2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX OÜ’lt välja XXX kasuks menetluskulud summas 1 380 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Menetluse käik
1.Harju Maakohus rahuldas 02.07.2014.a otsusega hagi osaliselt ning jättis menetluskulud 98,6% ulatuses kostja ning 1,4% ulatuses hageja kanda. 28.07.2015.a otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 02.07.2014.a otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ja jaotas menetluskulud. Ringkonnakohtus ja maakohtus kantud menetluskulud jäeti hageja kanda. 09.11.2015.a määrusega jättis Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
2.Kohtulahend jõustus 09.11.2015.a. Kohus edastas kostja esindajale 13.11.2015.a kirja, milles märkis, et kostjal on õigus esitada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus koos menetluskulude nimekirjaga kohtule kuni 27.11.2015.a. Kostja esindaja esitas 27.11.2015.a menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palub kostja menetluskulude summas 1800 eurot (käibemaksuga) kindlaksmääramist ning väljamõistmist hagejalt. Kostja märgib, et kõik menetluskulude nimekirjas esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
3.Harju Maakohus edastas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 02.12.2015.a hageja esindajale, andes hagejale võimaluse 7 päeva jooksul alates avalduse kättesaamisest esitada omapoolsed kirjalikud vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Hageja esindaja sai avalduse kätte 07.12.2015.a. Hageja esindaja esitas kostja menetluskulude nimekirjale vastuväited 14.12.2015.a tähtaegselt. Hageja vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele
4.Tsiviilasjas hind antud juhul oli 316,27 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Riigikohtu 06.05.2015 määruses nr. 3-2-1-4-15 leiti, et seda põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel kõikides rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Kolleegium leidis nimetatud asjas, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda: „Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.“ Hageja leiab, et praegusel juhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega. Tegemist oli korteriomandi haldamisest tuleneva võla vaidlusega. Seetõttu ei ole põhjust hagejalt välja mõista kostja menetluskulu haginõudest suuremas ulatuses. Seega ei saa antud asjas mõista hagejalt välja menetluskulu suuremas ulatuses kui 316,27 eurot.
5.Kuna kostja ei ole menetluskulude taotluses esitanud TsMS § 174 lg 10 sätestatud kinnitust, siis puudub tal õigus arvestatud käibemaksu hüvitamise taotlemiseks hagejalt ning käibemaksu osas tuleb taotlus jätta tervikuna rahuldamata.
6.Kostja on esmalt näidanud lepingulise esindaja kuluna „28.09.2013.a. – hagiga tutvumine, konsultatsioon, õiguslik analüüs, vastuse koostamine hagile – 3 h“ ehk 300 eurot, lisaks käibemaks, kokku 360 eurot. Hageja vaidleb nimetatud kulule vastu tervenisti. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega tuleb nimetatud sättest, et hüvitamisele kuuluvad vaid need lepingulise esindaja kulud, mis on kantud osalemisega menetluses. Samuti, lepingulise esindaja osalemine menetluses peab olema tuvastatav kas menetlusdokumentide allkirjastamise ja esitamisega või menetlustoimingu protokollist. Asja materjalidest ei ole näha, et vastusega seoses oleks kostjat nõustanud vandeadvokaat Mati Senkel. Kostja on esitanud 04.09.2013 vastuse hagiavaldusele, mille ta on isiklikult allkirjastanud. Vastuses puudub viide lepingulise esindaja kasutamisele. Kuna kostja on vastuse ise koostanud ja esitanud, siis on tegemist põhjendamatult näidatud lepingulise esindaja kuluga.
7.Kostja on näidanud lepingulise esindaja kuluna „24.01.2014.a. – kohtumine kliendiga ja vastuse koostamine hagile – 4 h“ ehk 400 eurot, lisaks käibemaks, kokku 480 eurot. Hageja vaidleb nimetatud kulule vastu osaliselt. 24.01.2014 ei ole asjas esitatud hagiavaldust ega vastust hagiavaldusele, seetõttu on tegemist põhjendamatu ja ebavajaliku kuluga. 24.01.2014 on kostja lepinguline esitaja esitanud menetlusdokumendi, kuid 4 tundi selle koostamiseks ei ole põhjendatud. Nimetatud menetlusdokumendis korratakse suuresti juba kostja vastuses eelnevalt toodud seisukohti, mistõttu ei ole selle koostamise põhjendatud kulu üle 1,5 h ehk
150 eurot.
