lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-7899/43

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 01.02.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-7899/43
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.02.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1183
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-14-7899

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.veebruar 2016. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Telia Eesti AS (endise ärinimega AS Eesti Telekom) hagi O. B.i vastu võlgnevuse 307, 31 euro nõudes

Hagihind

307, 31 eurot, lihtmenetlus

Kohtuistungi toimumise aeg

25. jaanuar 2016.a

Menetlusosalised

Hageja:

Telia Eesti AS (endise ärinimega AS Eesti Telekom) (RK xxx, asukoht: Valge 16, Tallinn).

Hageja lepinguline esindaja:

Monika Paade (volikirja alusel; epost: [email protected] )

Kostja:

O. B. (IK xxx, elukoht: xxx; kontaktaadressid: xxx)

RESOLUTSIOON

Rahuldada Telia Eesti AS (endine AS Eesti Telekom) hagi O. B.i vastu.

Välja mõista O. B.ilt Telia Eesti AS kasuks 307 (kolmsada seitse) eurot 31 senti.

Poolte menetluskulud jätta kostja O. B.i kanda.

Välja mõista O. B.ilt Telia Eesti AS kasuks viimase menetluskulude katteks 75 (seitsekümmend viis) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

1(4)

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS EMT (AS EMT õigusjärglane AS Eesti Telekom, AS Eesti Telekom muutis ärinime Telia Eesti AS) ja kostja O. B. 12.07.2011 liitumislepingu nr 9178449 teenuse EMT Kodu-/Äriinternet kasutamiseks. Kostjal tekkis võlgnevus alates aprillist 2013.a. Liitumislepingu kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud hinnakirjajärgset sissenõudekulu kulutuste hüvitamiseks. Kostja võlg hageja ees on 307,31 eurot, millest põhivõlg moodustab 198,20 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja viivised 69,11 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 307,31 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on menetluses kandnud menetluskulu kokku 75 eurot (riigilõiv). Hageja esitas 01.09.2015 nõude täpsustuse (tl. 149 jj), mille kohaselt on kostjaga sõlmitud 24kuulise tähtajaga liitumisleping alates 12.07.2011 kuni 12.07.2013 paketiga Kodu/Äriinternet pakett EMT Internett M, kusjuures sellega kaasa sai kostja tasuta seadme Huawei E173 ning kuutasu soodustus GG6-EMT Internet arvutis (liitumise kulu+3kuud). Alates 09.08.2011 EMT Internet M paketile soodustus lõppes. 26.06.2013 liitumisleping on lõpetatud ühepoolselt, seoses võlgnevuse tekkimisega. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 307,31 eurot, millest sideteenuste võlg moodustab 44,82 eurot, käsitlustasu 153,38 eurot, lepinguline tasu (sissenõudmisekulu) 40 eurot ning viivis 69,11 eurot. Hageja on menetluses kandnud menetluskulu kokku 75 eurot, mille väljamõistmist taotleb hageja kostjalt.
2.Kostja märgib kohtule saadetud kirjalikus vastuses (tl. 130-131), et ei tunnista hageja nõuet täies ulatuses ning peab seda alusetuks. Kostja leiab, et hageja nõue on tõendamata. Hageja esitatud arveid ei ole kostja kätte saanud. Liitumisleping on sõlmitud O. B.iga, kes väidetavalt elab xxx. Kostja ei ole sellel aadressil kunagi elanud. Lepingus toodu väide, et on tutvunud ja nõustunud teenuse kasutamise üldtingimustega on tühine, kuna jääb selgusetuks konkreetselt missuguste üldtingimustega ja kes on tutvunud. Kostja ei valda eesti keelset, mistõttu tingimustega tutvumine ei ole võimalik. Kostja palub jätta hageja nõude täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Sisulisi vastuväiteid kostja esitanud ei ole.
3.Hageja esindaja märkis 25.01.2016 toimunus kohtuistungil, et jääb esitatud nõuete ja seisukohtade juurde. Hageja esindaja palub kostjalt välja mõista sideteenuste võlg 44,82 eurot, käsitlustasu 153,38 eurot ja lepinguline tasu (võla sissenõudmiskulu) 40 eurot ning viivis

69,11 eurot. Kokku 307,31 eurot. Lisaks riigilõiv 75 eurot (maksekäsus 45 eurot ja hagi esitamisel 30 eurot). Kostja O. B. kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse on kostjale isiklikult kätte toimetatud (tl 196). Hageja esindaja taotles asja sisulist lahendamist (TsMS § 410). 2(4)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära hageja esindaja seisukohad ning hinnanud asja kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Poolte vahel on sõlmitud 12.07.2011 liitumisleping nr 9178449 (tl. 100-101). Kostja vastuväite kohaselt ei ole tema kunagi elanud lepingus näidatud aadressil. Kohus juhib tähelepanu, et kostja vastuväide märgitud elukoha suhtes ei muuda kehtetuks osapoolte vahelist liitumislepingut ega muuda olematuks sellest tulenevaid kohustusi. Lepingu sõlmimisel on kostja ise andnud oma kontaktandmed ning allkirjastanud lepingu, millele vastuväiteid ei ole esitanud. Kostja väide selles, et ei saanud üldtingimustega tutvuda ebapiisava eesti keele oskuse tõttu, on otsitud ja paljasõnaline. Liitumiseping on sõlmitud 12.07.2011.a ning kostja sellekohane väide neli aastat hiljem ei ole eluliselt usutav. Lepingut sõlmides saab iga mõistlik isik aru, et lepingust tulenevad talle kohustused, mida tuleb täita. Hageja lõpetas lepingu 26.06.2013 ühepoolselt (tl. 152) seonduvalt võla tekkimisega. Kostja ei ole vastuväiteid lepingu lõpetamise ja võlgnevuse tekkimise asjaolude suhtes esitanud. Kostja väidab, et ei ole hageja poolt saadetud arveid kätte saanud. Hageja poolt on kostjale edastatud arved aadressile xxx (tl. 102-105). Rahvastikuregistris on viidatud aadress näidatud kostja sideaadressina. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja väide selle kohta, et ei ole esitatud arveid kätte saanud eluliselt usutav.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Hagiavaldusest tulenevalt on kostja jätnud täitmata lepingust ja selle lahutamatuks osaks oleva üldtingimuste p 3.2.1, 3.2.2 tulenevad kohustused, mis annab hagejale õiguse nõuda p 2.8.2, 4.1.1, 4.1.13 ja 4.1.9 kohaselt kohustuste täitmist. Elektroonilise side seaduse § 100 lg 2 kooskõlas ütles hageja lepingu kostjaga üles. Kostja ei ole millegagi tõendanud lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist hageja ees või kohustuse puudumist. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale (hagejale) õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks kohustust rikkunud lepingupoole (kostja) suhtes (VÕS § 101).
7.VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6).

3(4)

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepingus on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud määr. Viivise rakendamise eelduseks on kohustuse täitmata jätmine kostja poolt, see tähendab, et kui kostja tasuks makseid korrapäraselt ja tähtaegselt, ei oleks viivise arvestamine võimalik.

8.Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, mõistab kostjalt O. B.ilt välja hageja Telia Eesti AS kasuks 307,31 eurot, millest 44,82 eurot on sideteenuste võlg, 153,38 eurot käsitlustasu, 40 eurot lepinguline tasu (sissenõudmisekulu) ning viivis 69,11 eurot (viivise arvestus on esitatud tl 107).
9.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

10.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud kannab kostja. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja