Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl. 15-20; 47-49). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Express Credit AS (hageja) ja Vjatšeslav Levitski (kostja) 30.01.2015. a laenulepingu nr 20150130045, mille alusel kostja sai laenu 350 eurot ning kohustus laenu kokku summas 601,35 eurot (põhiosa 350 eurot ja intressid 251,35 eurot) tagastama 12 osamaksena hiljemalt 26.01.2016. a. Kostja laenulepingust tulenevat kohustust ei täitnud ning hageja meeldetuletuskirjadele ja hoiatusele ei reageerinud. Hageja edastas 06.06.2015. a kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta ning andis võla tasumiseks täiendava tähtaja kuni 20.06.2015. a. Kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja luges laenulepingu üles öelduks seisuga 06.06.2015. a. Hageja nõuab kostjalt lisaks võlgnevusele võla sissenõudekulusid summas kokku 45 eurot ja viivist perioodi 7.06.2015. a - 1.10.2015. a eest lepingujärgse määraga 0,32 % päevas summas 129,92 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 350 eurot, intressid 127,93 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 45 eurot ja viivised 129,92 eurot, kokku 652,85 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA, VJATŠESLAV LEVITSKI, VASTUS (tl. 67) Kostja teatas 12.01.2016. a kohtule, et ei saa kohtuistungile tulla ning palus asja arutada ilma tema osavõtuta.

KOHTU SEISUKOHT

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Poolte vaheline võlasuhe on tarbijakrediidilepingul põhinev võlasuhe. Kohtule esitatud Express Credit AS-i ja kostja vahel 30.01.2015. a sõlmitud laenulepingust nr 20150130045 (tl. 23-24) ja SEB Pank AS-i maksekorraldusest nr 6546 (tl. 34) nähtub, et Express Credit AS on kostjale andnud laenu summas 350 eurot, mis on kostja pangakontole üle kantud 31.01.2015. a. Lepingust nähtuvalt pidi kostja tagastama laenu 12 kuu jooksul maksegraafiku alusel, kokku summas 601,35 eurot (põhiosa 350 eurot ja intress 251,35 eurot) hiljemalt 26.01.2016. a. Seega on eelnimetatud laenulepingu ja maksekorraldusega tõendatud, et kostja on hagejalt laenu saanud.

Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lõike 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. 30.01.2015. a laenulepingust nr 20150130045 nähtuvalt on laenu kulukusemäär 197,2 % aastas, mis ületas 2015. a jaanuaris (25,02 %) Eesti Panga avaldatud keskmist kulukuse määra enam kui 7 korda (197,2 % / 25,02 %). Riigikohus on leidnud, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist ka krediidisaaja sundolukorda (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) hindamata. Sel juhul on võimalik laenulepingu tühisus tuvastada TsÜS § 86 lg 1 järgi. Vähemalt eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (vt Riigikohtu 12. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10814). Kohus on seisukohal, et kuna laenulepingu krediidikulukuse määr ületas Eesti Panga jaanuaris 2015. a avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda, on kostja kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja laenuleping on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. Riigikohus on märkinud, et kuna lepingu tühisust peab kohus arvestama omal algatusel, ei ole kohtul ka takistust lahendada samas menetluses võimalik lepingu järgi üleantu alusetu rikastumise sätete alusel väljaandmise nõue, kui hagi ese ja esitatud asjaolud seda võimaldavad (vt Riigikohtu 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10). Arvestades hagi eset ja kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab kohus, kuna kostja sai hagejalt laenu 350 eurot, tuleb kostjal saadud laen hagejale tagastada. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 4 nägi ette, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole kostja hagejale laenu tagasi maksmiseks ühtegi osamakset teinud. Arvestades TsÜS § 86 lõikes 4 sätestatut, tuleb kostjal tasuda kogu laenu summas 350 eurot kasutamise eest intressi kuni laenu tagastamiseni s.o 26.01.2016. a. VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli enne 1.01.2015. a 0,05 %, enne 01.07.2015. a 0,05 % ja enne 01.01.2016. a 0,05 %. Seega on VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras intress perioodil 31.01.2015. a – 26.01.2016. a (361 päeva) eest summas 0,17 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud summas 45 eurot, mis koosnevad üldtingimuste p 9.7 (tl. 25-30) kohaselt meeldetuletusest 20 eurot (2x10 eurot), hoiatusest 10 eurot ja ülesütlemise teatise eest 15 eurot. Kuna kohus on tuvastanud laenulepingu tühisuse, ei ole hageja võla sissenõudmise kulude hüvitamine üldtingimuste p 9.7 alusel põhjendatud. Hagejal on tühise laenulepingu alusel õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras alates ajast, mil kostja pidi laenu tervikuna tagastama s.o alates 26.01.2016. a. Kuivõrd hageja on viivisenõude esitanud perioodi 7.06.2015. a kuni 1.10.2015. a eest, s.t enne 26.01.2016. a kui kostja pidi laenu tagastama, tuleb hageja viivise nõue eelnimetatud perioodi eest jätta rahuldamata.

Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 350 eurot ja intress summas 0,17 eurot, kokku 350,17 eurot.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta 54 % ulatuses kostja kanda ning 46 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kantud menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 80 eurot ja õigusabikulud 360 eurot + käibemaks, mis koosnevad tõlkekuludest 180 eurot ja esindajakuludest 180 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on hageja eest Condor Inkasso OÜ tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 27.07.2015. a riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 1.10.2015. a riigilõivu 80 eurot, kokku 125 eurot. Kuna kohus jättis menetluskulud 54 % ulatuses kostja kanda, tuleb vastavalt menetluskulude proportsioonile mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja kantud riigilõiv summas 67,50 eurot (54 % 125 eurost). TsMS § 143 p 1 järgi on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kuna toimikust nähtuvalt on hageja esitanud hagiavalduse venekeelse tõlke (tl. 64-71), leiab kohus, et hageja tõlkekulud summas 180 eurot, ilma käibemaksuta on põhjendatud. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tõlkekulud summas 97,20 eurot (54 % 180 eurost). TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja vastab TsMS § 218 nõuetele. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 100 eurot ilma käibemaksuta. Seega kuulub vastavalt menetluskulude jaotuse proportsioonile kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele esindajakulud summas 54 eurot (54 % 100 eurost).

TsMS § 174 lg 10 järgi peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna hageja on kohtule kinnitanud, et on käibemaksukohuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi, ei kuulu hageja menetluskulud hüvitamisele käibemaksuga. Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 218,70 eurot (67,50+97,20+54). Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.