Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

see ei ole võimalik, siis jaotatakse kulud vastavalt eluruumide pindalale (mis, nagu märgitud, on kolme maja peale kokku 2182,3 m2 ja millest kostjale kuulub 70,8 m2). Hageja on kostjale alates 31.08.2010 kuni 30.06.2013 esitanud arved, mis on kostja poolt tasutud üksnes osaliselt. Hageja nõue põhineb järgmistel arvetel:

Nimetatud arvete alusel on kostja põhivõlg kokku 320,67 eurot. Hageja on arvestanud nimetatud arvetelt viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. Vastavalt nimetatud arvestusele moodustab kostja viivisvõlgnevus seisuga 05.08.2013 summa 131,05 eurot. Seega kokku on kostja võlg hageja ees 451,72 eurot. Hageja arve nr 19094 06.10.2010 on tasumata. See arve oli esitatud summas 1787,75 kr, millele lisandus eelmise võlg 1900,16 kr, kokku 3687,91 kr. 26.10.2010 maksis kostja 1717,05 kr viitega arve kuid selgelt nr-le viitamata ja tasutud summa ei kattunud arve nr 19094 summaga ka konkreetselt määratlust polnud. Kostjale pidi olema teada, et tal on eelnevad võlad, kuna seda väljendati arvelt. Seega jagati tasutu arve nr 8163 (30.05.08), 11110 (07.02.2009) ja 18125 (05.08.2010) ja 18624 (09.09.2010) katteks alates vanimast.29.09.10 maksete tehes on viide arvele 18624 (vt II kd lk 11) Hageja on alates 2005. aastast (s.o. Siidisaba 11 elamute ehitamisest) kõikidele korteriomanikele, sh. kostjale, selgitanud, et kulud jaotatakse vastavalt eluruumi üldpinna ruutmeetritele, s.t. korteri pind ilma panipaiga ja parkimiskohata. Siidisaba 11 majades vastab eluruumi üldpind köetavale pinnale. Kõikidel kostjale esitatud arvetel on arvestuse alusena märgitud tema eluruumi pind ning arvestust sellel alusel on peetud alates 2005.aastast. Hageja on kostja nõudel esitanud kostjale 19.02.2013 dokumente. Nimetatud dokumendid tõendavad ja illustreerivad Siidisaba 11 korteriomanike kulude tekkimist ja jaotamist detsembris 2012. Kulude arvestuse aluseks on ka korteriomanike koosolekutel tehtud otsused. Majanduskavades on korteriomanike üldkoosolek kinnitanud haldus-hooldusteenuse, tehnohoolduse- ja remondifondi maksed. 2 (12)

Kuigi kostja ei ole tasunud remondifondi kulusid väites, et see on talle arusaamatu arvestus, siis tegelikult on ta periooditi seda aktsepteerinud, tasudes kõik vastavad arved täies ulatuses. Hageja selgituste kohaselt puudutab nõue korteriomandit nr XXX ning selle korteriomandi kohta on esitatud arved; arvetel on märgitud 70,8M2 arvestuse aluseks, mis erineb kinnistusraamatu andmetest 75,5m2 ja maha on arvestatud panipaiga suurus ning et kõigi 37 korteriomandi suurus on kokku 1182,m2 (protokoll 04.12.2013, I kd lk 165). Korteriomanikud võivad kokku leppida kulude arvestuses teisiti. KOS § 13 lg 1 ja TsÜS § 77 lg 1 järgi on tehing tehtud suuliselt kostjaga kulude kandmiseks vastavalt eluruumi pindalale ja hageja on seda käitumisega aktsepteerinud. Hageja ei ole hagis kordagi tuginenud kostja vastuses viidatud elamu haldamise ja hooldamise lepingule 11c/33, milles väidetavalt kostja taganes, seega on asjasse puutumatu sellekohane vastuväide. Kuna 2012.a. toimunud koosolekutel oli majanduskavades näidatud arvestuse aluseks 2124,4m2, kuid tegelikult oli arvestuse lauseks 2182,3 m2 ja hageja jättis kavast välja endale kuuluva siidisaba 11-17 büroopinna 57,1m2 kuid muude kulude kandmisel osaleb hageja võrdselt kõigi teiste omanikega. 2013 alates kajastub see üldkoosoleku dokumentides. Kostja korteriomandi suurus on 92,9m2: 70,8m2 eluruum, panipaik 4,7m2, parkimiskohta 17,4m2, arved esitatakse 70,8m2 arvestusest lähtuvalt. Korteriomanikud on otsustanud, et remondi makse on 0,128m2, seega on kostja teinud ebaõige arvestuse ning õige arvestuse kohaselt tuleb 0,128€ korrutada 92,9m2, mis teeb mitte 18 €, vaid 23,78 € kuus (II kd lk 2-4) Hageja tegutseb valitsejana, mida on aktsepteerinud korteriomandi omanikud, kuigi otsust vastu võetud pole ja kostja on ise seda kinnitanud oma 04.09.2012 vastuses Alternatiivselt on tegemist käsundita asjaajamisena (RK 3-2-1-331, p13) või alternatiivselt on hagejal nõue kostja vastu AÕS § 75 järgi, kuna hageja on samuti kaasomanike. Kostja on oma hagist, mille ta viitis, loobunud. Hageja palub: välja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 320,67 eurot, välja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seisuga 05.08.2013 summas 131,05 eurot, ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja seisukoht (I kd lk 109-113, II kd lk 2, 19-24,31-34) Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja keeldus arvete eest osaliselt tasumast seetõttu et need olid ebaselged. Kostja on vaidlustanud 2012.a korteriomanike üldkoosoleku otsuse, kuna majandusaasa aruandes ei ole lähtutud sellest, et kulud/tulud tuleb arvestada kaasomandi osa suurusest lähtuvalt, välja on jäänud arvestusest parkimiskohad, panipaigad ja selle vaidlus puudub. Kulude arvestusel tuleb lähtuda 3 (12)

mitte 2877,6 m2 suurusest pindalast, mitte 2182,3m2 suurusest pindalast, sest parkimiskoha ja panipaiga omanikud kütmisest kasu ei saa. XXX AS on 10 parkimiskoha omanik ega kanna mingeid kulusid praeguse arvestuse järgiKostja nõustub hagejaga, et tasumata on remondifondi maksed. Majanduskavades on aluseks võetud 2121,4m2 suurune pindala, mis pole kooskõlas KOS § 22 lg 1 p 4, lisaks ei saa hageja nõuda remondimakseid oma kontole, mis ei kuulu hagejale ja hageja ei saa hagi esitada. Ei ole selge, millisel alusel hagi on esitatud. Kostja taganes 2005a. halduslepingust, kuna hageja seda ei täitnud. Haldus ja hooldusleping on tühine, seal puudub juhatuse liikme allkiri ja seda lepingut kostja ei aktsepteeri, sest kulude jaotus ei vasta teiste korteriomanikega sõlmitud lepingutele. Ei ole õige, et kulude jaotuses on omanikud kokku lepingud selles, et lähtutakse korteri üldpinnast. Hageja arvestust kostja ei aktsepteeri . Arvel nr 18624 on toodud eelmise perioodi võlg 1616,96 €, arvelt 19094 vastavalt 1900,16€. Kostja maksis 29.09.10 m/k nr 18624 (arve summa 1666,65 kr) eest 1383,45 kr, st vähem 283,20 kr ning kostja ei soovinud maksta remondi eest 212,40€, tegelikult jäi maksmata kavandatust 70,80 eurot. Kostja maksis 26.10.10 arve nr 19094 (summa 1787,85 kr) eest 1717,05, jättes tasumata remondimakse 70,80 kr (vt II kd lk 2). Kostja soovis jätta maksmata 424,80 kd, tegelikult jäi maksmata 354 kr (vt II kd lk 2). Märgitud arvete tasumata jätmine ei sisalda käibemaksu (vt II kd lk 2) Käibemaksuvaba oli haldus ja hooldusteenus kuni 01.01.2009 (vt II kd lk 2). Hageja arvestas arvel 8163 31.05.08 käibemaksu tehnohoolduse ja heakorra eest alusetult 65,64 kr võrra rohkem, arves 131 31.08.05 50,34 kr võrra rohkem, kokku juulist – 31.12.2008 kostja kahjuks käibemaksu 170,33 €. 01.09.2009 oli tegelik saldo hageja kahjuks 80,56€. Hagejal ei ole õigust saada tasu 125,30 kr, kuna hageja ei ole ülesandeid nõuetekohaselt täitnud ja seega on piisav tasu 70%, mistõttu on kostja rohkem maksnud 2005-31.12.2013 kokku 245,05€, kokku rohkem 415,38€, mis tuleb tasaarvestada. Arve nr 8163 kui väidetav varasem võlg, oli kostja poolt tasutud 26.06.08 1638,41 kr, kuid kostja oli ekslikult märkinud tasu maksmisel vale arve numbri. Märgitu ei saanud olla vanim võlgnevus. Kostja maksis 24.01.08 1749,52 kr 6364 arve järgi ja sellega kustutas hageja varasemate tasumata arvete alusetu käibemaksu võla, mis lubamatu. Hageja teadis, et kostja keeldub käibemaksu maksmisest ja seega selgitustes arve märkimine tähendab arve maksmist, mis oli esitatud eelmise kuu kohta mitte varasema võla kustutamine ning hageja ei või määrata millise kohustuse katteks tasutu arvestada. Kostja selgitas, et kõik eluruumid, panipaigad ja parkimiskohad kokku on 2877,6m2 (prot 04.12.2013, lk 165). Hageja korteriomandite üldpind on 229,4 m2, kostjal 92,9m2, sega on hageja teinud arvestuse valesti, kostjal tuleks maksta 18 € mitte 18,12€ (II kd lk 2-4). 4 (12)

