PlusPlus Capital AS hagi O K vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
21.02.2022
Hagihind
5676,59 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (e-post [email protected]) Kostja: O K (isikukood XXX; elukoht XXX)
RESOLUTSIOON
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi O K vastu rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista O K PlusPlus Capital AS kasuks väikelaenu lepingust nr. XXX tulenev võlgnevus 3987,89 eurot, intressid 171,16 eurot, laenuhaldustasu 6 eurot, viivised 882,34 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot.
3.Välja mõista O K PlusPlus Capital AS kasuks viivised alates 17.08.2021 kuni põhinõude summas 3987,89 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta hageja menetluskulud 94% ulatuses kostja kanda.
Välja mõista O K PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulud summas 737,90 eurot.
6.Välja mõista O K PlusPlus Capital AS kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (737,90 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
1(6)
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
Hageja nõue
1.PlusPlus Capital AS esitas hagi O K vastu põhivõlgnevuse 3987,89 euro, intressi 171,16 euro, laenuhaldustasu 6 euro, viivise 882,34 euro ja sissenõudekulude 35 euro nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja ja I AS 30.01.2018 sõlminud väikelaenulepingu nr. XXX , mille kohaselt sai kostja laenu 5000 eurot. Kostja kohustus tasuma laenu maksegraafiku alusel iga kuu 10-ndaks kuupäevaks, igakuise maksena summas 107,96 eurot alates 10.03.2018 kuni 10.02.2024. Kostja nõustus lepingu tingimustega ning intressimääraga 14,90% aastas. Kostja lepinguga võetus kohustusi ei täitnud, mistõttu ütles laenuandja lepingu 20.02.2020 üles, andes tähtaja laenu tagastamiseks. Pärast lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa 3987,89 eurot ja tasumata intressiosamaksed summas 171,16 eurot. 27.02.2020 loovutas laenuandja oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d kostjalt võlgnevust sisse nõudma ja PlusPlus Baltic OÜ kui sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 11.03.2020, 16.12.2020, 16.07.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX. Seetõttu on hagejal juhindudes VÕS § 1132 lg 2 punktist 3 õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
3.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista I AS ja kostja vahel 30.01.2018 sõlmitud väikelaenulepingust nr. XXX tuleneva võlgnevuse 3987,89 eurot, intressid 171,16 eurot, laenuhaldustasu 6 eurot, viivised 882,34 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude 3987,89 eurolt jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 14,90% aastas, alates 17.08.2021, menetluskulud: riigilõiv summas 425 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kostja seisukoht
4.Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid kätte 24.09.2020. Kostja oma allkirjastamata vastuses selgitab, et ei ole nõus summa suurusega, kuna on igakuiselt tasunud 110 eurot ning esialgne laen oli 4000 eurot. Hageja täiendav seisukoht
2(6)
5.Hageja kostja väitega ei nõustu, sest väikelaenulepingust nr. XXX tulenevalt on laenusummaks olnud 5000 eurot. Kostja tasus maksegraafikujärgseid osamakseid kuni 10.11.2019. Kokku on tasutud 2359,51 eurot, millest põhiosa katteks arvestati 1012,11 eurot, intressid 1217,40 eurot, lepingutasu 100 eurot ja laenuhaldustasud 30 eurot. Hageja ei ole täidetud maksegraafikujärgsete osamaksete nõuet kohtule esitanud. Nagu ka hagiavalduses on välja toodud, siis pärast lepingu ülesütlemist 20.02.2020 pidi kostja tasuma peale võlas olevate osamaksete ka sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi summas 3818,19 eurot. Seega oli pärast lepingu ülesütlemist kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 3987,89 eurot, tasumata laenuhaldustasu 6 eurot ja tasumata intressiosamaksed summas 171,16 eurot. Lähtuvalt eeltoodust on hageja arvamusel, et kostja esitatud seisukohad on asjakohatud ja tuleb jätta tähelepanuta ning hageja esitatud nõudesumma on tõene. Menetluse käik
