnevate isikutega: T.O., T.-I.P., A.-M.O. ja M.O..
2.A.O. esitas piirkonnakeskuse sotsiaalabi osakonna sotsiaaltöötajale 19. septembril 2014 uue sotsiaalüürilepingu sõlmimise taotluse. Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 30. septembri 2014 otsusega nr 353 otsustati anda A.O. ja kaastaotlejatele T.-I.P., M.O. ja A.-M.O. üürile eluruum aadressil XXXX sotsiaalüürilepingu alusel tähtajaga kuni 31. juuli 2015. A.O. esitas 19. jaanuaril 2015 Karlova - Tamme piirkonnakeskuse sotsiaaltöötajale eluruumist keeldumise kohta kirjaliku põhjenduse. Eluasemekomisjoni 03. veebruari 2015 otsusega nr 28 loeti A.O. keeldumine eluruumist XXXX põhjendatuks, sest eluruumis XXXX puuduvad pesemistingimused. Sotsiaalabi osakonna 05.02.2015. a kirjaga nr 12-2/20903 paluti A.O.il sotsiaaleluasemeteenuse küsimuses pöörduda elukohajärgse sotsiaalabi osakonna piirkonnakeskuse sotsiaaltöötaja vastuvõtule. Sotsiaaltöötaja vastuvõtule kostja ei ole pöördunud.
3.Sotsiaalüürilepingu punkt 4.2.6. kohaselt kohustub eluruumi üürnik tasuma eluruumi kõrvalkulud esitatud arvete alusel lepingus sätestatud tähtajal ja korras ning punkt 5.4. kohaselt maksma viivist 0,02% tähtajaks laekumata maksetelt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. A.O. ja Tartu Linnavalitsus sõlmisid 18.10.2013 maksegraafiku võlgnevuse 598.72 eurot tasumiseks osamaksetena 19 kuu jooksul. Igakuine osamakse 30 eurot tuleb tasuda 10-ndaks kuupäevaks. Kokkuleppe kohaselt tuleb tasuda ka igakuised eluasemekulude arved.
4.A.O. maksegraafikut ei täida ja väldib kontakti linnavarade osakonnaga. Saadetud kirjadele ei reageeri ja telefonikõnedele ei vasta. Sotsiaaltöötaja hinnangul ei ole kostja näidanud üles piisavalt tahet eluasemekulude likvideerimiseks ja ei ole teinud selleks sotsiaaltöötajaga vajalikku koostööd. Tartu Linnavalitsusele esitatud kontaktandmetega ei ole olnud võimalik sotsiaaltöötajal A.O. isiklikku ühendust saada.
5.Seisuga 16. september 2015 võlgneb A.O. XXXX eluasemekulude eest kokku 1566.98 eurot. Perioodi eest 01.02.2014-28.02.2015 on Tartu Maakohtu 28. aprilli 2015 kohtumäärusega kostjalt välja mõistetud 973.57 eurot XXXX eluasemekulude katteks. Võlanõue on 07. mail 2015 saadetud täitmiseks kohtutäiturile. Lisaks kohtu poolt väljamõistetud võlgnevusele on kostjal võlgnevus hagejale 16. septembri 2015 seisuga veel 593.41 eurot. Hageja on andnud kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks (linnavarade osakonna kiri 20.03.2014 nr 4-7.1/06490, 02.12.2014 nr 12-2/20903, 14.01.2015 nr 4-7.1/06490). Kostja pole võlgnevust tasunud ega võla tasumiseks maksegraafikut täitnud.
6.Kostjad ei ole käesoleva ajani eluruumi vabastanud ja valdust hagejale üle andnud. Sotsiaalhoolekande seaduse § 3 lg 1 p-des 2 ja 3 on sätestatud sotsiaalhoolekande põhimõte, mille järgi vastutab isik enda toimetuleku eest ning kohalik omavalitsus kohustub abi andma juhul, kui isiku võimalused toimetulekuks ei ole piisavad. Seega lasub isikul vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest. Vaatamata korduvatele kirjadele ja meeldetuletustele ei ole A.O. pöördunud sotsiaaltoetuste või teenuste saamiseks kohaliku omavalitsuse poole. Kohalikule omavalitsusele ei ole teada asjaolusid, mis A.O. takistaks või teeks võimatuks asjaajamise sotsiaalabi osakonnaga või linnavarade osakonnaga. Kuivõrd A.O. ei ole esitanud nõuetekohaseid taotlusi sotsiaalteenuste ja -taotluse saamiseks, siis pole kohalik omavalitus saanud hinnata sotsiaaleluasemeteenuse ega sotsiaaltoetuste vajamist. Kohalik omavalitsus kohustub abi andma juhul, kui isiku võimalused toimetulekuks ei ole piisavad.