8.Kostja on näidanud lepingulise esindaja kuluna „31.01.2014.a. selgituste koostamine, konsultatsioon – 3 h“ ehk 300 eurot, lisaks käibemaks, kokku 360 eurot. Hageja vaidleb nimetatud kulule vastu osaliselt. 01.02.2014 on kostja lepinguline esindaja esitanud menetlusdokumendi, kuid 3 tundi selle koostamiseks ei ole põhjendatud. Nimetatud menetlusdokumendis korratakse suuresti juba kostja vastuses eelnevalt toodud seisukohti, mistõttu ei ole selle koostamise põhjendatud kulu üle 1 h ehk 100 eurot.
9.Kostja on näidanud lepingulise esindaja kuluna „23.07.2014.a. apellatsioonkaebuse kootamine – 5 h“ ehk 500 eurot, lisaks käibemaks, kokku 600 eurot. Hageja vaidleb nimetatud kulule vastu osaliselt. Arvestades asja mahtu ja keerukust, ei ole selle koostamise põhjendatud kulu üle 2 h ehk 200 eurot. Kohtumääruse põhjendused
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi.
11.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
12.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
13.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostja menetluskuluks on käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenus summas 1 800 eurot (käibemaksuga). Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinna määraga 120 eurot (käibemaksuga). Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Hageja on esitanud vastuväite kostja menetluskuludele tervikuna, viidates Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-4-15. Hageja hinnangul ei saa eeltoodust tulenevalt käesolevas asjas mõista hagejalt välja menetluskulu suuremas ulatuses kui 316,27 eurot. Kohus selgitab, et hageja viidatud Riigikohtu lahend on eelkõige suunaviit tsiviilasjades, mille hagihind on väike ning mis ei ole oma olemuselt keerukad ega mahukad, kaitsmaks sellisel viisil menetlusosalist teise menetlusosalise menetluskulude hüvitamisest ebamõistlikus ulatuses. Riigikohus on muuhulgas märkinud, et eelkõige tuleb arvestada menetluskulude kindlaksmääramisel asja mahukuse ja keerukusega, hinnates iga tsiviilasja eraldi. Käesolevas tsiviilasjas on esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus Pärnu Maakohtule 08.04.2013.a ning hagi Harju Maakohtule 05.08.2013.a. Käesolev asi ei ole tavapärasest oluliselt keerukam, ka tõendite maht ei ole käesolevas asjas tavapärasest mahukam. Tsiviilasja ajaline kestvus on siiski olnud keskmisest veidi pikem, läbides kaks kohtusüsteemi astet. Lisaks, on asjas olnud
vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid. Eeltoodud põhjendusi arvestades, on kohus seisukohal, et käesoleva tsiviilasja puhul ei saa lähtuda Riigikohtu viidatud lahendist ning kohus määrab kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks põhjendatud ning vajalikus ulatuses. Kohus märgib täiendavalt, et tsiviilasja hind ei saa olla takistuseks asjatundliku õigusabi saamisel.
14.Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostja soovib menetluskulude hüvitamist käibemaksuga. Hageja on esitanud eeltoodule vastuväite, mille kohaselt puudub kostjal õigus arvestatud käibemaksu hüvitamise taotlemiseks hagejalt, kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramise avalduses puudub TsMS § 174 lg 10 sätestatud kinnitus. Kohus selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostja soovib menetluskulude summas 1 800 eurot hüvitamist hageja poolt. Avaldusele lisatud arvelt nähtub, et vastav summa sisaldab käibemaksu. Avalduses viide TsMS § 174 lg-le 10 puudub. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtub aga kohtule, et kostja ei ole registreeritud käibemaksukohuslasena, mistõttu on tal õigus menetluskulude hüvitamiseks koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulud tuleb kostjale hüvitada koos käibemaksuga.
15.Järgnevalt kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
16.Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostja esindajal on 28.09.2013.a kulunud hagiga tutvumisele, konsultatsioonile, õiguslikule analüüsile ja vastuse koostamisele hagile 3 tundi. Hageja esitab vastavale kulule vastuväite, märkides, et asja materjalidest ei ole näha, et vastusega seoses oleks kostjat nõustanud vandeadvokaat Mati Senkel. Kostja on esitanud 04.09.2013 vastuse hagiavaldusele, mille ta on isiklikult allkirjastanud. Vastuses puudub viide lepingulise esindaja kasutamisele. Kuna kostja on vastuse ise koostanud ja esitanud, siis on tegemist põhjendamatult näidatud lepingulise esindaja kuluga. Kohus nõustub hageja esitatud vastuväitega. Käesoleva tsiviilasja kohtutoimiku materjalidest nähtub, et kostja on 04.09.2013.a esitanud Harju Maakohtule vastuse hageja hagiavaldusele, mille kostja on allkirjastanud isiklikult. Lisaks, ei nähtu materjalidest, et kostja menetluskulude avalduses viidatud kuupäeval 28.09.2013.a oleks kostja kohtule menetlusdokumente esitanud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kuivõrd kostja on vastuse hagiavalduse kohtule esitanud isiklikult ning dokumentidest ei nähtu kostjal lepingulise esindaja olemasolu vastuse esitamisel hetkel, ei pea kohus eeltoodust tulenevalt põhjendatuks kostja kulusid konsultatsioonile, õiguslikule analüüsile, hagiga tutvumisele ega vastuse koostamisele hagile.
