Määruse tegemise aeg ja koht 10.01.2023, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number
2-22-15639
Tsiviilasi
Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi H. J. ja J. J. vastu tehingu tagasivõitmise nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ, rk 14529431, lepinguline esindaja Robert Sarv Kostjad: 1) H. J., ik xxxx 2) J. J., ik xxxx kostjate lepinguline esindaja Maarika Kutser
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada, seoses hagist loobumisega menetlus Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagis H. J. ja J. J. vastu tehingu tagasivõitmise nõudes.
2.Tühistada käesoleva määruse jõustumisel maakohtu 19.10.2022 määrusega hagi tagamise abinõuna kinnistusraamatu III jakku seatud käsutamise keelumärge Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks J. J. omandis olevale kinnisasjale, asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx).
3.Jätta hageja menetluskulud kostjate kanda ja kostjate kulu nende enda kanda. Rahuldada hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ taotlus menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks osaliselt. Välja mõista kostjatelt H. J. ja J. J. solidaarselt hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks menetluskuludena õigusabikulu katteks 720 eurot ja poole riigilõivu katteks 245 eurot, kokku 965 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (965 eurot) tuleb kostjatel H. J. ja J. J. solidaarselt tasuda hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Tagastada hagejale nõuete arvestamise programmi NAP kaudu pool riigilõivust ehk 245 eurot ja kanda see hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ arveldusarvele nr xxxx. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtule esitati 18.10.2022 Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi H. J. ja J. J. vastu 6. detsembril 2021 sõlmitud kinnistu, registriosa numbriga xxxx, kinkelepingu tehingu tagasivõitmise nõudes koos hagi tagamise taotlusega.
2.Kohus rahuldas 19.10.2022 hagi tagamise taotluse ja võttis samal päeval hagi menetlusse.
3.Kostjate lepinguline esindaja on esitanud 05.01.2022 teate, mille kohaselt käesolevaks hetkeks on täitemenetluses esitatud nõue nii võlgnevuse kui viivise osas täielikult rahuldatud ning kohtutäitur R. P. poolt on 29.12.2022 koostatud täitemenetluse lõpetamise otsus. Seega puudub alus kostjate vahel sõlmitud kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks. Kohtul on võimalik lahendada asi kirjalikus menetluses. Eeltoodust tulenevalt paluvad kostjad jätta hagi rahuldamata, tühistada hagi tagamine, lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja jätta menetluskulud hageja kanda.
4.Hageja 06.01.2023 seisukohas ei vaidle vastu, et kostjad täitsid hageja nõude täitemenetluses ning hagiga taotletud eesmärk sai täidetud 100% ulatuses. TsMS § 4 lg 3 kohaselt võib hageja esitatud nõudest loobuda. Hageja loobub hagist. Hageja palub, et kohus tagastaks pool riigilõivust dokumendi resolutsioonis märgitud arveldusarvele ja isikule. Hageja palub kohtul jätta hagi tagamine kehtima kuni kostjad täidavad kohtulahendi, millega kohus kohustab neid hageja menetluskulud hüvitama. Hageja palub kohtul analoogia korras kohaldada hagi tagamisel põhimõtet, mille kohaselt võib kohtulik hüpoteek ulatuda ka menetluskulude hüvitamise nõudele (RKTKm nr 3-2-1-162-09, p 12). Kui hüpoteek võib ulatuda menetluskulude hüvitamise nõudele, on põhjendatud tagada hageja menetluskulude hüvitamise nõue läbi selle, kui kohus jätab kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kuni menetluskulude hüvitamiseni. Senise menetluse kogemus tõendab, et kohtu kohaldatud abinõud on efektiivsed mõjutama kostjaid välja mõistetud kohustusi täitma. Hageja esitab kohtule kompromissiläbirääkimiste pidamise tõendina e-kirjad nii täituri kui ka kostjate esindajaga, sh koostatud kompromissilepingu (lisad 2 – 4 koos manustega). Need tõendid võimaldavad kohtul tuvastada kohtumenetluse välise põhjendatud /kohtu märkus- lause on jäänud poolikuks/. Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 160 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja tunnihind vastab praktikas õigusteenuse tavapärasele tunnitasumäärale. TsMS § 174 lg 10 alusel kinnitab hageja, et ta on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palub kohtul määrata hageja menetluskulud kindlaks kogusummas resolutsioonis märgitud summas ja mõista need TsMS § 171 lg 1 alusel välja kohustatud isiku(te)lt, samuti kohustada kohustatud isiku(te)lt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1
teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
5.Kostjad leiavad, et ei ole põhjendatud hageja menetluskulude väljamõistmine kostjatelt. -- Hageja on ekslikult leidnud, et kostjad on 22.11.2022 vastuses hagi sisuliselt õigeks võtnud. Ka kohus on oma 08.12.2022 määruses viidanud, et kui pooled ei saavuta kompromissi, tuleb kostjatel esitada korrektne vastus 7 päeva enne istungit, sest esitatud vastused ei ole sisult ega vormilt nõuetekohased. Samuti ei saa käsitleda täitemenetluses tsiviilasjas nr xxxx tehtud kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevuse tasumist käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude rahuldamisena. Võimatu on tagantjärgi prognoosida, kas kohus oleks üldse esitatud kujul hagi rahuldanud, mille tulemusel oleks hagejal tekkinud õigus nõuda kostjalt menetluskulude väljamõistmist. -- Hageja esitatud menetluskulude suurus on ebaselge. Esitatud vastuse resolutsiooni punktis 6 taotleb hageja nõuda kostjatelt välja menetluskulud summas 1400 eurot, lisas 6 on aga menetluskulud välja toodud summas 1120 eurot. -- Kostjad leiavad, et esitatud tunnitasu suurus on liiga kõrge. Hageja on küll viidanud erinevatele kohtulahenditele tunnitasu suuruse osas, kuid jätnud tähelepanuta, et tunnitasu hindamisel tuleb arvesse võtta ka tsiviilasja keerukust ja mahukust. Käesoleva tsiviilasja puhul ei olnud tegemist keeruka ja mahuka asjaga. Samuti väärib märkimist, et hageja lepingulise esindaja puhul ei ole tegemist vandeadvokaadiga. -- Hageja on menetluskulude nimekirjas välja toonud, et 16.10.2022 kulus tagasivõitmise hagiavalduse koostamisele 1 tund 30 min ja 18.10.2022 kulus 2 tundi. AET-ist nähtuvalt on esitatud ainult 18.10.2022 hagiavaldus ning täiendavaid hagiavaldusi esitatud ei ole. -- Hageja on märkinud menetluskuluna ka kompromissilepingu koostamise. Kostjad on seisukohal, et hagejal puudus vajadus selle vormistamiseks ning see oli ennatlik, kuna selles sisalduvaid tingimusi kostjatega ega nende esindajaga ei kooskõlastatud. Kohtutäituri poolt oli kompromissileping varem koostatud ja kostjate suhtlus toimus kohtutäituri kaudu. -- Hagejal puudus vajadus koguda 06.01.2023 täiendavaid tõendeid ja teostada täiturile päringuid, kuna kohtutäitur koostas täitemenetluse lõpetamise otsuse 29.12.2022 ja see edastati ka hagejale. Hageja poolt varasemas menetluses esitatud ettepanekud maksegraafikute sõlmimiseks ei oma tähtsust menetluskulude kindlaksmääramisel. -- Kostjad ei nõustu hageja taotlusega jätta hagi tagamine jõusse kuni menetluskulude hüvitamiseni. Hageja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-162-09 p 12 ei ole antud juhul asjakohane, kuna viidatud lahendis käsitletakse kohtulahendi alusel rahuldatud hagi põhinõuet ning menetluskulusid loetakse põhinõude osaks. Käesolevas asjas lõpetab kohus menetluse määrusega, kuna hageja on nõudest loobunud. Sellisel juhul hagi tagamise jõusse jätmine kuni menetluskulude hüvitamiseni ei tulene seadusest.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hagist loobumise avaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja
on hagist loobunud. Hageja on loobunud oma hagist. Kuna hagist loobumine ei ole vastuolus seadusega, ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
7.Kuna hageja on hagist loobunud, siis puudub alus lahendada (ja rahuldada) kostjate taotlust hagi rahuldamata jätmiseks.
8.Kostjad leiavad, et nad ei ole hagi vastuses hagi õigeks võtnud ja seetõttu ei saa neilt menetluskulusid välja mõista ning et täitemenetluses tsiviilasjas nr xxxx tehtud kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevuse tasumist ei saa käsitleda käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude rahuldamisena. Kohus sellega ei nõustu. Esiteks ei oma tähendust see asjaolu, kas kostjate mittevormikohast vastust pidada õigeksvõtuks või mitte, sest kohus ei ole asja lahendanud väidetaval õigeksvõtul põhinevalt. Teiseks on tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes selgitatud, et hageja nõude rahuldamiseks TsMS § 168 lg 5 mõttes on ka see, kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus. Käesoleval juhul on tegemist just sellise juhtumiga. Hagejal oli võlgniku vastu nõue. Hageja eesmärk oli, et tema nõue saaks täitemenetluses täidetud. Hagi kohtule esitamise ajaks oli nõue täitmata ja kuna kohtutäitur oli kinnitanud, et võlgnikul puudub vara nõude täitmiseks, sh on ta võõrandanud talle varem kuulunud kinnisvara, oli tagasivõitmise hagi esitamine põhjendatud. Võlgnik tasus võlgnevuse kohtutäituri kontole, st näitas oma tegudega nõude tunnistamist, pärast hagi esitamist. Seega oli kohtumenetlus põhjustatud kostjate tegevusest ja nad peavad kandma menetluskulud. Asjaolu, et võlgnikud täitsid rahalise kohustuse ja käesoleva menetluse ese ei ole raha nõudmine vaid on tehingu tagasivõitmine, ei muuda seda asjaolu, et hageja on oma eesmärgi- saada täitmine oma rahalisele nõudele- saavutanud hagi esitamise järgselt toimunud kostjate tegevuse tulemusena.
9.Hageja taotlus jätta hagi tagamise abinõu jõusse kuni kostjate poolt menetluskulude tasumiseni, analoogia alusel hüpoteegiga, ei ole põhjendatud. Analoogiat oleks võimalik kohaldada siis, kui mingi olukorra reguleerimiseks norm puuduks, sel juhul saaks analoogiana leida lähima sobiva normistiku. Seadusandja on selgelt sätestanud - kui menetlus lõpetatakse, siis hagi tagamise abinõu tühistatakse. Ka õiguskirjandus (TsMS komm., II osa, § 386 komm 3.4.4.) kinnitab seisukohta et kui hageja loobub hagist, siis puudub vajadus pakkuda hagejale jätkuvalt kaitset pärast menetluse lõppemist. Sama sätte kommentaar 3.4.1 kohaselt põhimenetluse lõppemisel peab kohus hagi tagamise tühistama ehk kohtul puudub kaalutlusõigus. Menetluskulud
10.Vastavalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Vastavalt TsMS § 168 lg 5, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja loobus hagist, kuna kostjad on peale hagi esitamist hageja nõude rahuldanud.
11.Kostjad on oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks, sest kostja H. J. täitis hageja võlanõude mitte vabatahtlikult kohtuotsuse täitmisena ja mitte ka hagi esitamisele eelnenud täitemenetluse raames, vaid alles hageja kohtusse pöördumisel. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kostjate taotlus jätta kulud hageja kanda. Menetluskulud jäävad solidaarselt kostjate kanda.
11.1.Vastavalt hageja taotlusele ja juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 2 kuulub hagejale tagastamisele hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool ehk (490 : 2 =) 245 eurot.
11.2.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus.
11.3.Kohus leiab, et hageja õigusabi ajakulu arvestus on mõnevõrra ülepaisutatud. -- Kohus loeb põhjendatud ajakuluks hagi koostamiseks ja selle täiendamiseks, taotletud 3 tunni 30 minuti asemel, kokku 3 tundi. Ekslik on kostjate arusaam, et menetluskulude spetsifikatsioonist saaks teha järelduse hagi täienduse kohtule esitamise kohta. Ei ole tavapäratu, et hagi koostamine toimub mitmel erineval päeval. Antud juhul eeldatavalt (kohus peab vajalikuks siiski hageja jaoks märkida, et edaspidi peaks spetsifikatsioon analoogsel juhul olema selgem ja mitmeti tõlgendamisi välistav) on hagi koostamine (alustamine) toimunud 16.10.2022 ning kohtule on selle terviktekst esitatud täienduste tegemisega samal päeval ehk 18.10.2022. -- Ajaartiklid 20.10.2022 ja 12.12.2022 on kokku põhjendatud kogumis, taotletud 1 tunni 30 min asemel, 1 tund. Kostjad leiavad, et kulu kompromisslepingu koostamisele ei ole põhjendatud kuna nendega seda eelnevalt ei kooskõlastatud. Kohus leiab, et vastuväide ei kuulu arvestamisele. Kohus on 08.12.2022 istungi määruses pooltele selgitanud võimalust asja lahendamiseks istungieelselt kompromissiga ja sellest tulenevalt on hageja tegevus- omapoolse kompromissinägemuse osas lepingu teksti koostamise ja edastamisena - aktsepteeritav tegevus. -- 06.01.2023 menetlustoimingu ajakulu on taotletud 2 tunni ulatuses põhjendatud. Kohus nõustub kostjate vastuväidetega, et spetsifikatsioonis märgitud tõendite kogumise vajadust ei selgu. Eeltoodu aga ei mõjuta ajakulu kostjate 05.01.2023 menetlusdokumendiga tutvumiseks, omapoolse taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamiseks. Kokku on põhjendatud ajakulu 6 tundi.
11.4.Märgitud tunnihinda kohus põhjendatuks ei pea. Kõigis hageja viidatud kohtulahendites on tegemist olnud (vande)advokaatidest esindajatega. Küll aga märgib kohus, et Tallinna Ringkonnakohus on kõigist hageja viidatud lahendites ajaliselt hilisemas lahendis, tsiviilasjas 2-18-17136 20.10.2022, märkinud, et „Hageja lepinguliseks esindajaks on Eesti Advokatuuri mitte kuuluv õigusteadmistega isik. Kohtupraktika kohaselt on sellise teenuse kohaseks tunnitasuks 80-120 eurot nii käibemaksuga kui selleta.“ Antud juhul on samuti tegemist õigusabi osutamisega mitteadvokaadist esindaja poolt, kelle puhul põhjendatud ja mõistlikuks tunnitasuks on peetud kuni 120 eurot (käibemaksuta), mida kohus peab ka praegusel juhul mõistlikuks, arvestades sealjuures ka seda, et hagi ei ole õiguslikult ei keerukas ega mahukas.
Seega on hageja põhjendatud ja kostjate poolt solidaarselt hüvitamisele kuuluva õigusabi kulud kokku 6 tundi x 120 eurot = 720 eurot (käibemaksuta).
11.5.Kohus nõustub kostjatega, et matemaatiliselt on menetluskulude kogusumma mõnevõrra ebaselge. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kulu õigusabile 1120 eurot. Kuna hageja on soovinud poolt riigilõivu tagasi riigivahenditest, siis tuleb eeldada, et teise poole sissenõudmist soovib ta kostjatelt. Ehkki tuleb möönda, et sõnaselgelt sellist taotlust poole riigilõivu tagastamiseks ei ole esitatud, on hageja samas palunud jätta kulud kostjate kanda ja sellega saab ka poole riigilõivu kostjate poolt hüvitamise nõude lugeda esitatuks. Hageja on tasunud riigilõivuna kokku 490 eurot. Seega tuleb kostjatel hüvitada riigilõiv summas 245 eurot. Hageja valemi kohaselt olnuks sel juhul sissenõutav kulude summa 1120 + 245= 1365, mitte 1400.
11.6.Liites kohtu poolt põhjendatuks peetud õigusabikuludele, summas 720 eurot, poole riigilõivuna 245 eurot, kuulub kostjate poolt hagejale menetluskuludena hüvitamisele 965 eurot.
11.7.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.