X hagi Y vastu põlvnemise tuvastamise ning elatise nõudes
Tsiviilasja hind
5750 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Erika Scholler Kostja Y (sünd. xx.xx.xxxx), vandeadvokaat Ilya Zuev
Viimase kohtuistungi aeg
lepinguline
esindaja
25.10.2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Tuvastada, et X (isikukood xxxxxxxxxxx) põlvneb Yst (sünd. xx.xx.xxxx).
3.Kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemisele X ja Y registriandmetes.
4.Välja mõista Ylt igakuine elatis 292 eurot, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kuni X täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
Y on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest ette iga kalendrikuu 5. kuupäevaks. Elatis tuleb tasuda X seadusliku esindaja Q arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX.
6.Jätta menetluskulud Y kanda.
7.Välja mõista Ylt X menetluskulud 2 092,75 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Yl tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
avalikult teatavakstegemisest (06.12.2021). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.X (hageja) esitas 13.11.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi kohaselt omasid Q (hageja seaduslik esindaja) ja kostja suhteid alates 2013 tutvudes interneti kaudu ja suheldes virtuaalselt. Hageja seaduslik esindaja ja kostja kohtusid isiklikult 09.11.2013 Tallinnas. Detsembris 2013 sai hageja seaduslik esindaja teada, et ta on rase. xx.xx.xxxx sündis hageja. Hageja seaduslik esindaja ning kostja proovisid pool aastat koos elada, kuid nende omavahelised suhted purunesid pöördumatult. Kostja on oma isadusest teadlik, kuid keeldub vabatahtlikult isadust omaks võtma. Hageja palus tuvastada, et ta põlvneb kostjast. Hageja palus välja mõista kostjalt elatis seaduses sätestatud määras alates 14.11.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja tõi välja, et tema igakuised ülalpidamiskulud ületavad seaduses sätestatud miinimummäära, kuid vaatamata sellele palus ta välja mõista kostjalt elatis miinimummääras. Hageja palus määrata elatise tasumise kord ja kohustada kostjat kandma raha hageja seadusliku esindaja arvelduskontole iga tuleva kalendrikuu 5. kuupäevaks.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei olnud kostja kindel, et hageja põlvneb temast. Juhul, kui ekspertiisiga tuvastatakse, et kostja on lapse isa, ei ole kostja nõus elatisraha summaga. Elatist nõutakse alammääras, kuid hageja ei ole esitanud igakuiste kulude nimekirja ja vastavaid tõendeid kulude kandmise kohta. Kostja leidis, et elatise küsimuse lahendamisel tuleb arvestada ka peretoetuste summadega, mida hageja seaduslik esindaja saab lapse kasvatamiseks. Kostja tõi välja, et arvestades lapse igakuiseid kulutusi, peab hageja seaduslikul esindajal olema piisav sissetulek lapse ja enda ülalpidamiseks. Andmed ja tõendid hageja seadusliku esindaja sissetulekute kohta puuduvad. Kostja vaidlustas hageja kulud korteri maksude, puhkuse ja kodulaenu osas. Kostja leidis, et hageja ei ole esitanud tõendeid korteriüüri või korteri kommunaalkulude kohta, mistõttu ei ole nimetatud kulu summa kontrollitav ning võib olla ülepaisutatud. Kostja leidis, et hageja kulu puhkusele on väga suur. Lisaks leidis kostja, et kodulaenu tasumine ja laenulepingu järgi kohustatud isiku kohustus ei ole seotud lapse ülalpidamisega. Kostja tõi välja, et arvestades tema igakuiseid kulusid ei ole ta võimeline andma hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Arvestada tuleb ka sellega, et kostja ülalpidamisel on veele üks laps. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
4.Kohus käsitleb esmalt põlvnemise tuvastamist ning seejärel analüüsib elatise nõudega seotud vaidluse all olevaid asjaolusid. Põlvnemise tuvastamise nõue
5.Hageja palus hagis tuvastada, et tema põlvneb kostjast. Hagile lisatud sünnitõendist nähtub, et hageja on sündinud xx.xx.xxxx Tallinnas (I kd, tl 5). Sünnitõendile on emana kantud Q, isa nimi tõendil puudub. Rahvastikuregistris hageja isa kohta andmed puuduvad.