6.Kohus tegi osapooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Hageja teavitas kohut, et ei ole kostjaga kontakti saanud ning kostja ei ole ise ühendust võtnud. Kohtuistung
7.Kohus määras 21.02.2022 kohtuistungi, et ära kuulata kostja selgitused. Kostja istungile ei ilmunud, istungi edasilükkamist ei taotlenud. Hageja palub nõude rahuldada. Hageja selgituste kohaselt kostja on arvamusel, et laenusumma oli 4000 eurot, aga hagile lisatud laenulepingust nähtub, et laenusumma oli 5000 eurot. Hagiavaldusest nähtub ka kostjapoolne laenu teenindamine ning ekslik on kostja arvamus, et ta maksab põhisummat, igakuine laenu osamakse sisaldab ka intresse ja laenu haldustasu. Hageja palus asja sisuliselt läbi vaadata.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et: I AS ja kostja on 30.01.2018 sõlminud väikelaenulepingu nr. XXX (dtl 5); lepingu kohaselt oli intressimäär 14,90% aastas (dtl 5); laenuandja on 04.02.2020 laenulepingu üles öelnud ning nõudnud kogu võlgnevuse tasumist (dt 15‒16); I AS on nõude 06.03.2020 loovutanud PlusPlus Capital AS-ile (dtl 17); PlusPlus Capital AS on kostjale edastanud võlanõude 11.03.2020 (dtl 18). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kui suures summas sai kostja laenu ning kui palju ta laenust on tasunud.
9.Kostja esitas vastuse, milles selgitas, et sai laenu 4000 eurot ning on igakuiselt tasunud üle 100 euro, e-kirjana ilma allkirjastamata.
10.Kohus selgitab, et avaldusel peab olema dokumendi paberil esitamise puhul avaldaja omakäeline allkiri, elektroonilisel esitamisel digitaalallkiri (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 78, 80, TsMS § 336).
11.Kohus luges kostja vastuse siiski kostjapoolseks seisukohaks, kuna varasemates menetlustes (näiteks 2-21-7593) on kostja sama e-posti aadressi kaudu seisukohti esitanud. 3(6)
12.VÕS § 3 lg 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida muuhulgas lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (VÕS § 8 lg 1). Laenulepinguga kohustub laenuandja andma laenu, laenusaaja aga kohustub selle tagasi maksma samas koguses (VÕS § 396). Krediidilepinguga kohustub krediidiandja andma krediidisaaja käsutusse krediidi ning saaja kohustub tasuma sellelt intressi ning lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). VÕS § 402 sätestab, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping.
13.Tulenevalt VÕS § 8 lg 2 on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100) ning rikkumine annab võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja õiguskaitsevahendina nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6), samuti lepingu üles öelda (§ 101 lg 1 p 4).
14.Kuna laenuandja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev äriühing, kes annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tegemist tarbijakrediidilepinguga.
15.Kohtule esitatud laenulepingu kohaselt oli kostja laenusumma suuruseks 5000 eurot, osamaksete suurus 107,96 eurot, lepingutasu on 100 eurot ning igakuine haldustasu 1,50 eurot. Laenu kogukulu oli 7872,60 eurot. Maksegraafiku kohaselt (dtl 6‒7) sisaldas igakuine makse summas 107,96 eurot põhiosa, intressi ja haldustasu, kusjuures graafiku alguses on intressimaksed suuremad kui põhiosa maksed. Kostja ei ole laenulepingu sõlmimisele vastu vaielnud.
16.Seega leiab kohus, et on tõendatud, et kostja on saanud laenu 5000 eurot. Kohus möönab, et kui laenusummat välja makstes arvestati sellelt maha lepingutasu, siis kostjale laekunud summa ei saanud olla 5000 eurot, kuid see ei tähenda, et laenusumma ei olnud 5000 eurot. Kostja väidab, et on igakuiselt maksnud üle 100 eurot, kuid ei ole kohtule tõendeid laenusumma tasumise kohta esitanud. Kohus selgitab kostjale, et laenu võttes tekib kohustus laenu koos lisakohustustega (viivis ja intress) tagasi maksta, sest ükski laenuandja ei anna laenu tasuta.
