2-15-106607/6 - Võlaõigus - Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud) - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja -

(TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Jõgeva Elamu Halduse AS (edaspidi hageja) esitas 25.03.2015.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Jxxxx Kxxxxx(edaspidi kostja) 1175,29 euro nõudes. Pärnu Maakohus lõpetas 11.09.2015.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kohtul ei õnnestunud 01.04.2015.a makseettepanekut mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetada. 24.09.2015.a esitas hageja täiendatud hagiavalduse, milles nõudis kostjalt hooldusteenuse ja muude teenuste võlgnevuse 1565,72 euro tasumist. Tartu Maakohus võttis hagi 25.09.2015.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 29.12.2015.a Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja ei märkinud hagiavalduses, kas ta soovib tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile ei vasta. Kohus eeldab hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal kuulus kostjale kuni 05.06.2015.a korteriomand (registriosa nr 1125535, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) üldpinnaga 48,1 m2. Kostja võlgnevus hooldusteenuse ja muude teenuste eest Jõgeva Elamu Halduse AS-le perioodi 01.05.2014.a kuni 31.05.2015.a eest seisuga 23.09.2015.a moodustab 1565,72 eurot, millest põhivõlg on 1359,77 eurot ja viivis 205,95 eurot. Korterelamu xxxxxxxxxkorteriomanikud on 16.02.2012.a toimunud üldkoosolekul kokku leppinud, et AS Jõgeva Elamu on korterelamuxxxxxxxxx valitsejaks 01.01.2013.a kuni 31.12.2017.a. AS Jõgeva Elamu ja Jõgeva Elamu Halduse AS vahel sõlmiti 01.02.2013.a ettevõtte üleandmise leping, millest tulenevalt Jõgeva Elamu Halduse AS on AS Jõgeva Elamu õigusjärglane ja seega korterelamu xxxxxxxx valitseja.

KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 13 lg 2 sätestab, et korteriomanik on kohuststud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. xxxxxxxx korteriomanikud võtsid 14.03.2007.a toimunud üldkoosolekul vastu otsuse, et rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral kehtestatakse viivise määraks 20% aastas. Maksetähtpäevaks tasumata summalt on õigus nõuda võlgnikult viivist seega 0,055% päevas. Hageja on arvestanud viivist perioodil 21.06.2014-23.09.2015.a 205,95 eurot. Hageja on viivist arvestanud korrektselt Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1565,72 eurot, millest 1359,77 on põhivõlgnevus ja 205,95 eurot on viivis. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 225 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõude esitamisel riigilõivu 225 eurot, sh 45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 180 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtutud hagihinnast, ning see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 225 eurot.