Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-15-118318 Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused Korteriühistu XXX(hageja) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse XXX(kostja) vastu perioodil august 2014 kuni november 2015 tekkinud majandamiskulude võlgnevuse nõudes. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 kohaselt. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 45 eurot, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 155 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud esindaja kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 200 eurot, millele lisandub käibemaks. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ning hagi esitamisel tasutud riigilõivude tasumine kokku summas 200 eurot on nähtav tsiviilasja toimikust (tl 26 ja 49). Kohus peab riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 200 eurot põhjendatuks.

2-15-118318 TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu summas 20 eurot. TsMS § 172 lg 9 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Käesolevas tsiviilasjas on lõpetatud maksekäsu kiirmenetlus ning hageja nõue on antud üle hagimenetluses lahendamiseks. Seega leiab kohus, et hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot tuleb arvata hagimenetluse kulude hulka ning tuleb taotletud summas kostjalt välja mõista. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust 2,7 tunni ulatuses. Kohus leiab, et õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 75 eurot (ilma käibemaksuta) on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Kohus hindas hageja poolt esitatud hagiavalduse koos lisadega (tl 22-49) sisu ja mahtu ning jõudis järelduseni, et ajakulu 2,7 tundi hagi dokumentide analüüsiks, paljundamiseks, komplekteerimiseks, hagiavalduse koostamiseks ja kohtusse esitamiseks ei ole ülepaisutatud. Hageja palub välja mõista lepingulise esindaja tasu katteks 200 eurot, millele lisandub käibemaks. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist koos käibemaksuga, samas on hageja 01.12.2015 menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduses toonud välja, et hageja on käibemaksukohustuslane ning saab seega tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuivõrd hageja ei ole TsMS § 174 lg 10 kohast kinnitust kohtule esitanud, ei pea kohus põhjendatuks menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist kostja poolt. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud kokku summas 420 eurot (riigilõiv 200 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + esindajakulu 200 eurot (käibemaksuta)). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.