Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(5)

2-15-17539

lõpetamisest

raugemise

tõttu

väljaandes

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Narva linn esitas kohtule avalduse S P pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Viru Maakohus võttis 08. detsembri 2015 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Kristi Relvik. Ajutine haldur esitas 15. detsembril 2015 kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnik on maksejõuetu. Käesoleval juhul tekkis alaline maksejõuetus võlgniku surma tõttu, millest tingituna jäid täitmata võlgniku kohustused võlausaldajate ees. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga ning esineb pankrotisituatsioon. Maksejõuetust ei ole tekitatud kuriteo tunnustega teoga. Ajutise halduri hinnangul puudub võlgniku pärandvara hulgas vara edasise pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine pankrotihaldur teeb kohtule järgmise ettepaneku: kui kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summat ei tasuta, lõpetada pankrotiavalduse menetlus S P pärandvara suhtes pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine haldur palub kohtul määrata ajutise halduri tasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot ja ajutise halduri tasu välja mõista menetlusabi korras riigi vahenditest.

KOHTUISTUNG

2(5)

2-15-17539 Viru Maakohus määras 08. detsembri 2015 määrusega pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistung 16. detsembril 2015 Viru Maakohtu Narva kohtumajas. Kohtuistungil teatas ajutine haldur kohtule, et võlgnikul vara puudub. Deposiidi tasumise ettepanek Kohus avaldas 28. detsembril 2015 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku võlgniku edasisest pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1500 eurot 10 päeva jooksul ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku pärandvara maksejõuetu ja see ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kokku on võlgniku pärandvara summas 0 eurot. Võlgniku kohustused kokku moodustavad 3 333,95 eurot. Samas puuduvad ajutisele haldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused (t.l.-44-45). PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise halduri palvel tegi kohus 22. detsembri 2015 määrusega ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1500 eurot tasumiseks. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku pärandvara ei kata tema kohustusi. Võlgniku pärandvara on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 kohaselt. Samas puuduvad ajutisele haldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Ajutine haldur leiab, et võlgniku pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.

3(5)

2-15-17539 Kohtul ei ole alust kahelda ajutise halduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise halduri aruandega ning lõpetab pankrotiavalduse menetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotiavalduse menetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub ajutise halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus vabastab Kristi Relvik võlgniku pärandvara pankrotiavalduse menetluses ajutise halduri ülesannetest pärast kohtumääruse jõustumist. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulud PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt kulutas ajutine pankrotihaldur PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 7 tundi, mis teeb ajutise halduri tasuks 560 eurot (arvestusega 80 eurot üks töötund), millele lisandub käibemaks 20% 112 eurot, kokku 675 eurot. Kuna pärandvarast ei piisa ajutise halduri tasu hüvitamiseks, palub ajutine haldur kohtul määrata ajutise halduri Kristi Relviku tasuks (tasu välja mõista büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb – OÜ Advokaadibüroo Kristi Relvik, a/a XXX) 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot ja ajutise halduri tasu välja mõista menetlusabi korras riigi vahenditest (t.l.60). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 397 koos käibemaksuga 79,40 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Vastavalt PankrS § 23 lg 4, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg-te 5 ja 6 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri 4(5)

2-15-17539 tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus tegi 22. detsembri 2015 kohtumäärusega pankrotimenetlusest huvitatud isikutele pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ettepaneku tasuda kohtu deposiiti ettemaks 1500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtu määratud tähtpäevaks kohtu deposiiti summat ei tasutud. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summat ei tasutud, tuleb hüvitada ajutise halduri tasu ja kulutused riigi vahenditest määras 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest maksta ajutisele haldurile 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot OÜ Advokaadibüroo Kristi Relvik pangakontole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.