5.1.13.05.2021 esitati kohtule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA osakonna ekspertiisiakt nr 20E-GE0135, kus märgitakse, et kostja on >99,999999999% tõenäosusega hageja bioloogiline isa. DNA-analüüsi tulemuste alusel ei ole välistatud kostja isadus hageja suhtes, seega saab kostja olla hageja bioloogiline isa. Kohus on seisukohal, et kohtu käsutuses on küllaldaste ja kaalukate tõendite kogum, milleks on ekspertiisiakt, mille alusel on võimalik veenvalt järeldada, et hageja bioloogiliseks isaks on kostja. Kohus leiab, et käesolevas menetluses on DNA-ekspertiisi aktiga tuvastatud, et hageja põlvneb kostjast. Kohus leiab, et hageja nõue tema kostjast põlvnemise tuvastamiseks on põhjendatud ning tõendatud ja tuleb rahuldada.
6.Kohus selgitab, et perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 13 lg 1 sätestab, et perekonnaseisuandmeid muudab perekonnaseisuasutus. PKTS § 13 lg 2 sätestab, et isiku perekonnaseisuandmeid muudetakse tema avalduse, kohtuotsuse, perekonnaseisuasutuse otsuse või muu muudatust tõendava dokumendi alusel. Perekonnaseisuasutuse otsuse alusel muudetakse andmeid üksnes juhul, kui perekonnaseisuasutusel on registrisse kantava asjaolu kinnitamise või tuvastamise pädevus. PKTS § 13 lg 3 sätestab, et perekonnaseisuasutus võib teha perekonnaseisuandmetes vajalikud muudatused ametiülesande korras, kui perekonnaseisuandmed on muutunud kohtuotsuse alusel või kui andmete ebaõigsus ilmneb Eesti või välisriigi perekonnaseisu- või muudest dokumentidest. Elatise nõue
7.Hageja palus välja mõista kostjalt elatis seaduses sätestatud määras alates 14.11.2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni.
7.1.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (PKS § 100 lg 1). Igakuine elatis lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast (PKS § 101 lg 1).
7.2.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja elab oma ema Q juures ja on tema ülalpidamisel ning kostja ei ole hagejale elatist maksnud. Kuna kostja on rikkunud kohustust anda hagejale ülalpidamist, on viimasel õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist kohtu kaudu.
8.Kostja vaidles vastu hageja poolt nõutavale elatise summa suurusele. Kostja tõi välja, et hageja igakuised kulud ei ole osaliselt põhjendatud. Lisaks oli kostja seisukohal, et hageja ei ole esitanud tõendeid tema ema varalise seisu kohta ega hageja igakuiste kulude kandmise kohta.
8.1.Kohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust asjaolu, et hageja on oma igakuised kulutused näidanud hagis suuremana, kui minimaalse elatise puhul, sest hageja ei ole minimaalsest suuremat nõuet esitanud. Kohus asub seisukohale, et lapse vajadused on selgelt välja toodud ning puudub
alus arvata, et lapse vajadused on minimaalsest seadusega sätestatud määrast väiksemad. Kohtupraktikas tuuakse välja, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Tõendada tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras, ei pea ta igakuiseid ülalpidamiskulusid tõendama. Seetõttu ei ole oluline kostja väide, et hageja ei ole esitanud tõendeid enda igakuiste ülalpidamiskulude kohta.
