A M hagi V M (M) vastu ühisvara jagamiseks, alternatiivselt ühisvara jagamiseks teisel viisi, kasutuseeliste hüvitamise ja kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks tahteavalduse asendamise nõudes ja V M vastuhagi A M vastu ühisvara jagamiseks, alternatiivselt ühisvara jagamiseks teisel viisil Põhihagi hind 12 400 eurot ja vastuhagi hind 3500 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A M (isikukood xxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev Kostja V M (isikukood xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
04.11.2021
RESOLUTSIOON
1.Hagi jätta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada.
2.Lõpetada A M ja V M ühisomand korteriomandile (registriosa nr xxx) asukohaga xxx korteriomandi müügiga avalikul enampakkumisel. Korteriomandi müügist saadud rahast tasuda müügi ja avaliku enampakkumise kulud (sh kohtutäituri tasu), rahuldada AS Swedbank nõuded, mis tulenevad V M ja AS Swedbank (varem Hansapank) vahel sõlmitud laenulepingust nr xxx ning ülejäänud müügist saadud raha jagada A M ja V M vahel võrdsetes osades.
3.Jätta poolte kantud menetluskulud nende endi kanda, pooltele antud menetlusabi kulud ja hagejale antud riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu lahendab kohus eraldi määrusega. Tulenevalt kulude jaotusest rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
2-20-7852 Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue, vastuväited vastuhagile 1.A M (hageja) esitas 29.05.2020 kohtule hagi V M (kostja) (koos nimetatuna pooled) vastu ühisvara jagamise nõudes, alternatiivselt ühisvara jagamiseks teisel viisil, kasutuseeliste hüvitamise ja kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks tahteavalduse asendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt pooled abiellusid 03.06.2004 ja poolte abielu lahutati Harju Maakohtu 13.01.2020 otsusega, mis jõustus samal päeval. Abielu kestel on pooled omandanud Harju maakonnas, xxx asuva korteriomandi (registriosa nr xxx), mille reaalosaks on ühetoaline korter pindalaga 32,7 m2. Pärast varaühisuse varasuhte lõppemist ei ole pooled abielu kestel soetatud vara jaganud. Pärast abielu lahutamist kolis hageja koos poolte alaealise lapsega J M üürikorterisse. Kostja jäi elama xxx asuvas korteris, mis on praegu kostja alaliseks elukohaks. Hageja pakkumisele jagada korteriomand vastas kostja eitavalt. 19.02.2020 esitas hageja kostjale kirja, kus nõudis kostjalt korteri ainukasutamise eest hüvitise tasumist summas 170 eurot kuus, kostja vastas ka sellele eitavalt. Hageja palus jätta korteriomand turuväärtusega 62 000 eurot kostja ainuomandisse ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 31 000 eurot. Hageja majanduslik seis ei võimalda tal taotleda korteriomandi jätmist endale kohustusega maksta kostjale välja tema osa rahas. Alternatiivselt palus kostja lõpetada poolte ühisomand korteriomandile, kandes korteriomandi 1⁄2 mõttelist osa hageja nimele ja 1⁄2 mõttelist osa kostja nimele, kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatus uue kande tegemiseks, jagada poolte vahel korteriomandi kasutuseelis, mõistes kostjalt välja hageja kasuks rahaline hüvitis 150 eurot kuus alates 14.01.2020 kuni kohtulahendi jõustumiseni.
