Kohus Kohtunik Otsuse kuupäev Tsiviilasja number
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Raivo Einula 13. detsember 2021 2-21-10621
Tsiviilasi
A. B. vs Y. K. abielulahutuse nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: A. B. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx) Kostja: Y. K. (sündinud xxxx, Eesti Vabariigi isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx)
Menetluse liik
kohtuistung 14.09.2021, 17.11.2021
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud ja menetluse käik A. B. esitas 06.07.2021 Harju Maakohtule hagi Y. K. vastu abielu lahutamiseks. Hagiavaldusele lisatud abielutõendi kohaselt on hageja ja kostja abielu sõlmitud xxxx Tallinna
2-21-10621 Perekonnaseisuametis. Hageja soovib abielu lahutada, kuna kostja ei kohanenud Eestis ja läks tagasi xxxx. Kohus võttis hagi menetlusse 10.08.2021 ja määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära. Kohus kuulas hageja ära 14.09.2021 kohtuistungil. Hageja vastas kohtule, et 23.10.2020 läks kostja tütre juurde xxxx elama, veebruaris pidi tagasi tulema. Alates 23.10.2020 ei ole pooled teineteist näinud. Suhelnud on kogu aeg läbi Viberi. Mais 2021 said pooled aru, et kooselu ei saa jätkuda ning abielu ei kesta rohkem. See oli ühine kokkulepe, kostja tagasi enam ei tule. Hageja on kindel, et tahab lahutada. Hageja võtaks aja maha, aga kostja ütles, et tema siia ei tule. Kostjale on hagiavaldus kätte toimetatud 04.10.2021 ja kostja teatas kohtule e-kirjaga oma valmisolekust osaleda kohtuistungil video teel. Kutse video teel toimuvale istungile 17.11.2021 on kostjale saadetud 27.10.2021 e-posti aadressile, mille kostja on kohtule teatanud. Kostja ei ilmunud 17.11.2021 kell 14.15 video kaudu kohtuistungile. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus kohale ilmunud hageja taotlusel lahendada asja sisuliselt. Kohus juhindub ka Riigikogus 15.02.1995 vastu võetud Eesti Vabariigi ja xxxx lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades. Selle lepingu artikkel 21 lõike 1 kohaselt, kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Sama lepingu artikkel 27 lõike 1 kohaselt, abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Artikkel 27 lõike 2 kohaselt, kui abielu lahutamise avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole, teine aga teise lepingupoole kodanik ja kui üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Hageja on Eesti Vabariigi kodanik ja elab Eestis. Kostja on xxxx kodanik ja elab xxxx. Pooled on abielu sõlminud Eestis ja poolte ühine elukoht oli Eestis. Seega saab hageja ja kostja abielu
2-21-10621 lahutada Eesti kohus. Kohus on asja lahendamisel kohaldanud kohtu asukohariigi õigust. Hageja soovib abielu lahutada. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Kostjale on hagimaterjalid ja kohtukutse kätte toimetatud, seega on kostja asja sisust ja kohtuistungi toimumise ajast teadlik. Kostja ei ole hagile vastu vaielnud ja ei ole kohtuistungile ilmunud. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Pooled elavad lahus ja eri riikides alates 23.10.2020. Lähtudes PKS § 67 lg 1 saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Raivo Einula
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.