O. M. (endine B., IK xxx, elukoht xxx, Espoo, Soome, e-post xxx )
RESOLUTSIOON
1.MTÜ Tugikeskus ARKTUR hagi O. M.`i vastu võlgnevuse 337,44 euro nõudes hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt O. M.`ilt hageja MTÜ Tugikeskus ARKTUR kasuks 337 (kolmsada kolmkümmend seitse) eurot 44 senti, sh põhivõlgnevus 168,72 eurot ja viivised 168,72 eurot.
4.Välja mõista O. M.`ilt hageja MTÜ Tugikeskus ARKTUR menetluskulude katteks 439 (nelisada kolmkümmend üheksa) eurot 60 senti, millest 100 eurot on riigilõiv ja 339,60 eurot õigusabikulud (koos käibemaksuga).
5.Välja mõista kostjalt O. M.`ilt hageja MTÜ Tugikeskus ARKTUR kasuks viivis menetluskuludelt (439,60 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 405 lg 1 p 10, § 467 - § 474 ettenähtud korras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.MTÜ Tugikeskus ARKTUR esitas 30.07.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse O. M.`i vastu võlgnevuse 337,44 euro ning menetluskulude 45 euro väljamõistmise nõudes. Kohus tegi 08.08.2014 võlgnikule maksettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte 15.08.2014. Võlgnik esitas 26.08.2014 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 05.09.2014 kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule. Viru Maakohtu 09.09.2014.a määrusega anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 24.11.2014 esitas hageja kohtule hagi kostja O. M.`i vastu võlgnevuse 337,44 euro nõudes. Haginõude kohaselt osutas MTÜ Tugikeskus ARKTUR O. M.`ile (endine B.) õppeteenust, so koolitust Soome keele kursusel algajatele kostjaga 15.08.2011.a. sõlmitud lepingu nr 76/11J alusel. Lepingu p. 3.2. on sätestatud Teenuse eest tasumine järelmaksuga kolmes võrdses osas. Esimese makse kostja teostas, kuid kaks viimast 84,36 euro suurust makset on kostja poolt tasumata (tähtajad vastavalt 16.09.2011.a. ja 16.10.2011.a.). Hageja on korduvalt telefoni teel nõudnud võla tasumist. 11.01.2012.a. saatis hageja kostjale võlanõude. Kostja helistas hagejale. Hageja tuli kostjale vastu ja pakkus talle tasuda võlgnevus ning lõpetada õpingud teises grupis. Selle eest ei küsinud hageja kostjalt lisatasu. Kostja nõustus ja külastas õpinguid uues grupis 23.01.2012 ja 30.01.2012. Võlgnevus jäi tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista 337,44 eurot, sh põhivõlgnevus 168,72 eurot ja viivised 168,72 eurot. Menetluskulud summas 100 eurot palus hageja jätta kostja kanda. (tl. 10-23).
KOSTJA VASTUS
2.05.01.2015 esitas kostja esindaja O. N. vastuse esialgse hagiavaldusele, milles kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu täies ulatuses. Kostja arvamuse kohaselt on hagi võetud menetlusse ekslikult, kuna ei vasta hagiavaldusele esitatavatele nõuetele. Kostja esitas taotluse hageja poolt tagatise andmiseks kostja menetluskulude katteks summas 10 000 eurot. Tagatise andmata jätmise korral palus jätta kostja hagi läbi vaatamata. Kostja palus pikendada vastuse esitamise tähtaega, kuulata kostja ära, jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. (tl. 37-40). Viru Maakohtu 07.01.2015.a määrusega jättis kohus kostja taotluse tagatise määramiseks rahuldamata ning pikendas vastuse esitamise tähtaega 7 päeva võrra. (tl. 42-43). 26.01.2015 esitas kostja esindaja vastuse hagile, milles ei nõustunud kirjaliku menetlusega ning hagi ei vasta esitatud nõuetele. Kostja märkis, et soovib tutvuda hageja poolt lisatud dokumentide originaalidega (leping), et kontrollida allkirja ehtsust. kostja palus kuulata üle tunnistajana M. M.. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. (tl. 50-51).
HAGEJA SEISUKOHAD
3.15.02.2015 esitas hageja lepinguline esindaja, vandeadvokaat Hillar Villers seisukohad kostja vastustele, milles märkis, et kostja ei ole esitanud mitte ühtegi sisulist vastuväidet ega põhjendust. Esindaja arvamuse kohaselt on kostja eesmärgiks menetlust venitada, seda enam, et kostja ei ole vaidlustanud lepingu allkirjastamist. Juhul, kui kostja oleks kindel selles, et ta ei ole lepingut allkirjastanud, nõuaks ta kohe käekirjaekspertiisi tegemist, mitte lepingu originaali esitamist. Hageja esitas taotlus lahendada tsiviilasi lihtmenetluse korras, kuulates kostja tunnistaja ära teiste infovahendite kaudu, vältimaks menetluse venitamist kostja ja/või kostja esindaja poolt. Hageja esindaja palus tunnistada asjas tehtav lahend viivitamatult täidetavaks vastavalt TsMS § 405 lg 1 p 10. (tl. 57-62).