2.Hageja seisukohas kostja vastusele leidis, et kostja vastuse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et alates 2020.aasta jaanuarikuust on ühisvarana olev korteriomand olnud kostja ainukasutuses. Poolte kooselu lõppemise tõttu on korteriomandi kaasvaldus välistatud alates jaanuarist 2020. Hageja ei pea võimalikuks jagada korteriomandi valdust võõra inimesega ja seda ei saa hagejalt hea usu põhimõttest tulenevalt ka oodata. Lisaks asjakohatusele on kostja väited ka põhjendamatud. Kostja saatis hagejale 17.02.2020 sõnumi kus kostja keelab hagejal viibida korteriomandis, viidates asjaolule, et korteriomand on kostja ainuisiklik elukoht. 25.02.2020 sõnumis teatas kostja hagejale, et kui hageja tuleb ilma kostja nõusolekuta korteriomandisse, siis vahetab kostja korteriomandi ukseluku. Hageja tegi kostjale kompromissettepaneku, millega kostja ei nõustunud. 3.Hageja vastuses vastuhagile palus 11.01.2021 menetlusdokumendis rahuldada osaotsusega kostja alternatiivne nõue, kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu kande parandamiseks, teha ühisvara jagamise nõude osas õigeksvõtul põhinev otsus (osaotsus) ning jätkata menetlust kasutuseeliste hüvitamise nõude osas. 4.02.06.2021 esitatud menetlusdokumendis hageja soovis täiendada nõudeid osas, mis puudutab laenulepingu jagamist (alternatiivselt, ehk juhuks, kui kohus hoolimata hageja vastuväidetest asub laenulepingust tulenevaid kohustusi poolte vahel jagama. Alternatiivnõue 1 (esmane): hageja palub
2-20-7852 jagada laenulepingust tulenevad kohustused poolte vahel viisil, et hageja maksab 50% laenu graafikujärgsetest tagasimaksetest ning kostja maksab 50% laenu graafikujärgsetest tagasimaksetest. Alternatiivnõue 2 (hageja palub lahendada seda üksnes juhul, kui kohus jätab rahuldamata alternatiivnõude 1): hageja palub jagada laenulepingust tulenevad kohustused poolte vahel alternatiivselt viisil, et jätta kohustused hageja ainuomandisse ning välja mõista kostjalt rahaline hüvitis summas 4200 eurot.
5.Kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada. Kostja vastuväited ja vastuhagi 6.Kostja vastuses hagile palus arvestada, et hageja nõue kasutuseelisest hüvitise hüvitamiseks on põhjendamatu ja palus lõpetada ühisomand korteriomandile selle müügiga ja jagada müügist saadud tulu võrdselt hageja ja kostja vahel. Korter osteti elamiseks ja kostja kasutab seda elamiseks, hageja kolis omal soovil elama teise kohta, kostja pakkus korduvalt hagejale kolida tagasi, kuid hageja oli tavaliselt andnud eitava vastuse, korteri pindala ja asjade kogus korteris, mida kasutab kostja peale hageja kolimist ei ole suurenenud, võõrad isikud korterit ei kasuta ning võõraid asju korteris ei hoiustata, hageja jätkab korteri kasutamist, hoiustades seal enda asju, hageja tuleb korterisse igal ajal ning teeb seal mida tahab, kuid hetkel ühe piiranguga-ainult kostja nõusolekul. Piirang on põhjustatud sellega, et hageja tuli ja viis asju oma äranägemisel, kostjat sellest teavitamata. Hageja võttis maha kardinad, lambivarjud lampidelt jne. Kostjal tekkis mure, et koju tulles ta näeb korterit tühjana. Lisaks kostja ei tea millega hageja tegeleb korteris tema äraolekul. Arvestades eeltoodut kostja nõudis, et hageja kes elab teises kohas, tuleks korterisse ainult kostja juuresolekul. Kostja on nõus korteriomandi jagamisega, kuid ei ole nõus hageja ettepanekutega. 27.04.2020 pakkus hageja korteriomandi jagamiseks kolm varianti, kostja valis teise variandi ja teavitas sellest hagejat kirjalikult, hagejalt täiendavaid ettepanekuid ei laekunud ning ühisomandi jagamist ei arutatud. Kostja majanduslik seis ei võimalda hagejale rahalist hüvitist maksta, millest hageja on hästi teadlik. Lisaks pole kostja huvitatud korteri edasisest kasutamisest, ei soovi olla selle omanik ning soovib oma osa ühisvaras saada rahas. Ühisvara jagamise ainuõige variant on korteriomandi müümine ja müügist saadud tulu jagamine poolte vahel võrdselt, arvestades kohustusi kolmandate isikute ees (näiteks hüpoteek). Hageja pakutud alternatiivne variant jätta korteriomand kaasomandisse on pooltele halvem kui korteriomandi müük, kuna kostja igal juhul müüb oma osa, kuid selle müümine on keerulisem kui müüa kogu korter. 