Pankrotimenetluse lõpetamine kuulutamata raugemise tõttu
avaldus
pankroti
pankroti
välja
Avaldaja/võlgnik: XXX OSAÜHING (registrikood Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur XXX, asukoht XXX); Avaldaja/võlgniku seaduslikud esindajad: XXX (epost: XXX) ja XXX; Ajutine pankrotihaldur: Maie Klemmer (isikukood 45605020365, OÜ Gaius Õigusbüroo, Tallinna mnt 12, Rapla; e-post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
20.01.2016 Võlgniku seaduslik esindaja XXX Võlgniku seaduslik esindaja XXX Ajutine pankrotihaldur Maie Klemmer
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada XXX OSAÜHING (registrikood XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Maie Klemmeril likvideerida XXX OSAÜHING (registrikood XXX) kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
Vabastada ajutine pankrotihaldur Maie Klemmer alates XXX OSAÜHING (registrikood XXX) äriregistrist kustutamisest.
4.Määrata XXX OSAÜHING (registrikood XXX) dokumentide hoidjaks XXX (isikukood XXX).
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Maie Klemmeri (isikukood 45605020365) tasu suuruseks 1 536 eurot (s.h käibemaks 256 eurot) ja ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 96 eurot (s.h käibemaks 16 eurot) ning mõista ajutise pankrotihalduri tasu välja
2-15-18905 solidaarselt võlgniku juhatuse liikmetelt XXXlt (isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX) OÜ XXXkasuks (arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX).
6.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
8.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja ajutisele haldurile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.XXX OSAÜHING (avaldaja/võlgnik) seaduslik esindaja XXX esitas 15.12.2015 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on äriühingul alates 2015. aastast tõsiseid probleeme likviidsusega, võlgnevus kasvas ja kahjum suurenes. Kui 2015. aasta kevadel oli ettevõttel lootus väljuda pankrotisituatsioonist, siis 2015. aasta sügisel sai ettevõtte juhatuse liikmetele selgeks, et see plaan ei õnnestu ning võeti vastu otsus taotleda pankrotimenetluse algatamist, kuna ettevõttel puuduvad likviidsed varad tekkinud võlgnevuste katteks. Võlgnik palub välja kuulutada enda pankroti.
2.18.12.2015 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Maie Klemmeri ning pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 15.01.2016.
3.13.01.2016 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks. Kohus rahuldas ajutise pankrotihalduri taotluse ning määras uueks kohtuistungi toimumise ajaks 20.01.2016.
4.19.01.2016 esitas Maie Klemmer kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli võlgniku peamiseks tegevusalaks elektrijuhtmete ja –seadmete paigaldus, teiseks tegevusalaks oli majandusaasta aruannete järgi arvutite parandus- ja hooldusteenused. Ettevõtte majandustegevus lõppes septembris 2015. Viimane objekt oli XXX XXX elektri paigaldus. Pärast seda oodati peatööettevõtjalt XXX OÜ-lt kalkulatsiooni ja saamata jäänud summasid, et tööd jätkata, kuid XXX saadud kalkulatsioonilt nähtus tasaarveldus ja nõue võlgniku vastu, misjärel muutus mõttetuks töö jätkamine ja juhatuse liige XXX otsustas tegevuse lõpetada. Ettevõttes töötas 2 töötajat, kes on vabastatud töölt TLS § 89 lg 2 p 1 alusel 18.12.2015. Töötajate saamata jäänud tasude hüvitamise nõuded kuuluvad hüvitamisele Töötukassa poolt. Pankrotimenetluse algatamise seisuga oli võlgniku finantsnäitajate järgi omakapital negatiivne: -44 279 eurot. Ajutise halduri aruande koostamise ajani on lisandunud intressija maksuvõlgnevused, põhivara on kantud kulumisse summas 6 153,81 eurot. Viimase, 2015. aasta, majandusaasta lõppedes oli võlgniku tegevus täielikult ebarentaabel ja kahjumlik. Kahjumi tekkimises oli oluline osa ärikuludel. Ajutisele haldurile esitatud ettevõtte finantsseisu bilansinäitajate järgi oli ettevõtte omakapital negatiivne juba 2014. majandusaasta lõppedes ja juhatuse liikmel oli kohustus võtta tarvitusele meetmed
2-15-18905 omakapitali seadusega kooskõlla viimiseks või esitada pankrotiavaldus. 2015. majandusaastal kahjumist välja tulla ei õnnestunud. Ajutise halduri aruande kohaselt kuulub võlgnikule SEB Pank AS-is arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX , seisuga 22.12.2015 saldo 0,21 eurot ja arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX, seisuga 22.12.2015 saldo 0,00 eurot ning LHV Pangas arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX, saldo seisuga 22.12.2015 0,00 eurot. Maanteeameti registri arvetel on arvel järgmised sõidukid: VOLVO universaal, v.a 1997, sõiduk on avariiline ja sõidukõlbmatu, sõiduki väärtus ca 400 eurot; FORD S:MAX mahtuniversaal, v.a 2009, omanik AS SEB Liising; CITROEN JUMPER kaubik, v.a 2008, omanik AS SEB Liising. Liisitud sõidukid kuuluvad pankadele tagastamisele. Muu võlgniku põhivara (kontorimööbel, tööriistad jms) on valdavalt amortiseerunud, 2015. aasta lõpu seisuga arvestatud maksumuselt amortisatsioon summas 6 153,81 eurot. Ajutine haldur on kogu allesoleva äriühingu vara üle vaadanud ning hinnanud allesjäänud muu põhivara (väikevahendid) väärtuseks ca 200-300 eurot. Bilansis, seisuga 31.12.2015, on näidatud ostjatelt laekumata summad 18 174,54 eurot, millede sissenõudmine võlgnikelt on lootusetu. Laekumata on juhatuse liikme XXX poolt tekitatud kahju summas 749,62 eurot. Samuti on bilansis näidatud nõue omaniku ja juhatuse liikme XXX vastu summas 7 984,54 eurot. XXX selgitusel on raamatupidamises jäetud kajastamata tema poolt võlausaldajatele tasutud võlgnevused ja muud kulud, mille kohta on esitada maksekinnitused. Ajutine haldur on seisukohal, et eeltoodud debitoorsete nõuete kättesaamise ja pankrotivarasse arvamise võimalus on vähetõenäoline. Ajutine haldur hindab võlgniku allesoleva vara väärtuseks ca 1500-1600 eurot. Ajutise pankrotihalduri poolt väljaselgitatud võla suurus seisuga 18.01.2016 on 78 801 eurot, millest saab maha arvata võlgnevuse AS SEB Liisingule seoses sõidukite tagastamisega summas 10 251 eurot. Allesjääv võlgnevus on 68 550 eurot. Võlgnik on majandustegevuse lõpetanud, olemasoleva vara ja võlgade vahekord on 1 600/ 68 550 eurot. Ettevõte on maksevõimetu ja pankrotiseisus. Ettevõtte majandusarvestuse ja aruandluse osas saab teha järelduse, et viimasel, 2015.majandusaastal raamatupidamist ei peetud, maksudeklaratsioone ei esitatud, majandusarvestus puudulik. Finantsnäitajate järgi on ettevõtte majandustegevus lõppenud märkimisväärse kahjumiga 2014. ja 2015. majandusaastatel. Juhatuse liikme XXX seletusel saavutati ettevõtte majandustegevuses suuremaid tellimusi ja edu 2013. ja 2014. aastatel. Samas 2014.majandusaasta lõppedes on kantud lisaks kahjumisse lootusetud võlad, misjärel muutus omakapital negatiivseks. 2015.majandusaastal loodeti makseraskustest välja tulla, kuna jätkati suuremate tellimustööde täitmisega. Juhatuse liikme XXX seletusel tekkisid püsivad makseraskused XXX AS-i poolt arvete mittemaksmisega alates 2015.aasta maikuust. Järgnesid konfliktid, kuna XXX AS väitis puuduste olemasolu ja lubaduste täitmata jätmist, samas võttis tööle paralleelselt teise elektrifirma, mistõttu võis järeldada, et maksmist ei tule ja töö katkestati. 17.11.2015 esitas XXX AS Töövõtulepingu nr.610-9 täitmise kokkuvõtte, millest nähtus, et tasumisi ei tule, vaid esitatakse nõue võlgniku vastu. Seejärel otsustas juhatuse liige XXX osaühingu tegevuse lõpetada, kuna püsivaks muutunud makseraskuste tõttu puudus perspektiiv majandusraskustest väljatulemiseks. Ajutise pankrotihalduri seisukohalt on võlgniku maksejõuetuse tekkimise üheks põhjuseks osanike ja juhatuse liikmete juhtimisvead, mille omakorda põhjustas juhatuse liikmete vahel tekkinud tõsised konfliktid, mistõttu kumbki juhatuse liige tegutses omal äranägemisel ja kooskõlastamata. Lahkhelid tekkisid 2014. aasta suvel seoses XXX poolt tuttava projektijuhi töölevõtmisega, mis ei õigustanud ja kelle tegevuse tagajärjel tekkisid esimesed kahjud ettevõttele. 2015. aasta esimesel poolel teatas juhatuse liige XXX oma tagasiastumise soovist ja edaspidi ettevõtte majandustegevuses ei osalenud. Ajutine haldur
2-15-18905 ei tuvastanud kuriteo tunnustega tegu maksejõuetuse põhjusena. Maksejõuetuse tekkimise oluliseks põhjuseks oli tellijate rahulolematus tehtud töödega. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus on püsiv. Äriühing on oma tegevuse lõpetanud, ettevõtte juhatus ja omanikud ei näe makseraskustest väljapääsu. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ajutine pankrotihaldur esialgsel analüüsil ei tuvastanud. Ajutine haldur palub lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat. Ajutine haldur teeb ettepaneku määrata summa suuruseks 3 000 eurot. Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 16 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 1 280 eurot, millele lisandub käibemaks 256 eurot, kokku 1 536 eurot ning vajalike kulude katteks 80 eurot, millele lisandub käibemaks 16 eurot, kokku 96 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulud kohustada tasuma võlgniku juhatuse liikmeid ning maksta need halduri büroole OÜ XXXarveldusarvele
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
5.20.01.2016 toimunud kohutistungil jäid võlgnik ja ajutine haldur varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Võlgnikul ajutise halduri tasu ja aruande osas vastuväiteid ei olnud. Pankrotiavalduse menetluse raugemise korral on võlgniku juhatuse liikmed nõus solidaarselt tasuma ajutise halduri tasu. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
6.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 20.01.2016. Seisuga 20.01.201625.01.2016 ei ole kohtu tagatiste kontole ega NAP kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
8.Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 68 550 euro ulatuses. Samal ajal võlgniku varade maht on ca 1 500-1 600 eurot. Võlgnik on oma majandustegevuse lõpetanud, ettevõtte juhatus ja omanikud ei näe makseraskustest väljapääsu. Ajutine haldur ei tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankS § 22 lg 5 märgitud tähenduses. Tervendamise ja tagasivõitmise võimalusi ei esine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on
2-15-18905 täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
9.PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
10.20.01.2016 kohtuistungil määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.
11.Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
12.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. XXX OSAÜHING tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
13.ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme XXX (isikukood XXX).
14.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
15.Ajutine pankrotihaldur Maie Klemmer palub määrata ja välja mõista OÜ XXX(arveldusarve XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, ajutise halduri tasu 1 280 eurot, millele lisandub käibemaks 256 eurot, kokku 1 536 eurot ja kulutused 80 eurot, millele lisandub käibemaks 16 eurot, kokku 96 eurot.
2-15-18905 Ajutine haldur palub ajutise halduri töötasu ja kulutused kohustada hüvitama võlgniku juhatuse liikmetel. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 536 eurot (s.h käibemaks 256 eurot) ja kulutusteks 96 eurot (s.h käibemaks 16 eurot). XXX OSAÜHINGU juhatuse liikmed on andnud nõusoleku ajutise halduri töötasu ja kulutuste väljamõistmiseks juhatuse liikmetelt, mistõttu jätab kohus ajutise halduri tasu ja kulutused solidaarselt XXX OSAÜHING juhatuse liikmete XXX ja XXX kanda.
16.PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
17.PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.