8.2.Kohus leiab, et oluline ei ole kostja väide, et hageja ei ole esitanud tõendeid tema ema varalise seisu kohta. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 1 ja § 101 lg 1 alusel peab kumbki vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 105 lg 3 alusel peavad lapsevanemad andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades. Kohtu hinnangul tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad (sh hageja ema) suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kuna seaduse järgi eeldatakse, et hageja ema on võimeline andma hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud määras, ei oma ema varaline seis praegusel juhul tähtsust. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja ema peaks oma varalise seisundi tõttu kandma hageja ülalpidamiskulusid suuremas määras kui 50% kogukuludest.
9.Kostja on esitanud väite, et tema varaline seis ei võimalda tal anda hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Lisaks on kostja tuginenud sellel, et temal on ka teine laps Prantsusmaal, keda ta peab ülal pidama.
9.1.Kohus on selgitanud kostjale, et tema väited võivad anda alust PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks. Kohus on kostjale korduvalt selgitanud, et tema ülesandeks on tuua kohtu ette faktilised asjaolud ja neid kinnitavaid tõendeid, mis annaksid alust PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks (I kd, tl 120; II kd, tl 11). Kostja ei ole sisustanud väiteid ega esitanud neid kinnitavaid tõendeid, mis annaksid alust vähendada kostjalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetavat elatist PKS § 102 lg 2 alusel alla miinimummäära.
9.2.Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostjal on lisaks hagejale veel alaealisi lapsi. Isegi juhul, kui eeldada, et kostjal on lisaks hagejale veel alaealisi ülalpeetavaid, mõjutab teise alaealise lapse olemasolu selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks elatise vähendamiseks, kuid seda üksnes juhul, kui see tooks kaasa teiste laste ebavõrdse olukorra. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja tuginenud laste ebavõrdsele olukorrale ega täitnud temal lasuvat tõendamiskoormist oma varalise seisu ja iga lapse vajaduspõhiste kulutuste tõendamisel.
9.3.Kostja on käesolevas tsiviilasjas toonud välja oma sissetulekute suuruse (4076 eurot) ja igakuiste kohustuste (3454,99 eurot) loetelu, kuid nimetatu kohta tõendeid esitatud ei ole. Kohtul ei ole võimalik kostja majanduslikku ja varalist seisu ning võimaliku teise lapsega seotud kulutusi asja materjalide põhjal tuvastada. Seega tuleb asuda seisukohale, et asjas ei ole tõendatud, et kostja võimalik teine laps jääks hageja suhtes ebavõrdsesse olukorda või et kostjal ei ole ebapiisavast sissetulekust või halvast majanduslikust olukorrast tulenevalt võimalik maksta hagejale hagis nõutavas ulatuses elatist.
9.4.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja väide tema varalise seisu ja väidetava teise lapse kohta ei anna alust vähendada hageja kasuks väljamõistetavat elatist PKS § 102 lg 2 alusel.
10.Kostja on esitanud väite, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, et hageja ema saab
lapsetoetust. Kostja hinnangul annab toetuse maksmise fakt alust vähendada hageja kasuks väljamõistetavat elatist.
10.1.Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et hageja ema võib saada hageja ülalpidamiseks riiklikku peretoetust ei anna alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohtupraktikas märgitakse, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-17, p 28.2; lahend nr 2-16-11905, p 19). Kohus leiab, et kostja ei ole praegu tõendanud selliseid asjaolusid (nt PKS § 102 lg 2 alusel), mis annaksid alust vähendada hageja kasuks väljamõistetavat elatist alla miinimummäära. Seetõttu ei anna ainuüksi riikliku peretoetuse hageja emale maksmise fakt alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada.