7.Hageja ja kostjate vahel oli eluruumi XXXX kasutamiseks sõlmitud tähtajaline sotsiaalüürileping, mis lõppes 31. juuli 2014. Üürnik taotles eluruumi üürimist sotsiaalhoolekandeseaduse § 14 alusel ja oli teadlik sellest, et vastavalt võlaõigusseaduse § 272 lg 4 punktile 4 ei kohaldata käesoleva lepinguga reguleeritud üürisuhetele võlaõigusseaduses elu- ja äriruumi kohta sätestatut. Seega tekkis kostjatel kohustus sotsiaalüürilepingu lõppemisel eluruum linnale tagastada.
8.Kuna Tartu linn on XXXX eluruumi omanik, on hagejal õigus asi kostjalt välja nõuda asjaõigusseaduses sätestatud alustel. Vastavalt AÕS § 80 lõikele 1 on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kuna üürileping lõppes üle aasta tagasi, siis puudub kostjal õiguslik alus eluaseme kasutamiseks ning hagejal on omanikuna õigus nõuda asja võõrast valdusest välja ja selle tagastamist.
9.Arvestades, et hagejal ei ole õnnestunud kostjatega kohtuväliselt jõuda eluruumi vabastamiseni, siis palub hageja kohtul rahuldada Tartu linna hagi kostjate vastu, kohustada kostjaid vabastama XXXX eluruum ning määrata otsuse täitmise viis kindlaks selliselt, et kui kostjad keelduvad XXXX eluruumi vabatahtlikult vabastamisest, siis tõsta nad nimetatud eluruumist välja koos neile kuuluvate asjadega täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10.Kostjal on tekkinud eluruumi kasutamise eest võlgnevus 593.41 eurot perioodi märts 2015 - september 2015 eest, mis koosneb järgmisest: põhivõlgnevus 580.26 eurot ja kuni 1. märtsini 2015 tekkinud põhivõlalt tasumata viivis 13.15 eurot.
VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on andnud kostjale korduvalt võla tasumiseks tähtaja, kuid vaatamata sellele ei ole kostja võlgnevust tasunud.
KOHTU SEISUKOHT
11.Kostjad kohtuistungitele 21.12.2015 ja 20.01.2016 ei ilmunud, olles samas teadlikud selle toimumisest. Kohus on püüdnud kostjatega kontakteeruda, kuid tulemusteta. Kui kohtul õnnestus telefoni teel saada ühendust A.O., siis vastati, et nad teevad kõik endast sõltuva, et asi laheneks, kuid paraku selgus, et kostjad pole võtnud ühendust ei kohtuga ega kohaliku omavalitsusega. Kostjad ei ilmunud ka kohtusse, millest võib teha otseses järelduse, et nad tahtlikult ignoreerivad hagiavalduse läbivaatamist nende endi osavõtul. Kohus pöördus ka kohaliku omavalitsuse poole, selgitamaks, mis saab lastest juhul, kui hagi rahuldatakse, kuna alaealiste A.-M.O. ja M.O. suhtes võib ilmneda vajadus kohaldada perekonnaseaduse § 134 tulenevaid sätteid. Sellele vastas hageja, et sotsiaalabi osakonna lastekaitseteenistus on teadlik asjaoludest ning nad on pika aja vältel püüdnud korraldada laste igapäevast elu ja tegelenud terve pere probleemidega. Perele on määratud täiendavaid sotsiaaltoetusi, pakutud erinevaid sotsiaalnõustamisi ja – teenuseid. Hageja kinnitab, et kohtuotsuse rahuldamisel abistavad nad kindlasti alaealisi nende igapäevases elukorralduses ja vajadusel on neid võimalik majutada Tartu Laste Turvakodusse.
12.Kohus leiab, et hagi on õigustatud ning kuulub rahuldamisele.