7.Kohus tegi 15.09.2020 kostjale kohtunõude, täites selgitamiskohustust ja andis kostjale tähtaja vastuhagi esitamiseks. Kostja esitas 12.10.2020 vastuhagi, mille kohus jättis käiguta ja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 01.12.2020 määrusega jättis kohus vastuhagi teistkordselt käiguta ja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kostja 21.12.2020 esitatud vastuhagi võttis kohus menetlusse. Vastuhagis palus kostja poolte ühisomand xxx (registriosa nr xxx) asuvale korteriomandile lõpetada korteriomandi müügiga avalikul enampakkumisel; korteriomandi müügist saadud rahast tasuda müügi ja avaliku enampakkumise kulud (sh kohtutäituri tasu); rahuldada AS Swedbank nõuded, mis tulenevad kostja ja AS Swedbank vahel sõlmitud eluasemelaenu lepingust nr xxx; ülejäänud müügist saadud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades. Alternatiivselt palus kostja jätta korteriomand hageja ainuomandisse ning määrata kostjale korteriomandi kaotamise eest rahaline hüvitis 30 000 eurot ja mõista see hagejalt kostja kasuks välja järgmiselt: 6000 eurot makstakse kohe, 24 000 eurot makstakse järelmaksuga 5 aasta jooksul (400 eurot kuus).
2-20-7852
8.Kostja seisukohas hageja 11.01.2021 menetlusdokumendile märkis, et pooled arutasid alternatiivse nõude korral ühisvara jagamise tingimusi ning esitas ka taotluse AS-le Swedbank. Kostja leiab, et hageja ei taga õigeaegset hüvitise maksmist osade kaupa, mis suurendab uute kohtuvaidluste tõenäosust; AS Swedbank ei anna nõusolekut garantiiga koormatud vara võõrandamiseks laenulepingu säilimisega, sest hageja ei vasta nõuetele laenu saamiseks. Eeltoodu põhjal arvab kostja, et ühisvara jagamine alternatiivse nõude alusel ei ole praegu võimalik ja taotleb lõpetada poolte ühisomand korteriomandile korteriomandi müügiga.
9.Kostja seisukohas hageja 02.06.2021 nõude täpsustamise avaldusele oli seisukohal, et laenulepingust tulenevad kohustused ei ole pooled jaganud kohtuväliselt. Pooled on jaganud kohtuväliselt ainult korduvad kulud, s.h igakuised hüpoteegimaksed, kommunaalmaksed jne. See oli märgitud korduvalt poolte kirjavahetuses. Kostja pole huvitatud eluasemelaenu edaspidises kasutamises ja arvab, et laenukohustus jääb täies mahus selle poole kanda, kellele jääb korteriomand. Kostjale korteriomandi kaotamise eest rahaline hüvitis summas 30 000 (alternatiivnõue vastuhagis) arvestab juba laenukohustused: hetkel kostja hinnangul sarnase korteriomandi turuväärtus on vähemalt 68 000 eurot, laenukohustuse jääk 8190,17 eurot, vastavalt võib öelda, et tulu müügist moodustab 30 000 eurot (saab kostja)+30 000 (saab hageja)+8 000 (saab pank)=68 000 eurot. Laenukohustuse jäägi täies mahus peab tasuma hageja, kuna talle jääb korteriomand. Poolte alaealine laps saab elada kostja korteris (xxx). Ka hageja on korduvalt öelnud, et laps vajab oma tuba, aga seda ei saa teha 1toalises korteris (xxx). Seda saab teha kostja 2-toalises korteris (xxx) või üüritud korteris (kostja rahalisel toel). Laps ei keeldu elamas kostja korteris oma toas. 10.Kohtuistungil kostja palus rahuldada põhinõude.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi tuleb rahuldada.
12.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. PKS § 37 lg 1 kohaselt, varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. PKS § 37 lg 2 kohaselt, kuni jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes PKS § 28-34 ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid. PKS § 37 lg 3 kohaselt, ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
13.Käesolevas asjas on tuvastatud, et pooled abiellusid 03.06.2004 ja poolte abielu lahutati 13.01.2020 kohtuotsusega. Perekonnaseaduse (PKS) § 66 punktist 2 tulenevalt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, mil kohtuotsus jõustub (kohtuotsus jõustus 13.01.2020).
