Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. veebruar 2016.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-15192
Tsiviilasi
OÜ MK Finants hagi Hooneühistu XXX vastu Hooneühistu XXX 17.09.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ MK Finants (registrikood 12226896, asukoht Toompuiestee 33a, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristina Schotter (e-post [email protected]) Kostja: Hooneühistu XXX (registrikood XXX, aadress XXX, juhatuse liige XXX, e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja: Margus Saulep (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima (TsMS § 633 lg 7). Asjaolud ja kohtu põhjendused OÜ MK Finants esitas hagi Hooneühistu XXX vastu Hooneühistu XXX 17.09.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks, millega valiti juhatuse liikmeks XXX(isikukood XXX). Kostja on esitanud 09.12.2015 kohtule avalduse hagi õigeksvõtmise kohta ja palunud jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja on 17.12.2015 palunud hagi rahuldada hagi õigeksvõtmise alusel ja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on esitanud 11.11.2015 hagile vastuse, milles vaidleb hagile vastu. Seega ei ole kostja hagi õigeks võtnud koheselt ning menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja 17.12.2015 ja palunud hageja menetluskulud kindlaks määrata summas 4150 eurot (ilma käibemaksuta), millest 300 eurot moodustab riigilõiv ja 3850 eurot moodustab lepingulise esindaja kulu. Lepingulise esindaja tunnitasu määr on avalduse kohaselt olnud 140 eurot (ilma käibemaksuta) ning lepingulise esindaja ajakulu toimingute teostamisel on olnud 27,5 h. Kostja on esitanud kohtule omapoolsed seisukohad, milles leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendamatult suured, sh tunnitasu määr.
Siinkohal märgib kohus, et ei loe antud asjas põhjendatuks kohaldada tunnitasu määra 140 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu leiab kohus, et põhjendatud tunnitasu määr antud juhul on 120 eurot ilma käibemaksuta. Sellist tunnitasu määra on ka Riigikohus lahendites 3-2-1-93-13 ja 3-2-1-115-13 pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses muu hulgas palunud välja mõista lepingulise esindaja kulu seoses menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisega. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis 3-2-1-77-14 p 12 asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei kuulu hüvitamisele. Samuti selgitab kohus, et ei loe põhjendatuks arvata käesoleva tsiviilasja kulude hulka menetluskulude nimekirjas viidatud kriminaalmenetluse algatamise avalduse esitamisega seotud kulusid. Hageja 17.12.2015 seisukohtadest ilmneb, et vastav kriminaalmenetlus jäeti muu hulgas algatamata. Vastava kriminaalmenetluse seos ja kriminaalmenetluse algatamise avalduse esitamise põhjendatus ja vajadus käesoleva tsiviilasjaga pole tõendatud ning seetõttu ei saa kuuluda vastavad kulud hüvitamisele kostja poolt. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja toimingute ajakulu ei ole näidatud mahus põhjendatud. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab hageja lepingulise esindaja puhul esile tuua järgmised põhjendatud toiminguid: 12.10.2015 esitatud hagiavalduse koostamine (sh eelnev registriga suhtlemine ja dokumentide analüüs), suhtlus kohtuga menetluse kestel (28.10.2015 teade, 23.11.2015 avaldus), suhtlus kliendiga ja kompromissläbirääkimiste pidamine, 09.12.2015 esitatud seisukohtade koostamine (sh kostja 11.11.2015 vastuse analüüs), 17.12.2015 ja 06.01.2016 seisukoht hagi õigeksvõtu ja kulude jaotuse kohta. Arvestades hagiavalduse sisulist mahtu (6 lk) ning asja keerukust leiab kohus, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamiseks (sh eelnev registriga suhtlemine ja dokumentide analüüs) saab lugeda kokku 6 h. Kohus märgib selgitavalt, et peab põhjendatuks registrile kande tegemise peatamise avalduse tegemist, kuivõrd kande tegemine tähendanuks juhatuse liikmete koosseisu muutmist registris ning hagiga sooviti tuvastada kande aluseks oleva üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist. Register rahuldas 02.10.2015 hageja avalduse ja peatas kande tegemise. Kohus märgib, et menetluse kestel on mõlemad pooled suhelnud kohtuga seoses kompromissläbirääkimiste pidamisega. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks kohtuga suhtlemisele (sh taotluste koostamine) saab hageja lepingulise esindaja puhul lugeda kokku 1 h. Seoses menetluse kestel poolte vahel toimunud kompromissläbirääkimistega leiab kohus, et põhjendatud ajakuluks hageja esindaja puhul saab lugeda kokku 2,5 h, mille hulka kuulub ka vajalik suhtlemine kliendiga. Kohus on seisukohal, et kompromissläbirääkimiste pidamine toimus antud menetluse kestel ka sisuliselt, mida kinnitab poolte ühine 23.11.2015 esitatud avaldus kohtule. Kohus leiab, et hageja poolt 09.12.2015 esitatud seisukoha koostamise põhjendatud ajakulu koos kostja poolt esitatud 11.11.2015 hagi vastuse analüüsiga on kokku 7,5 h. Vastava ajakulu määramisel võttis kohus arvesse tsiviilasja keerukust ning hageja poolt 09.12.2015 koostatud dokumendi (8 lk) ja 11.11.2015 hagi vastuse (4,5 lk) mahtu. 09.12.2015 esitas kostja hagi õigeksvõtu avalduse ning vastavas dokumendis sisaldus muu hulgas seisukoht, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda. Hageja esitas 17.12.2015 ja 06.01.2016 omapoolsed seisukohad hagi õigeksvõtu ja kulude jaotuse osas ning leidis, et kulud tuleb jätta kostja kanda. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks hagi õigeksvõtu ja kulude jaotuse osas esitatud seisukohtade koostamiseks saab lugeda kokku 1 h. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks õigusteenuse osutamisel 18 h. Arvestades, et kohus luges eespool põhjendatud tunnitasu määraks 120 eurot (ilma käibemaksuta), siis määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks summas 2160 eurot
(ilma käibemaksuta). Nimetatud tunnitasu määradele ei lisandu käibemaks, kuivõrd hageja pole esitanud TsMS § 174 lg 10 sätestatud kinnitust. Kohus määrab seega kokku hageja menetluskulude suuruseks riigilõivu 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2160 eurot (ilma käibemaksuta) ja mõistab need välja kostjalt hageja kasuks. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.