Kohtu põhjendused Vaidlus puudus selles, et hageja on OÜ XXX õigusjärglane (äriregistri andmete väljatrükk, I kd lk 208). Korteriomand, suurused Kinnistusraamatu andmete (avalik teave) kohaselt kuulub kostjale korteriomand nr XXX , mille reaalosaks on eluruum elamus C nullkorrusel ja II korrusel paikneb eluruum nr 33 üldpinnaga 78,5M2 (I kd lk 161). Vaidlus puudus selles, et kostjale kuuluva korteriomandi reaalosa juurde kuuluva eluruumi, panipaiga ja kostjale kuuluva parkimiskoha pindala kokku on 92,9m2, ja eluruumi üldpind on 70,8m2, et Siidisaba 11 asuva kolme elamu A, B, C eluruumide de üldpind kokku on 2182,3 m2. Kostjale kuuluv korteriomand XXX asub Siidisaba 11c.

Hageja kui käsundite asjaajaja KOS § 8 mõtte kohaselt võivad korteriomandi omanikud korralda kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) seaduses sätestatud erinevalt, va juhul kui seadus selle otse välistab. KOS § 8 lg 1 ja § 15 lg 1, 20 järgi toimub korteriomandi valitseja nimetamine korteriomandite omanike otsusega. Nimelt otsustavad osundatud sätete kohaselt korteriomandi omanikud, kuidas nad korteriomandeid hooldavad, kas kokkuleppe alusel, nimetavad nad selleks valitseja või moodustavad ühistu. Vaidlus puudub selles, et hagejat ega tema õiguseellast ei ole nimetatud kordagi Siidisaba 11 asuvate korteriomandite valitsejaks koosõlas eelnimetatud sätetega. Samas ei ole kostja vaidlustanud seda, et hageja on vahendanud korteriomandi omanikele sj kostjale kommunaalteenuseid ja muid teenuseid, sh prügivedu ning ka kostja on ka osutatud teenuste eest hagejale ka 2005.a aastast alates tasunud, jättes vaid osad maksed, sj hagetaval perioodil osa remondimaksetest tasumata. VÕS § 619 järgi kohustab käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Märgitu eeldab poolte vastastikust tahet, so anda teisele poolele ülesanne ajada I poole asja ja vastava teise poole sellekohast nõustumist. Hageja poolt kohtule esitatud kaasomanike üldkoosoleku protokollidest 07.06.2010, 21.06.2010 , 15.06.2011, 20.03.2012, 25.04.2013 ja nendele lisatud majanduskavadest (nähtuvalt on XXX korteriomandi omanikud võtnud vastu elamute haldamises/hooldamise osas otsuseid, sj on koosolekul osalenud ka hageja ning koosolekutel on arutatud tulude-kulude eelarveid, vajaminevaid töid, kinnitud majandusaasta aruandeid jms (I kd lk 174-195, 197 -207). Samas ei nähtu ühestki koosoleku protokollist selget otsust anda hagejale (õiguseellasele) konkreetseid ülesandeid XXX kaasomandi eseme haldamisel/hooldamisel. Kohtu arvates ei ole eeltoodu tõttu võimalik hagejat vaadelda kui käsundisaajat ega hageja ja korteriomanike vahelist suhet käsundina (leping). VÕS § 1018 lg 1 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 5 (12)

1)soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Arvestades seda, et hageja on siiski vaidlusalusel perioodil (2010-2013 kuni juuni lõpuni) XXX asuvaid kaasomandeid hooldanud, vahendanud teenuseid korteriomanikele, sj kostjale ja mitte ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, sh ülalviidatud üldkoosolekute protokollidest, et korteriomandi omanikud poleks seda talunud, sh on kostja ise hagejale osutatud teenuste eest tasunud, va vaidlusalune käibemaks ja remondikulu, ja mida tuleb pidada hageja käitumise heakskiiduks, on hageja käitumine XXX kaasomandite hooldamisel toimunud kaasomanike, sj kostja eeldatava tahte kohaselt ning nende huvides. Seega on hageja eeltoodud käitumine vaadeldav käsundita asjaajamisena VÕS § 1018 lg 1 p 1-2 järgi. Kuna hageja leidis, et alternatiivselt võib hagejal nõue olla AÕS § 75 järgi ja kuna kohus leidis, et tegemist on VÕS § 1018 lg 1 p 1-2 tuleneva suhtega, ei anna kohus hinnangut hageja alternatiivsele nõude alusele. Korteriomandi omanike otsused Selleks et hinnata, kas hageja on tegutsenud korteriomandite omanike huvides ja eeldatava tahte kohaselt, vaatleb kohus, milliseid otseseid on korteriomandi omanikud otsustanud vastu võtnud. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KOS § 15 lg 1 järgi valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti ning lg 3 tulenevalt võivad korteriomanikud kokkuleppeid arvestades häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Sama paragrahvi lg 5 sätestab , et korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes ning lg 6 p 4 alusel käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena kohase suurusega remondifondi kogumist. Seega võivad kaasomanikud KOS §13 lg 1 tulenevat majandamise kulude jaotust KOS § 13 lg 1 II lause ja § 15 lg 1 II lause ja lg 3 alusel otsusega muuta erinevalt KOS § 13 lg 1 1. lauses sätestatust põhimõttest ning koostoimes § 15 lg 5, lg 6 p 4, saavad korteriomandi omanikud otsustada KOS § 13 lg 1 I lauses erinevalt remondifondi aluseks olevaid makseid ja teised omanikud võivad nõuda nn otsuste täitmist. KOS § 15 lg 4 alusel võib nõuda otsuse kehtetuks tunnistanust 1 kuu jooksul, va arvatus siis kuu otsus läheb vastuollu läheb vastuollu õigusnormiga, millest ei saa korteriomanikud kokkuleppe ega otsusega kõrvale kalduda. Kuna majandamiskulude, sj remondimaksete arvestuse põhimõtteid võivad kaasomanikud muuta kokkuleppel, otsusega, siis sellise otsuse vaidlustamiseks on 1 kuu. 6 (12)

Üldkoosoleku otsuse protokollist 21.06.10 nähtuvalt otsustati remondiraha tõsta juunis, juulis, augustis, septembris 2 kroonilt 3 kroonile/m2 (0,19€), muid otsuseid ei nähtu (I kd l 179, p 6). 15.07.2011 otsustati kütteperioodist vabal ajal juuni, juuli, august, september tõsta remondiraha 0,128€-lt 0,192 €/m2 (I kd lk 180, p 6), 20.03.2012 kinnitati 2011.a. tulude-kulude aruanne, kuid ühestki otsusest ei nähtu 2010, 2011, 2012 majanduskava kinnitamist. 25.04.2013 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on kinnitatud 2012.a. tulud-kulud ja 2013.a. majandamiskava (I kd lk 200, 206) ning remondifondi makse 2013 juunist-septembrini 0,190 €/m2 (p 2.2.1, I kd lk 200). 2012.a majanduskavast nähtuvalt on arvestuse aluseks eluruumide üldpind 2121+äripind 61,3 (I kd lk 207). Otsustest ei nähtu, et arvestuse aluseks jäetakse mõned, teatud korteriomandi osad välja ehk välistataks justkui teatud kaasomandi osadelt tasu maksmine. Seega olid kaasomanikud otsustanud remondifondi maksete osas lähtuda sellest, et tasu makstakse ruutmeetri kohta ning tegemist ei ole lubamatu erinevusega ning see vastab KOS § 13 lg 1 II lausele, § 15 lg 3, lg 6 p 4 sätestatule ega ole vastuolus § 15 lg 4. Hageja on tõendanud kohtule esitatud määrusega ajas nr 2-12-14757 09.12.2012 (I kd lk 218 -224), et kostja on loobunud hagist 20.03.2012 otsuse vaidlustamiseks ja kohus on selles osas menetluse lõpetanud. Eeltoodu tõendite alusel leiab kohus, et õiged pole kostja väited, et tegemist on tühiste (seadusega vastuolus, heade kommetega vastuolus olevate) otsustega kui tehingutega TsÜS § 84 lg 1, 86 järgi. Kuna kostja pole väitnud, et märgitud otsused oleks kehtetuks tunnistatud KOS § 15 lg 4 järgi, siis on nende vaidlustamise tähtaeg (kostja vaidlustas otsuste kehtivuse vastuväites alles 24.01.14 esitatud menetlusdokumendis) möödunud. Kostja väitis, et 2012.a üldkoosoleku protokollis puudus 2011.a majanduskava ja märge on võltsing. Esitatud protokollist ei nähtu sellist märget (vt ka otsus eespool), et oleks 2011.a. majanduskava kinnitatud, kinnitatud on 2011.a. tulude ja kulude aruanne ja majandusaasta aruanne (lk 188, I kd). Seega on kostja väide ebaõige ja kostja poolt kohtule esitatud L. Uurmeti selgitusel (II kd lk 25-26, lihtmenetluses lubatav tõend) tähtsust pole. Kostja väitis, et 25.04.2013 üldkoosoleku päevakorras puudus 2012.a. majanduskava kinnitamine ja selle ühehäälne vastuvõtmine on võltsing. Selline väide on esitatud alles 2014.a., kuid otsus on tehtud 24.04.2013. XXX selgitus, et sellist punkti nagu 2012.a. majanduskava kinnitamine, päevakorras polnud ja et majanduskava pole vastu võetud ühehäälselt, on võltsing, ei ole usutav ega veenev, sest koosolekul vastuvõetud otsuseid vaidlustatud ei ole. Eeltoodu alusel leiab kohus, et ülalviidatud üldkoosolekute otsused 21.06.10, 15.07.2011, 20.03.2012, 25.04.2013 on kehtivad ja kuuluvad täitmisele KOS § 8 lg 3 alusel (kui otsus on tehtud häälteenamusega, siis kehtib otsus ka nende suhtes, kes hääletas vastu või ei osalenud hääletamisel Kohtule esitatud 2010.a. 07.juuni protokolli kohaselt otsuseid vastu ei võetud, kuna see polnud otsustusvõimeline (I kd lk 174), ning sellel ei ole seetõttu vaidluses tähtsust ning kohus sellele sisulist hinnangut ei anna. Asjaolu, kas hageja kui väidetava kaasomanik täidab ise otsuseid (sh ei täida neid ja arvestab enda suhtes kulusid erinevalt otsustatust) ei ole käesoleva vaidluse objektiks ega tähenda, et otsused oleksid vastuolus seadusega. Mis puudutab kostja väidet, et ta on taganenud hagejaga sõlmitud lepingust, siis sellel pole tähtsust, sest sellest lepingus tulenevaid nõudeid pole esitatutud. 7 (12)

Maksed Vaidlus puudus selles, et hagetaval perioodil on kostja poolt tasumata remondimaksed. Kostja leidis, et hageja on alusetult arvestanud remonditasu eluruumi suuruselt ehk valest lähtealusest. 21.06.2010 otsusest ei nähtu, millise konkreetse pinna on korteriomanikud võtnud aluseks remondimaksete tegemisel. 15.06.2011 koosoleku protokollist seda ka ei nähtu, lisatud majanduskava (lK 184, II kd) viitab arvestuspinnale 2121 m2, kuid protokollist ei nähtu, et see kava oleks üldse koosolekul kinnitatud või protokolli lisa.. Koosoleku otsuse kohaselt on aluseks vaid m2. Küll on aga majandusaasta aruanne /tulud – kulud/ kinnitatud 20.03.2012 (lk 188, II kd). 20.03.2012 koosoleku protokollist ei nähtu samuti mis on 2012.a. remondimakse arvestamise aluseks olev pind, lisatud on majanduskava 2012. aastaks, kus arvestuse aluseks on pind 2121 m2 (II kd lk195), kuid otsusest ei nähtu, et see oleks kinnitatud. 25.04.2013 koosolekul on kinnitatud 2012.a majandusaasta aruanne (kulud- tulud) ning 2013.a. remondifondi makse 0,182€/m2 juuniks-septembriks 0,190 €/m2 ning arvestuse aluseks on eluruumi üldpind (I kd lk 2000). Ehkki otsusest ei nähtu, et majanduskava oleks kinnitatutud, on kavas arveatuse aluseks märgitud eluruumide üldpind 2121 + äripind 61,3 ehk kokku 2182,3m2, mis on nn ruumide pind panipaiku ja parkimiskohti arvestamata. Hinnates eelviidatud tõendeid, leiab kohus, et omanikud ei ole ise selgelt otsustanud 2010-2012.a. millise pinna nad võtavad aluseks remondimaksete tegemisel ja selline otsus on tehtud alles 25.04.2013 koosolekul, kui otsustati lähtuda eluruumi pindalast. Hageja on selgitanud, et ka eelnevatel aastatel (2010-2012) on ta arvestuse aluseks võtnud eluruumide pindala. Kostja tegi kohtule arvestuse, mille kohaselt oleks (II kd lk 4) remondimakse 2011 nov-dets kokku 18,12 € kuid kui oleks arvestatud ka lisaks eluruumile ka parkimiskohta ja panipaika (92,9m2), oleks olnud remondimakse nendel kuudel kokku 18 € ehk 0,11 € vähem. Sellega ei nõustunud hageja, kuna leidis, et viidatud 92,9 m2 tuleb korrutada 0,128€, mis teeb 23,78€. Nagu kohus ülalpool märkis, oli remondimakse suuruseks 15.06.2011 otsuse järgi 0,128€/m2 kohta (lk 180, I kd, p 6, va juuniseptember kui tasu oli 0,192€/m2). Seega peaks kostja tasuma, arvestades tema enda märgitud pinna suurust 92,9m2, ühes kuus 11,89€ (92,9€*0,128€/m2) ja seega novembris – detsembris kokku 23,78€, mitte nii nagu kostja on väitnud kokku 18,12€. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja väide, et ta peaks maksma tegelikult vähem, ei ole õige ja vastupidiselt on õige hageja väide, et kostja enda arvestuse kohaselt peaks ta tasuma tegelikult rohkem kui arvestuse aluseks oleksid kõik pinnad. Ühegi teise hagetava perioodi kuu kohta ei ole kostja arvestust teinud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja väide, et hageja on teinud remondikulu arvestused 2010-2013 ebaõigesti, on alusetud, sest kostja ei ole esile toonud, kuidas hagejapoolne arvestus rikuks tema õigusi. Eeltoodu alusel on hageja vaidlusalusel hagetaval perioodil täitnud korteriomandi omanike ülaltoodud otsuseid remondimaksete arvestamisel omanike, sj kostja huvidest ja õigustest lähtudes ja eluruumi üldpinda aluseks võttes, püüdega mitte rikkuda kostja õigusi kooskõlas VÕS § 1018 lg 1 p 1-2. Et kostja arvates ei ole hageja ise tasunud kohaselt remondimakseid, ei ole aga käesoleva vaidluse objektiks ja selles osas on teistel omanikel õigus tõstatada iseseisev vaidlus kohtus. Hageja on esitanud kohtule ka hagetava perioodi kohta kostjale saadetud arved, millega on 8 (12)

tõendatud, et on teinud kostjale teatavaks ka nõutava remondimakse. Kohtule esitatud kostja maksekorralduses nr 351 29.09.2010 (I kd lk 136) on kostja määratlenud, et ta tasub hageja õiguseellasele 1383,45kr arve nr 18624 summas 1666,75kr (I kd lk 44) järgi, seega jättis ta sellest arvest tasumata osa 283,30 kr ehk 18,11€. Seega jättis kostja tasumata rohkem kui arvel kajastuv remondimakse 212,40 kr. Kohtule esitatud maksekorraldusega 26.10.2013 nr 355 tasus kostja 1717,05 kr ja märkis selgituses lihtsalt arve. Kohus ei nõustu kostjaga, et kostja oli määranud millise kohutuse katteks ta tasu määrab. Nimelt ei ole vaidlust sellest, et hageja esitas kostjale igakuiselt arveid korteriomandi kohta, mille tõttu ei ole võimalik viidatud viitest arve aru saada, millise arve kostja tasub. Et eelneva arve nr 18624 31.08.10 oli kostja tasunud vaid osaliselt 29.09.2010 ja 26.10.2012 maksud 1717,05 kr ei vastanud ka järgmise kuu arves 06.10.2010 nr 19094 märgitud summale 1787,75 kr, siis ei olnud võimalik maksekorralduse selgitusest hagejal mõistlikult võttes aru saada, millise kohustuse täitmiseks kostja võlga maksab. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole VÕS § 88 lg 1 kohaselt makses nr 355 26.10.2013 määranud, mille katteks ta sellel makse teeb. Et pooled vaidlesid käibemaksu tasumise üle, ei ole siinkohal asjakohane, sest 01.10.2010 kehtiva Käibemaksu § 16 lg 2 p tulenev redaktsioon on muutunud ja seega ei oma need väiteid makse tegemisel 26.10.2013 nr 355 summas 1717,05 kr, asjakohatud. Hageja märkis, et arvestas makse 1717,05 kr 4 arve-järgse võla katteks alates vanemast: 8163 30.05.2008 , 11110 07.02.2009, 18125 05.08.2010 ja 18624 31.08.10 (arved II kd lk 14-16, I kd lk 45). VÕS § 88 lg 6 p 1 kohaselt, kui pooled pole määranud millise kohustuse katteks raha loetakse, arvestatakse tasu esimese sissenõutavaks muutunud kohustuse kattes. Seda, et poolte vahel oleks muid võlasuhteid või tagatud võlasuhteid § 88 lg 6 p 2-3 järgi, mida pidanuks arvestama, ei ole vaidluses tõstatatud. Eeltoodu alusel on hageja õigesti arvestanud tasutud 1717,05 kr VÕS § 88 lg 6 p 1 alusel kõigepealt kõige varem sissenõutavaks muutunud kohustuse katteks ja nii edasi vastavalt arvetele 8163 30.05.2008, 11110 07.02.2009, 18125 05.08.2010 ja 18624 09.09.2010. Kostja väitis, et hageja nõudis märgitud aastatel 2005-2009 alusetult käibemaksu mis on juulist 2005-31.12.2008 kokku 170,33€, ja seega ei olnud kostja võlg 01.09.2009 seisuga 89,77€ vaid tegelikult oli saldo hageja kahjuks 80,56 € käibemaksu. Hageja esitatud arvetest 8163 30.05.2008 11110 07.02.2009 nähtub, et hageja remondimakselt käibemaksu ei arvesta (lk 14-15) ning Käibemaksuseaduse § 16 lg 2 p 2 järgi oli kuni 31.12.2008 käibemaksuvaba eluruumi hooldusteenuse osutamine eluruumi omanikule. Kuna korteriomandiseaduses ei ole sisustatud hooldust, siis on võimalik selle sisustamisel lähtuda KÜS § 15.1 lg 2 (korteriühistu kaudu kaasomandi osade valitsemine on üks võimalikest viisidest). Selle järgi on eluruumi hoolduseks tööd, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Kahes arves, so nr 8163, nr 1110, mis pärinevad enne 2009.a. aastat, on hageja arvestanud käibemaksu heakorralt, tehnohoolduselt, nagu kostja õigesti väitis, ja on see on vastuolus KMS § 16 lg 2 p 2. Ilma käibemaksuta oleks see summa kokku 364,65 ja koos maksuga 430,287 kr ehk vahe oleks 65,64 kr ehk 4,40€. 9 (12)

Kostja väitis, et hageja nõudis märgitud aastatel 2005-2009 alusetult käibemaksu mis on juulist 2005-31.12.2008 kokku 170,33€, ja seega ei olnud kostja võlg 01.09.2009 seisuga 89,77€ vaid tegelikult oli saldo hageja kahjuks 80,56 € käibemaksu. Hageja vaidles kostja vastuväidetele vastu (vt protokoll 19.05.14). Samas ei ole kostja tõendanud, et hageja nõudis muude kuude eest alusetult käibemaksu ning oma vastuväites lisatud arvet n 131 ei ole kostja tegelikult esitanud (ei nähtu ka infosüsteemist). Kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja nõudis juulist 2005-31.12.2008 alusetult käibemaksu kokku 170,33€, vaid tõendatud on, et see oli 4,40 € vähem ja seda nr 8153, 1110 järgi, siis pidi kostja võlg enne 26.10.2010 tehtud makset, mis oli määratlemata, olema väiksem 4,40 euro võrra. Arves nr 19094 30.09.2010, mis oli viimane arve enne 26.10.2010 tehtud kostja määratlemata makset, on kostja võlaks märgitud 1900,16 kr ehk 121,44€. Kuna asjas on tõendatud, et hageja on nõudnud kostjalt alusetult käibemaksu 4,40 euro rohkem, siis oli selle võrra väiksema ka kostja võlg 09.09.2010 seisuga. Et hageja arvestas kostja poolt 26.10.2010 tasutud summa 1717,05 kr arvete 8163 30.05.2008, 11110 07.02.2009, 18125 05.08.2010 ja 18624 09.09.2010 katteks alates varasemast, siis pidi viimase arve nr 18624 järgne võlg (hagis väidab hageja, et selle eest võlgneb kostja veel 11,70€ (vt lk 40, I kd) olema kaetud 4,40 € võrra rohkem. Märgitu tähendab seda, et selle arve järgne võlgnenus ei ole mitte 11,70€, vaid 7,30 € (11,70-4,4). Kostja väitis, et hageja ei ole täitnud oma kohustusi ning seega piisab talle tasust 70% arvestatud tasust ja et tasu 125,30 kr pole õigustatud. Selle tõttu on kostja tasunud hagejale justkui liigselt 245,05 € 2005-31.12.2013, mis tuleks tasaarvestada hageja nõudega. Kostja arvates tuleks tasaarvestada hageja nõudega liigselt makstud tasu 245,05 € ja hageja poolt kostja tasutu arvelt alusetu käibemaks 170,33€, kokku 415,38€. Käesoleval juhul on hagetava perioodi nõudeks tasumata remondimaksed, mitte muud maksed, ja hageja muid makseid pole ka nõudnud, mistõttu on alusetud kostja väited hageja tasust vaid 70%. Peale selle ei ole kostja oma väiteid, et hageja pole kohustusi täitnud, tõendanud. Kuna kohus tuvastas, et hageja võlg arve 18624 