2-20-7852 Pooled ei ole sõlminud abieluvaralepingut. Poolte varalistele suhetele kohaldatakse abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. Ühisvara koosseis tuleb PKS § 35 järgi kindlaks teha abielu lõppemise aja seisuga (s.o seisuga 13.01.2020), lähtudes selle koosseisu kindlaksmääramisel vara omandamise ajal kehtinud seadusest ning kohaldada ühisvara jagamisele kehtivat perekonnaseadust.
14.Selleks, et kohus saaks ühisvara jagada, tuleb kõigepealt välja selgitada ühisvara koosseis. PKS § 25 kohaselt lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PKS § 38 kohaselt täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga.
15.Abielu kestel poolte kui abikaasade omandatud vara on üldjuhul ühisvara PKS § 25 järgi. Ühisvara koosseis määratakse PKS § 37 lg 11 järgi kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Varasuhe lõpeb kui abielu lahutatakse (PKS § 35 p 3). Pooled ei vaidle korteriomandi kuuluvuse üle nende ühisvarasse. Ühisvarasse kuuluv asi kuulub ka abikaasade ühisomandisse. Ühisvara jagamise nõude aluseks on PKS § 37 lg 1. Ühisvara jagamise kohalduvad kaasomandis olema asja jagamise sätted kaasomandi lõpetamisel (PKS § 37 lg 3, AÕS § 70 lg 6, § 77 lg-d 1 ja 2). Pooled vaidlevad ühisvara jagamise viisi üle. Pooltel on vaidlus ka selle üle, kas poolte ühine kohustus, V M ja AS Hansapank (praegune Swedbank AS) vahel sõlmitud laenuleping nr xxx, mis võeti korteriomandi xxx ostmiseks, on poolte vahel jagatud kohtuväliselt. Hageja leidis, et laenulepingust tulenevad kohustused on pooled jaganud kohtuväliselt, poolte kokkuleppe kohaselt hüvitab hageja kostjale 50% laenu tagasimaksetest, kandes vastava summa kostja pangakontole. Laenukohustuse ennetähtaegne täitmine ei ole mõlema poole huvides, sest arvestades poolte majanduslikku seisundit, puudub pooltel võimalus elusasemelaenu lepinguga sarnastel soodsatel tingimustel laenu võtmiseks. Kostja oli seisukohal, et pooled ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi kohtuväliselt jaganud. Kohus leiab, et hageja poolt poole laenumaksete kandmist kostja pangakontole, kes on sõlmitud laenulepingu pooleks, kuigi laen on poolte ühine kohustus, ei saa käsitleda kui laenu kohtuvälist jagamist. Pooltel on solidaarne kohustus panga ees.
16.Kaaludes poolte esitatud korteriomandi jagamise viise, on põhjendatud see müüa avalikul enampakkumisel. Korteriomandi avalikul enampakkumisel müümisel saab täidetud poolte laenukohustus panga ees, ülejäänud müügist saadud raha jagatakse poolte vahel võrdselt. Korteriomandit ei ole võimalik vastu kostja tahtmist jätta kostja ainuomandisse. Korteriomandi kaasomandisse jätmisel ei saabu poolte vahel õigusrahu, kuna siis peaks kostja, kes korteriomandit ei soovi, taotlema kaasomandi lõpetamist. Korteriomandi hageja ainuomandisse jätmisega, laenumaksete jätkamisega, hagejale hüvitise maksmisega kostja ei nõustunud, kuna kostja ei soovi jätkata laenumaksete tasumist või maksta hagejale hüvitist.