17.Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostja esindajal on kulunud 24.01.2014.a kohtumisele kliendiga ja vastuse koostamisele hagile 4 tundi. Hageja vaidleb nimetatud kulule vastu osaliselt. Hageja selgitab, et 24.01.2014 ei ole asjas esitatud hagiavaldust ega vastust hagiavaldusele, seetõttu on tegemist põhjendamatu ja ebavajaliku
kuluga. 24.01.2014 on kostja lepinguline esindaja esitanud menetlusdokumendi, kuid 4 tundi selle koostamiseks ei ole põhjendatud. Nimetatud menetlusdokumendis korratakse suuresti juba kostja vastuses eelnevalt toodud seisukohti, mistõttu ei ole selle koostamise põhjendatud kulu üle 1,5 tunni. Kohus ei nõustu hageja esitatud seisukohaga. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja on 30.12.2013.a esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse selgitused ja täiendavad tõendid vastavalt kohtu nõudele. Tegemist on mahuka menetlusdokumendiga, arvestades dokumendi lisade hulka ja mahtu. 09.01.2014.a kohtukirjaga on kohus edastanud eelnimetatud hageja menetlusdokumendi kostjale ning palunud kostjal esitada sellele oma seisukoht hiljemalt 24.01.2014.a. Kostja lepinguline esindaja Mati Senkel esitas 24.01.2015.a kohtule kostja vastuse hageja 30.12.2013.a esitatud hagiavalduse selgitustele. Kostja menetlusdokument on koostatud viiel lehel, millest ca neli lehekülge moodustab sisulise osa. Kohus, hinnanud esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, lisaks võrrelnud seda varasema kostja seisukohaga hageja hagi suhtes, on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja ajakulu 4 tundi vastuse koostamisele ja kohtumisele kliendiga, on põhjendatud ning vajalik.
18.Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvelt nr 165 nähtub, et kostja esindajal on 31.01.2014.a kulunud selgituste koostamisele ja konsultatsioonile 3 tundi. Hageja vaidleb antud kulule vastu osaliselt. 01.02.2014 on kostja lepinguline esindaja esitanud menetlusdokumendi, kuid 3 tundi selle koostamiseks ei ole hageja hinnangul põhjendatud. Nimetatud menetlusdokumendis korratakse suuresti juba kostja vastuses eelnevalt toodud seisukohti, mistõttu ei ole selle koostamise põhjendatud kulu üle 1 tunni. Kohus nõustub osaliselt esitatud seisukohaga. Käesoleva tsiviilasja toimiku materjalidest nähtub, et kostja esindaja on 31.01.2014.a esitanud kohtule selgituse hageja nõudele. Esitatud dokument on koostatud 2,5 leheküljel, millest sisuline osa moodustab ca 2 lehekülge. Kohus, hinnanud esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, lisaks võrrelnud seda eelnevate kostja esitatud vastuste ning seisukohtadega, on seisukohal, et 31.01.2014.a kostja kulude spetsifikatsioonis märgitud toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu on 2,5 tundi.
19.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulisel esindajal kulunud 23.07.2014.a apellatsioonkaebuse koostamisele 5 tundi. Hageja vaidleb nimetatud kulule vastu osaliselt, pidades põhjendatud kuluks 2 tundi. Kohus ei nõustu hageja esitatud seisukohaga. Käesoleva tsiviilasja kohtutoimiku materjalidest nähtub, et kostja apellatsioonkaebus on esitatud seitsmel leheküljel, mille sisuline on ca viis lehekülge. Kostja apellatsioonkaebuses kasutatakse osaliselt juba varasemalt märgitud seisukohtasid, lisaks koosneb apellatsioonkaebuse esimene lehekülg peamiselt asjaolusid ja menetluse kulgu, mida kohus ei ole apellatsioonkaebuse sisulise osa hindamisel arvestanud. Eelnimetatud asjaolusid, sh apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu hinnates, leiab kohus, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 5 tundi apellatsioonkaebuse koostamisele on põhjendatud ja vajalik.
20.Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 11,5 tundi summas 1 380 eurot (käibemaksuga). Kohus rahuldab kostja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1 380 eurot (käibemaksuga).
21.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.