11.Hageja palus välja mõista kostjalt elatis alates 14.11.2018. Kohus leiab, et hageja on õigesti toonud välja, et kohtus põlvnemise tuvastamise ja samas asjas elatise nõudmise korral tuleb hageja soovil mõista elatis lapsele välja alates hagi esitamisest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08, p 11). Kohus on käesolevalt tuvastanud, et hageja põlvneb kostjast. Põlvnemise tuvastamise tagajärg on see, et kostja on hageja isa hageja sünnist alates, mitte alates põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse tegemisest või jõustumisest. Kuna hageja oli ajavahemikul alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kostja alaealine laps, on hagejal PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi õigus saada kostjalt selle aja eest ülalpidamist ja kostjal on kohustus seda hagejale anda. Seega mõistab kohus elatise hageja kasuks välja alates 14.11.2018. Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017. a määruse nr 189 järgi on alates 1. jaanuarist 2018 töötasu alammäär 500 eurot, millest 1⁄2 on 250 eurot. Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018. a määruse nr 117 järgi on alates 1. jaanuarist 2019 töötasu alammäär 540 eurot, millest 1⁄2 on 270 eurot. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 115 järgi on alates 1. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot, millest 1⁄2 on 292 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab hagi elatise nõudes ja mõistab kostjalt välja igakuise elatise hageja ülalpidamiseks miinimummääras, s.o poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, alates 14.11.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et elatise maksmisel tuleb arvestada, et perioodil 14.11.2018 – 31.12.2018 oli elatise miinimummäär 250 eurot, perioodil 01.01.2019 – 31.12.2019 oli elatise miinimummäär 270 eurot ning alates 01.01.2020 on elatise miinimummäär 292 eurot kuus.
12.Hageja taotlusel määrab kohus otsuse täitmise korra selliselt, et kostja on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest ette ning elatis tuleb tasuda iga kuu 5. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Menetluskulud jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
13.TsMS § 164 lg 11 esimese lause kohaselt kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja. Sama sätte lg 3 sätestab, et kohus võib ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
14.27.10.2021 esitas hageja lepinguline esindaja kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesoleva menetluse raames kandnud
menetluskulusid kokku summas 2 092,75 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesolevas tsiviilasjas kandnud järgmisi kulusid: tõlkekulud summas kokku 505 eurot; ekspertiisikulud 171 eurot; Prantsusmaa kohtutäituri tasu summas 48,75 eurot; õigusabikulud summas 1 368 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 120 euro, millele lisandub käibemaks. Hageja teatab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Hageja taotleb, et kohus märgiks lahendis tema kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohustuse tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.Kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud.
16.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. TsMS § 143 p 4 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesolevas tsiviilasjas kandnud tõlkekulusid summas kokku 505 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on kostjaks Prantsusmaal elav ja prantsuse keelt valdav isik, mistõttu on hageja esitanud vajalike dokumentide tõlked prantsuse keelde ja prantsuse keeles kohtusse saabunud dokumentide tõlke eesti keelde. Kohus leiab, et hageja kantud tõlkekulude näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kuluks Prantsusmaa kohtutäituri tasu summas 48,75 eurot. Kohus edastas käesolevas tsiviilasjas kostjale menetlusdokumendid Prantsusmaa kohtutäituri kaudu, mistõttu on kohtu hinnangul nimetatud kulu põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud käesolevas tsiviilasjas ekspertiisikulusid 171 eurot. Kohus leiab, et DNA-ekspertiisi tegemise kulu on põhjendatud ja vajalik kulu. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja poolt menetluskuludena kantud tõlkekulusid summas 505 eurot ulatuses, Prantsusmaa kohtutäituri tasu summas 48,75 eurot ja eksperdikulusid summas 171 eurot.
17.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu summas 1 368 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (käibemaksuta), kokku 9,5 tunni ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 120 eurot ilma käibemaksuta (144 eurot käibemaksuga), tasuna mõistlik. Tunnitasumäär on kooskõlas kohtupraktikaga.
Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja poolt ostutatud õigusabi teenust kokku 9,5h ulatuses. Hinnates ja analüüsides menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Seega peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja poolt tehtud toiminguid ja seoses nendega kantud kulusid summas 1 368 eurot (9,5 x 144). Menetluskulud tuleb hüvitada koos käibemaksuga, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10).
18.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2 092,75 eurot (tõlkekulud 505 eurot + kohtutäituri tasu 48,75 eurot + ekspertiisikulud summas 171 eurot + õigusabikulud 1 368 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.
19.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
20.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.