lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-7593/15

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 17.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-7593/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1406
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-21-12860/20Viru Maakohus Narva kohtumaja01.03.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.12.2021.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-7593

Tsiviilasi

D. M.i hagi O. K. vastu elatise väljamõistmise nõudes

Hagihind

6 132 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: D. M. (isikukood xxxx) Hageja seaduslik esindaja: O. M. Hageja lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner (epost [email protected]) Kostja: O. K. (isikukood xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Vladimir Makarov (epost [email protected])

Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon

30.11.2021

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata D. M.i nõue mõista O. K.lt välja igakuine elatis alates 12.05.2021 summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, kuni D. M.i täisealiseks saamiseni.
3.Jätta rahuldamata D. M.i nõue mõista O. K.lt välja elatise võlgnevus perioodi 12.05.2020-11.05.2021 eest summas 3 504 eurot.
4.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 28.08.20262-26-8807/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue

1.Kostja on hageja ema, lapsevanemad elavad lahus alates 2016.a. Esialgselt jäi hageja elama koos emaga, kuid alates 02.06.2019 asus elama isa juurde. Kostja hageja ülalpidamises ei osale ega temaga ei suhtle. Hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja:
1.1.igakuise elatise alates hagi esitamisest (12.05.2021) summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, kuni hageja täisealiseks saamiseni;
1.2.elatise võlgnevuse perioodi 12.05.2020-11.05.2021 eest summas 3 504 eurot. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele vastu. Hageja tegelikud vajadused ei vasta hagis märgitule ning on osaliselt kaetud lapsetoetusega. Ei vasta tõele, et kostja ei suhtle lapsega ning keeldub elatise maksmisest. Kostja ülalpidamisel on ka teine laps esimesest abielust. Kostja majanduslik seisund ei võimalda anda ülalpidamist nõutud ulatuses. Hageja ei ole nõudnud elatist enne kohtusse pöördumist. Lapsevanemad on tsiviilasjas xxxx leppinud kokku lapsega suhtlemise korras, kohtumääruse kohaselt lapse elukoht on ema juures. 2019./2020.aastal lapse ema viibis Rootsis, ema ei saanud Eestisse tagasi piiri sulgemise tõttu seoses koroonaga. Praeguseks on see takistus ära langenud, kostja soovib lapsega suhelda vastavalt kehtivale suhtluskorrale. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Nähtuvalt rahvastikuregistrist on kostja hageja ema, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.
4.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
5.Riigikohus on selgitanud, et PKS § 100 lg 2 esimeses lauses käsitletud olukorda, kus vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, ei esine juhul, kus kus alaealine laps elab vanemate kokkuleppe või kohtulahendi alusel olulise osa (eelduslikult vähemalt 40%) ajast kummagi vanema juures, st et lapsel on vahelduv elukoht. Sellisel juhul peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused (2-18-6491, p 13.1). Kui lapsel on vahelduv elukoht, peab lapse kasuks ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele elatist (2-18-6491, p 13.3).
6.Kohtule on esitatud 04.10.2017 kohtumäärus tsiviilasjas xxxx (dtl 69-71), millega on kinnitatud lapsevanemate kokkulepe mh hagejaga suhtlemise korra suhtes. Kokkuleppe kohaselt viibib hageja isaga igal nädalal 2 päeva, kas reede õhtust esmaspäeva hommikuni või kolmapäeva õhtust reede õhtuni vastavalt paaris ja paaritutel nädalatel; samuti saab lapsega veeta 2 kahenädalast puhkust aastas. Kohus tuvastab, et pärast kohtuliku kompromissi kinnitamist sõlmisid lapsevanemad 13.09.2018 uue suhtluskorra kokkuleppe (dtl 108), milles leppisid kokku, et hageja elab vaheldumisi ühe nädala kaupa mõlema vanema juures. Kohus tuvastab, et hagejal on vastavalt lapsevanemate 13.09.2018 kokkuleppele vahelduv elukoht kummagi vanema juures elamiseks võrdse osa ajast. Pooled on viidanud veel täiendavale kohtumenetlusele seoses lapsega, so tsiviilasi 2-21-7594, kuid esitatud kohtumäärusest (dtl 7276) ei nähtu, et selle menetluse esemeks oleks olnud lapsega suhtlemise kord. Vanemate täiendavaid kokkuleppeid lapsega suhtlemise osas ei nähtu ka Viimsi valla e-kirjast (dtl 109).