17.Eelneva põhjal leiab kohus, et lepingust tulenev põhivõlg ja laenuhaldustasu on põhjendatud ning kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Intress
18.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et laenuandja on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks.
19.Lepingu kohaselt oli intressimäär 14,90% aastas ning krediidikulukusemäär 17,73% aastas. Kohus selgitab, et intress on tasu raha kasutamise andmise eest ning kostja on laenu võtnud ja raha kasutanud, seega on hageja intressinõue põhjendatud ja õigustatud. Kostja on lepingut sõlmides sellise tingimuse ja tasuga nõustunud ning krediidikulukusemäär ei ole vastuolus seadusega. Laen tuli tagastada vastavalt maksegraafikule. 4(6)
20.Hageja on arvestanud intressi summas 171,16 eurot. Kohus rahuldab hageja intressinõude ja mõistab kostjalt laenulepingu alusel välja intressi summas 171,16 eurot. Viivis ja sissenõudmiskulud
21.VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu.
22.VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6).
23.VÕS § 162 lg 1 kohaselt juhul, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
24.Hageja nõuab laenulepingust tulenevalt viivist perioodi eest 21.02.2020 kuni 16.08.2021 (hagi esitamise päev) põhisummalt 3987,89 eurolt kokku 882,34 eurot (14,90% aastas).
25.Kohus selgitab, et viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, kandes kompensatsioonilist iseloomu. Osapooled on kokku leppinud viivisemääras 0,04% päevas. Kostja ei ole vastuväiteid viivisemäärale kohtule esitanud ning vähendamist nõudnud, seega kohus rahuldab sissenõutavaks muutunud viivisenõude täies ulatuses.
26.Kostja palub kostjalt välja mõista edasiulatuv viivis 14,90% aastas kuni põhinõude täitmiseni.
27.VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
28.Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
29.Kohus leiab, et hagejal on õigus edasiulatuva viivise osas nõuda viivis seadusest tulenevalt ning kooskõlas VÕS § 415 lg 1 kuulub rakendamisele seadusest tulenev viivisemäär. Seega rahuldab kohus edasiulatuva viivise nõude vastavalt seaduses toodud viivisemäärale.
30.VÕS § 1131 kohaselt juhul, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab sissenõudmiskulude summas 35 euro hüvitamist. Kostja vastuväiteid esitanud ei ole, mistõttu kohus leiab, et nõue on põhjendatud.
MENETLUSKULUD
5(6)
31.Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Arvestades hagihinda rahuldas kohus hagi 94% ulatuses, seega jätab kohus põhjendatud menetluskulud samas ulatuses kostja kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 425 eurot ning õigusabikulud summas 420 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1).
33.Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus nõustub tunnitasu suurusega, milleks on 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et toimingutele kulunud ajaga on liialdatud. Kohus arvestab hageja õigusabikulude hindamisel hagihinda ja asjaolu, et esitatud on masshagi avaldus. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal kuluks sellega tegelemiseks ajaliselt 3,5 tundi. Hageja esitatud hagiavaldus on kolmel leheküljel, millest sisulist teksti on kaks lehekülge ning tegemist on lihtsa võlavaidlusega. Kohtuistung toimus video teel ning kestis 15 minutit. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu on kolm tundi, mis teeb õigusabikulude suuruseks 360 eurot (3 x 100 x 20%). Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 94% summalt 785 eurot, s.h riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud 360 eurot.
34.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
35.Kohus jättis põhjendatud menetluskulud 94% ulatuses kostja kanda. Seega kohustub kostja tasuma hagejale menetluskulud summas 737,90 eurot (785 x 94%), millele lisandub viivis kuni menetluskulude tasumiseni.
(digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik Viru MK 01.03.2022 kohtuotsus on tühistatud osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 25.11.2022 otsusega.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.