13.Tartu linn on elamispinna, aadressil XXXX Tartus, omanik ning tegemist on sotsiaaleluruumiga, mida kinnitab väljavõte kinnistusraamatust. Tõendatud on, et A.O. on sõlminud hagejaga sotsiaaleluruumilepingu nr E14-165 03.07.2014 tähtajaga 31.07.2014 eelnimetatud eluruumi kasutamiseks. 30.09.2014 nr 353 otsusega on eluasemekomisjon leidnud, et kuna A.O. kasutuses oleval eluruumil lasuvad võlgnevused, mida ta ei ole asunud senini likvideerima, siis vajab perekond senisest madalamate eluasemekuludega eluruumi kasutamise võimalust. Perekonnale pakuti elamispinda XXXX pinnale, millest aga keelduti ja sellega nõustus ka hageja. Samas ei nähtu kohtule esitatud dokumentidest, et nendega oleks sõlmitud uus eluruumi üürileping, vaid nad võeti uuesti arvele eluruumi vajavate isikutena. 02.12.2014 tehti A.O. ettekirjutus XXXX üüripinna vabastamiseks. Seda pole kostjad senini aga tehtud ning ka võlgnevus on tasumata.
14.Seega asub kohus seisukohale, et kuna hageja on eluruumi omanik, laienevad talle kui omanikule vastavad õigused. Nagu eluruumi üürnikule laienevad vastavad kohustused. AÕS § 80 lg 1 alusel on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ning selle kohaldamise eelduseks on, et hageja on eluruumi omanik, kostja on korteriomandi valdaja ning kostja valdab korteriomandit õigusliku aluseta. Kuna üürileping lõppes seisuga 31.07.2014, siis puudub käesoleval hetkel kostjatel õiguslik alus eluaseme kasutamiseks ning hagejal on omanikuna õigus nõuda asja võõrast valdusest väljanõudmist ja selle tagastamist. SHKS § 14 kohaselt oli üürilepingu sõlminud kostja teadlik sellest, et vastavalt VÕS § 272 lg 4 p 4 ei kohaldata sotsiaalüürilepinguga reguleeritud üürisuhetele võlaõigusseaduse eluruumi kohta sätestatut.
15.Kohus peab õigustatuks ka hageja nõuet, et kui kostjad vabatahtlikult eluruumi ei vabasta, siis tuleks kuuluvad nad eluruumist väljatõstmisele koos neile kuuluvate asjadega täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 180 kohaselt, kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Kohtutäitur toimetab võlgnikule kätte
täitmisteate kinnisasja väljaandmise kohta vähemalt 14 päeva enne kavandatavat sundtäitmist. Kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Kohtutäitur eraldab vallasasjad, mis ei ole sundtäitmise esemeks, ning annab need võlgnikule üle või tema käsutusse, võlgniku äraolekul tema esindajale või võlgniku täiskasvanud perekonnaliikmele. Kui kohal ei viibi ühtegi nimetatutest, paigutab kohtutäitur asjad arestitud asjade hoiuruumi võlgniku kulul või korraldab nende hoidmise muus kohas. Kohtutäitur ei korralda niisuguse vara hoidmist, mille müümine ei ole väikese väärtuse tõttu otstarbekas, välja arvatud mittearestitavad asjad. Nimetatud vara tõstetakse välja. Kui võlgnik ei nõua asju tagasi ruumide vabastamisest alates kahe kuu jooksul või nõuab neid ilma kulusid tasumata, siis müüb kohtutäitur asjad ja hoiustab saadud tulemi. Asjad, mida ei õnnestu müüa, hävitatakse. Kohtutäitur koostab kinnisasja valduse äravõtmise kohta akti, millele kirjutavad alla kohtutäitur ja valduse äravõtmise juures viibinud isikud.
16.VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, siis võib võlausaldaja ehk hageja nõuda selle täitmist. Hageja on andnud kostjatele võimaluse võlgnevus tasuda, kuid seda pole tehtud. Kuna kostjad pole esitanud vastuväiteid võlgnevuse osas, siis tuleb lugeda võlgnevus tekkinuks sellises suuruses nagu see on esitatud. Kostjal on tekkinud eluruumi kasutamise eest võlgnevus 593.41 eurot perioodi märts 2015 - september 2015 eest, mis koosneb järgmisest: põhivõlgnevus 580.26 eurot ja kuni 1. märtsini 2015 tekkinud põhivõlalt tasumata viivis 13.15 eurot. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele üürilepingu sõlminud isikult A.O..
17.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määratakse menetluskulude rahaline suurus kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega täisealised kostjad. Hageja on tasunud riigilõivu 172 eurot, mis kuulub täisealistelt kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele hageja kasuks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.