KOHTUISTUNG
4.21. oktoobri 2015 kohtuistungil teatas kostja esindaja O. N., et sooviks näha lepingu originaali, vastasel juhul nõuavad käekirjaekspertiisi tegemist. Esindaja arvab, et kostja on nõus kompromissiga, kuid see oleneb summast. Esindaja ei oska kinnitada, kas kostja osales loengutel või mitte. Kostja peaks Eestisse tulema ning originaaliga tutvuma. Samuti märkis esindaja, et alates järgmisest päevast hakkab kostjal olema teine esindaja. Hageja esindaja jäi hagis esitatud nõude juurde. Leping oli sõlmitud kahes eksemplaris, millest üks jäi kostjale, ühe makse on kostja teostanud. Kohus andis kostjale tähtaja vastuse esitamiseks hiljemalt 06.11.2015. (tl. 74). Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastust kohtule ei esitanud.
ASJA EDASINE KÄIK
5.22.10.2015 esitas hageja esindaja kohtule kostja poolt nõutud lepingu originaali.(tl. 76-79). Kostja esindaja esitas 09.11.2015 kohtule teate, et ta ei ole enam kostja esindaja (tl. 80).
6.22.12.2015 teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks kuni 15. jaanuarini 2016.a. Kohus teatas, et
kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29.01.2016 kell 16.00 kohtumaja kantselei kaudu (tl. 86).
7.Hageja esindaja esitas 05.01.2016 hageja menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 100 eurot ja õigusabikulud 339,60 eurot, kokku 439,60 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. (tl. 92-95). Kostja vastuväiteid ja/või täiendusi kohtule ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses.
9.Poolte vahel 15.08.2011.a sõlmitud Lepingust nr. 76/11J nähtub, et hageja kohustus osutama kostjale teenust: soome keele õpinguid kursuse „Soome keel algajatele“ raames. Õppetöö periood moodustas august 2011-november 2011. Kostja kohustus tasuma õppemaksu kogusummas 253,08 eurot, kolme maksena, alates 16.08.2011 kuni 16.10.2011 (lepingu p.
3.1.3.2, 3.3). TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja ei ole vastavuses Lepingu p-dega 3.2 ja 3.3 ning seadusega oma kohustust tänaseni täitnud. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
10.Hageja ja kostja vahel Lepingu nr. 76/11J sõlmimine 15.08.2011 on tõendatud hageja poolt esitatud poolte poolt allkirjastatud lepinguga (tl. 78-79), võlanõudega (tl. 18), õppetöös osalemise graafikuga (tl. 19-22). Õppemaksu lõplikuks tasumise tähtajaks oli 16.10.2011. Eeltooduga on tuvastatud, et 15.08.2011 on poolte vahel sõlmitud leping nr. 76/11J soome keele õppimiseks kursuse „Soome keel algajatele“ raames. Kostja esindaja väide, selle kohta, et lepingul ei ole kostja allkiri, on käesolevas asjas esitatud tõenditega ümber lükatud. Kostja ei ole antud menetluse käigus kohtule ühtegi sisulist vastust / vastuväidet esitanud, kohtuistungile kostja ei ilmunud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hageja on kohtule esitatud tõenditega tõendanud lepinguliste suhete olemasolu, samuti seda, et kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud. Kostja ei ole lepingulisi suhteid vaidlustanud, samuti ei ole kostja vaidlustanud võlgnevuse olemasolu. Kostja esindaja vaidlustas ainult allkirja originaalsust, kuid antud vastuväide on ümber lükatud hageja poolt esitatud lepingu originaaliga. Ülaltoodust lähtuvalt ei ole kostjat vabastatud õppemaksu tasumise kohustusest. TsÜS § 138 lg 1 alusel õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimuda heas usus.
11.Kostja ei ole tõendanud lepingu mittesõlmimist ega teenuse mittesaamist, seega kuulub hagi rahuldamisele kostjal tekkinud võlgnevuse summas 337,44 eurot, sh 168,72 euro põhivõlgnevuse ja 168,72 euro viiviste ulatuses.
12.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
13.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 162 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Poolte menetluskulud jäävad seega kostja O. M.`i kanda. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna 439,60 euro väljamõistmist, millest 100 eurot on hagi esitamise tasutud riigilõiv ja 339,60 eurot õigusabikulud (koos käibemaksuga). Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et õigusteenuse osutaja tunnihind, osutatud toimingutele kulutatud aeg on põhjendatud ning osutatud toimingud asjakohased ja vajalikud (tl 92-95). TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 439,60 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (439,60 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivitamatu täitmine
14.Vastavalt TsMS § § 405 lg 1 p 10, 468 lg 1 p 3, kohus tunnistab hageja taotlusel tagatiseta viivitamata täidetavaks lihtmenetluse korras tehtud otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.