17.Hageja palus jagada poolte vahel kasutuseelis, mõistes kostjalt välja hageja kasuks rahaline hüvitis 150 eurot kuus alates 14.01.2020 kuni kohtulahendi jõustumiseni. Alates 2020.a jaanuarikuust on korteriomand olnud kostja ainukasutuses. Hageja on õigustatud nõudma kostjalt kasutuseeliste jagamist ja hagejale kuuluva osa kostjalt väljamõistmist alates 14.01.2020, s.o abielu lahutamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. Hageja hinnangul moodustab korteriomandi üürihind vähemalt 300 eurot kuus, millest tulenevalt on hagejal õigus saada kasutuseelisena 1⁄2 kogu üürihinnast, ehk 150 eurot kuus. Hageja tõendas üürihinda väljavõttega portaalist city24.
18.Omaniku täielik võim asja üle AÕS § 68 lg 1 mõttes ja õigus asja vallata, kasutada ja käsutada tähendab ühisomanike puhul AÕS § 70 lg-t 4 arvestades ühisomanike ühist täielikku võimu kogu ühisomandis oleva asja üle, sh ühist (osadeks jagamata) õigust asja vallata, kasutada ja käsutada AÕS § 68 lg 1 mõttes. Kuna perekonnaseadusega reguleerimata osas tuleb ühisomandile AÕS § 70 lg 6 kaudu kohaldada kaasomandi sätteid, hõlmab ühisomanike ühine täielik võim asja üle AÕS § 71 lg 2 laiendava tõlgendamise kaudu ka ühisomanike ühist õigust saada asja vilja ja kasutuseeliseid.
2-20-7852 Korteriomandi kasutuseeliste väärtuse saab määrata korteriomandi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o korteri üürimisel saadava üüri järgi. Kohus peab tegema kindlaks, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kasutuseeliseid perioodi 14.01.2020 kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni, s.t kas kostja kasutas korteriomandit üksi ja takistas hagejal seda kasutamast. Vaidlust ei ole et peale abielu lahutamist kolis hageja koos poolte alaealise lapsega korterist välja üürikorterisse. 03.08.2020 menetlusdokumendis märkis hageja, et poolte kooselu lõppemise tõttu on ühisomandi objektiks oleva korteriomandi kaasvaldus välistatud ja hageja ei pea võimalikuks jagada korteriomandi valdust võõra inimesega ja seda ei saa hagejalt hea usu põhimõttest tulenevalt ka oodata. 19.02.2020 saatis hageja kostjale kirja maksta tasu korteri kasutamise eest, kandes hageja pangakontole 170 eurot kuus alates 2020.aasta veebruarist kuni 2021.a veebruarini. Seejärel võib hüvitise suurus muutuda. Hageja esitas kohtule ka kostja poolt hagejale saadetud sõnumid 17.02.2020 ja 25.02.2020, kus kostja keelas hagejal või kellelgi teisel kostja elukohta tungida ilma kostja selgesõnalise nõusolekuta ja kui hageja otsustab omavoliliselt sisse tungida kostja elukohta, siis hageja jaoks parimal juhul vahetab kostja ukseluku. Kostja asjakohased väited on, et hageja kolis omal soovil elama teise kohta ja kostja korduvatele pakkumistele tagasi kolida andis hageja eitava vastuse. Kostja nõudis hagejalt, kes elab mujal, et hageja tuleks korterisse ainult kostja juuresolekul ja seda põhjusel, et hageja tuli ja viis asju ära omal äranägemisel, kostjat sellest teavitamata. Lisaks kostja ei tea millega hageja korteris tema äraolekul tegeleb. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tuvastamist, et hageja kolis vabatahtlikult korterist ära, kuna ei pidanud võimalikuks jagada korteriomandi valdust võõra inimesega, s.t kostjaga. Kostja ei vahetanud korteri ukselukke. Kostja soovis vaid seda, et arvestades hageja toimetamist korteris kostjat sellest teavitamata, tuleks korterisse vaid kostja juuresolekul. Seega ei ole alust kostjalt hageja kasuks hüvitist välja mõista. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab hagi rahuldamata ja rahuldab vastuhagi. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte kantud menetluskulud mõlema poole enda kanda. Kohus oli andnud mõlemale poolele menetlusabi menetluskulude kandmiseks ja hagejale veel riigi õigusabi. Kuna poolte varanduslik olukord ei ole paranenud, vabastab kohus pooled menetluskulude ja riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu riigituludesse tasumise kohustusest. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu lahendab kohus eraldi määrusega. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.