Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Roman Levin
Määruse tegemise aeg ja koht
23.12.2021, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-18888
Tsiviilasi
S.G. hagi A.G. vastu isaduse vaidlustamiseks
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmata jätmine
Menetlusosalised ja nende
Hageja: S.G. isikukood XXX
esindajad
Kostja: A.G., isikukood XXX Kostja seaduslik esindaja: K.G. isikukood XXX
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.
nõude ja selle aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks; tõendite esitamiseks; riigilõivu 300 eurot tasumiseks.
Kohus selgitas hagejale, et hagi on ebaülevaatlik ning sisaldab mitmeid erinevaid nõudeid erinevate kostjate vastu (abielu lahutamine, isaduse vaidlustamine, vara tagastamine, kahju hüvitamine). Selliselt on hagi koormatud ebavajalike andmete ja nõuetega, mistõttu tuleb hagejal esitada nõuetekohane hagi isaduse vaidlustamiseks. Hagejal tuleb isaduse vaidlustamise hagiavalduses välja tuua selgelt väljendatud nõue (nt tuvastada, et laps ei põlvne kostjast) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (millal laps sündis, millal ja mis põhjusel kostja võttis isaduse omaks, mis asjaoludel, millal ja mil viisil said vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks jne). Kohus selgitab, et hageja on esitanud hagiavalduses kaks kuupäeva, mil kostja ema on väidetavalt avaldanud, et kostja ei ole hageja laps – 14.10.2021. a ja 16.10.2021. a. Ka ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit avalduses märgitud asjaolude tõendamiseks. Samuti tuleb hagejal põhjendada, miks on vajalik uue ekspertiisi tegemine, kui tsiviilasjas nr 2-20-17633 on juba teostatud ekspertiis, mis kinnitab hageja seisukohta, et hageja ei saa olla kostja isa. Kohtul puudub alus kahelda ekspertiisiaktis märgitud tulemuse tõele vastavuses. Hagejal tuleb märkida, kas ta on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Hageja on kohtule esitanud ka taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks, kuid ei ole põhjendanud, miks peab vajalikuks menetluse kinniseks kuulutamist. Hagejal tuleb põhjendada menetluse kinniseks kuulutamise taotlust. Kohus selgitas hagejale ka, et TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Isaduse vaidlustamise nõue on mittevaraline nõue, mille puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot ning millelt tuleb TsMS § 132 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ning lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 300 eurot. Hageja ei ole tasunud riigilõivu 300 eurot. Kohus selgitas hagejale samuti, et TsMS § 371 lg 1 punktide 9 ja 10 kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse, kui hageja kohtu määratud tähtaja jooksul määruses märgitud puuduseid ei kõrvalda. Kohus hoiatas, et kui hageja tähtpäevaks puudusi ei kõrvalda, jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata (TsMS § 3401 lg 2).
hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. TsMS § 3401 lg 1 ja 2 järgi kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puuduste, mida saab kõrvaldada, mh kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus, või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.