7.Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid selle kohta, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele oleks hageja vajaduste katmine raskendatud. Hageja heidab kostjale ette 13.09.2018 kokkuleppe rikkumist, mitte ei ole väitnud, et kui hageja vastavalt kokkuleppele mõlema vanema juures võrdselt viibiks, ei saaks hageja kõik vajadused kummagi vanema poolt vahetult kaetud. Ka 13.09.2018 kokkuleppes ei ole elatise maksmise küsimust puudutatud, st lapsevanemad ei soovinud vahelduvat elukohta kokku leppides täiendavalt kostjale elatise tasumise kohustust ette näha.
8.Kostja selgitas 30.11.2021 kohtuistungil, et soovib jätkuvalt, et lapse elukoht oleks võrdselt kummagi vanema juures, hageja seaduslik esindaja avaldas samas, et ei ole enam nõus sellega, et lapsega suhtlemine toimuks vastavalt 13.09.2018 kokkuleppele, st lapsevanematel on tekkinud vaidlus lapsega suhtlemise korra üle. Riigikohus on leidnud, et nõustuda ei saa seisukohaga, mille kohaselt ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades ei saa lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, vaid juhinduda tuleb sellest, kui palju aega viibis kostja lastega tegelikult koos, mh põhjusel, et selline lähenemine pisendaks vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust, võimaldades vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust (2-18-6491, p 14.1). Kohus leiab, et lähtudes kokku lepitud suhtluskorrast elab hageja kostja juures 50% ajast, mis ajal saab ta kostjalt ülalpidamist vahetult. Kuivõrd esitatud ei ole asjaolusid, miks peaks hageja andma ülalpidamist sellele täiendavalt, tuleb nõue elatise väljamõistmiseks jätta rahuldamata ning kohus ei hinda tõendeid, millega kostja on soovinud tõendada oma täiendavaid vastuväiteid hagile (dtl 59-68, 77-81, tõlked dtl 85-91) või hageja neile väidetele vastu vaielda (dtl 97-100). Olukorras, kui oluliselt on muutunud 04.10.2017 kohtumääruse seisuga esinenud asjaolud ning lapsevanematel ei õnnestu jõuda lapsega suhtlemises kokkuleppele, on kohtule võimalik esitada avaldus lapsega suhtlemise korra muutmiseks.
9.PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on selgitanud (2-18-6491, p 14.2), et lapsele möödunud aja eest elatise väljamõistmise nõude lahendamisel ei ole ainumääravat tähtsust sellel, kui suuri kulutusi on üks või teine vanem teinud lapse ülalpidamiseks ja kas vanemate varalised panused on olnud võrdväärse suurusega. Oluline on see, kas kõik lapse vajadused on olnud kaetud. Kui lapse vajadused on rahuldatud seeläbi, et üks vanematest on kulusid kandnud rohkem ja teine vähem, kui on talle langev osa PKS § 105 lg 3 mõttes, siis võib suuremas osas lapsele ülalpidamist andnud vanemal olla tagasinõudeõigus teise vanema vastu (VÕS § 78 lg 4), arvestades mh vanema enda käitumist suhtluskorra täitmisel (TsÜS § 138). Hageja esitatu kohaselt on hageja seaduslik esindaja vaatamata 13.09.2018 kokkuleppele perioodil 12.05.2020-11.05.2021 kandnud kõik hagejaga seonduvad kulud. Juhindudes viidatud Riigikohtu seisukohast saab hageja seaduslikul esindajal olla kostja vastu tekkinud regressinõue osas, milles ta andis hagejale ülalpidamist enamas ulatuses, kui temale langev

osa. Kuna ülalpidamiskohustuse täitmine tuleb aga tuvastada vastavalt kehtivale suhtluskorrale, tuleb hagi ka tagasiulatuva elatise nõude osas jätta rahuldamata.

10.Kuna hagiga nõuti elatise väljamõistmist alaealisele lapsele ning ka kostja on leidnud, et menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega teineteisele hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13404/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval