Kohtulahend

menetlusdokumendi kostjale ja palus kostjal esitada sellele seisukoht. 24.01.2014 esitas kostja vastuse, mis oli 5.lk-l, millest ca 4 lk moodustas sisulise osa. Hinnates menetlusdokumendi sisu ja mahtu, võrreldes seda varasema kostja seisukohaga hagi suhtes, leidis kohus, et kostja esindaja ajakulu 24.01.2014 - 4 h oli põhjendatud ja vajalik. Kohus nõustus osaliselt hageja seisukohaga, mille kohaselt kostja esindaja 31.01.2014 selgituste koostamine ja konsultatsioon ei olnud põhjendatud mahus 3 h. Toimiku materjalidest nähtus, et kostja esindaja 31.01.2014 esitas kohtule hageja nõude osas selgitused, mis olid 2,5 lk-l, millest sisuline osa moodustas ca 2 lk. Kohus, hinnates menetlusdokumendi sisu ja mahtu, võrreldes seda eelnevate kostja seisukohtadega, oli seisukohal, et 31.01.2014 kostja kulude spetsifikatsioonis märgitud toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu oli 2,5 h. Kohus leidis kostja 23.07.2014 apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu hinnates, et selle koostamise ajakulu 5 h oli põhjendatud. Kokku olid kostja esindaja kulud põhjendatud mahus 11,5 h. Kostja avaldus tuli rahuldada osaliselt. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1380 eurot (km-ga). Määruskaebus

ning ei pea neid vajalikuks seetõttu korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-4-15 märgitu on eelkõige suunaviit tsiviilasjades, mille hagihind on väike ja mis ei ole olemuselt keerukad ega mahukad, kuid eelkõige tuleb arvestada ja hinnata menetluskulude kindlaksmääramisel iga tsiviilasja eraldi. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-4-15 (p 14) asunud seisukohale, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ja avalduses taotletava hüve väärtust ning selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Samas tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega iga kohtuasja puhul eraldi. Maakohus on piisavalt põhjendanud oma seisukohta, miks tsiviilasja hinda ületav väljamõistetav menetluskulu on praeguses asjas mõistlik ja põhjendatud. Tegemist oli korteriomandi haldamisest tuleneva võla vaidlusega, mille menetlemine läbis kaks kohtusüsteemi astet. Hageja põhjendas nõudeõigust kostja vastu kolmel alusel: selle alusel, et hageja tegutses tegelikult valitsejana; käsundita asjaajamise sätete alusel ja AÕS § 75 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul võis lepingulise esindaja kulu konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka suuremas ulatuses kui tsiviilasja hind. Maakohus lähtus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel õigesti tsiviilasja olemusest ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu järeldust muuta. Määruskaebusest nähtuvalt esitas hageja maakohtu määruse peale määruskaebuse ka põhjusel, et kohus jättis hageja vastuväited kostja esindaja ajakulule osaliselt põhjendamatult arvestamata ning mõistis hagejalt välja põhjendamatud ja mittevajalikud kulud. Seonduvalt määruskaebuse väitega hagejalt väljamõistetud õigusabikulude põhjendatuse osas märgib ringkonnakohus, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule praegusel juhul ette heita ei saa. Menetlusosalisel on õigus valida ise endale lepinguline esindaja ja lepingulise esindaja kulude teiselt poolelt väljamõistmisel tuleb lähtuda konkreetsest esindussuhtest ja tekkinud kuludest. Maakohus on kostja menetluskulude nimekirja ja selles näidatud kulude koosseisu piisava põhjalikkusega analüüsinud ja määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.