ajaks 31.08.2010 oli 4,40 € võrra väiksem, siis leiab kohus, et kostja väited liigselt tasutud summadest hagejale on tõendamata ja alusetud. Eeltoodu tõttu ei saa kostja seda ka hageja nõudega VÕS § 197 lg 1 alusel tasaarvestada summas 415,38 € ja hageja nõue selles ulatuses ei lõpe. Kostja väitis, et perioodi eest, mille kohta hageja esitas arve 8163 ja mille luges hageja tasutuks 26.10.2010 maksega, on kostja tasunud 26.06.08 1638,41 kr, kuid jättis maksesse eelmise arve numbri ja selle tõttu on arvel nr 8163 näidatud võlg 1438,80 kr vale. Need väited pole aga tõendatud. Mis puudutab kostja väiteid 24.01.2008 makstud 1749,52 kr arve 6364 järgi, siis ka need väited on tõendamata. Kuna 1) kostja pole toonud esile toonud, kui suures ulatuses on hageja tema kahjuks arvestanud vaidlusalusel hagetavalt perioodil 31.08.2010 -30.06.2013 võlgnetavaid remondimakseid, 2) kohus tuvastas, et võlg arve nr 18624 järgi on väiksem 4,40 € võrra tulenevalt tõendatud käibemaksu valest arvestusest, 3) hageja oli õigus lugeda kostja poolt 26.10.2010 tehtud makse arvete nr 8163, 11110, 18125, 18624 järgsete võlgnevuste kattes, 4) kostjal ei ole õigust tasaarvestada tasu maksmise ja tasutud käibemaksu nõuet 415,38 € ulatuses hageja nõudega, 10 (12)

siis leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu hagetaval perioodil on tõendatud ja põhjendatud 4,40 € võrra vähem ehk summas 316,27€ (320,67-4,40). VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1, 2 järgi on käsundita asjaajajal õigus nõuda asjaajamisel tehtud kulude hüvitamist. Kohtu arvates on märgituga hõlmatud hageja õigus nõuda nn remonditakse sissenõudmist, kuivõrd see on korteriomandi omanike huvides. Kuna kostja ei ole nõus kulusid hüvitama, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt viidatud ulatuses kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 VÕS § 1018 lg 1, § 1023. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasukas 316,27€. Kuna kostja ei ole seni täitnud kohustust, rikub kostja kohustust ja on viivituses VÕS § 100 mõttes (kohustuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine). Seega on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel järgi. Viivise perioodi ja viivise sisulist arvestust ei ole kostja sisuliselt vaidlustanud Kuna hageja põhinõue on osaliselt tõendatud ning moodustab nõutavast põhivõlast 98,6 % 316,27/320,67*100), on samas ulatuses /proportsioonis põhjendatud ka viivise nõue. Kuna põhinõue pole täies ulatuses põhjendatud, on põhjendatud viivis seisuga 05.08.2013 129,22€ (98,6% hageja poolt nõutavast 131,05-st). Eeltoodu alusel on hagi osaliselt põhjendatud ja tõendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga 316,27 eurot, seisuga 05.08.2013 viivist 129,22 eurot. Mis puudutab poolte väited selgituste andmise kohta, kuidas arvestada kulusid ning sellekohast kirjavahtust, siis nendel ei ole vaidluse seisukohalt tähtust ja kohus neile hinnangut ei anna. Menetluskulud, protokolli parandamise taotlus TsMS § 162 lg 1, 163 lg 1 alusel jäävad hageja menetluskulud 98,6% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 1,4 % ulatuses hageja kanda. Kohus koostas istungi 19.05.2014 protokolli (II kd lk 62), mille suhtes esitas kostja vastuväite ja taotluse parandamiseks (20.05.2014). Hageja vaidles taotlusele vastu. Kohus leiab, et taotlus ei kuulu TsMS § 53 lg 4, 442 lg 5 (otsusega lahendab kohus seni lahendata taotlused) rahuldamisele, kuna sellest ei nähtu ei hagi tunnistamist, omaksvõttu, hagist loobumist, kompromissi ning parandustel ei ole seega sisulist tähendust. Vastuväited tuleb lisada protokolli juurde. (digitaalne allkiri) Kohtunik

11 (12)

12 (12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.