Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2021, Tallinn Kohtuasja number
2-20-4129
Kohtuasi
C avaldus X suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse C-le üleandmiseks Q avaldus X-ga suhtlemise korra määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. oktoobri 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja C (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Robert Suir Puudutatud isik Q (isikukood lepinguline esindaja Katrin Kiisk
XXXXXXXXXXX),
Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja Jelena Afonova Kiili vald (Kiili Vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja Karmen Heinmaa Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta C määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 8. oktoobri 2020. a määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud lapsele määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-20-4129 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldused ja menetlusosaliste seisukohad
1.Q (isa) esitas 29. oktoobril 2019 X (laps) vastu hagi isaduse tuvastamiseks. C (ema) esitas
10.detsembril 2019 vastuhagi lapse suhtes ainuhooldusõiguse saamiseks. Harju Maakohus eraldas 13. märtsi 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-16812 ema avalduse iseseisvaks menetluseks ning see registreeriti praeguse tsiviilasjana. Harju Maakohus rahuldas 13. märtsi 2020. a otsusega isaduse tuvastamise hagi. Maakohtu otsus on jõustunud.
2.Ema avalduse kohaselt oli ema ja isa vahel lühiajaline suhe, millest sündis XX.XX.XXXX laps. Ema teavitas suhte lõppemisel isa, et ootab last, ning soovis, et isa maksaks lapsele elatist. Isa soovis ema raseduse ajal isadust tuvastada, millega ema ei olnud enda ja lapse ohutuse kaalutlusel nõus. Pärast seda ei avaldanud isa enam soovi isadust tuvastada. Ema pöördus 2019. a veebruaris isa poole isaduse tuvastamise küsimuses. Pärast isaduse tuvastamist 2019. a märtsis leppisid vanemad kokku, et emale jääb lapse hooldusõigus ning isa maksab lapsele iga kuu elatist. Samuti leppisid vanemad kokku, et isa kohtub lapsega kord nädalas. Isa taganes kokkuleppest. Isa ei maksnud lapsele tagasiulatuvat elatist ning jooksva elatise tasumist tuleb talle iga kuu meelde tuletada. Isa ei ole Eesti kodanik, tal ei ole Eestis püsivat elukohta ning ta ei räägi eesti keelt. Kuna laps räägib ainult eesti keelt, ei saa isa ja laps kõrvalise abita suhelda. Isa tasub lapse inglise keele õppe eest, kuid ta ei ole teinud muid pingutusi lapsega suhtlemiseks. Isa ei osale lapse igapäevaelus. Isa ei tegele kohtumistel lapsega ega ole huvitatud lapse soovidest ja arengust. Isa lubab lapsel mängida mängukonsooliga, mis põhjustab lapsele käitumishäireid. Vanemad ei jõua lapse kasvatamise küsimustes kokkuleppele. Vanemate vahel on erimeelsused lapse eelkooli panemise küsimuses.
3.Isa vaidles ema avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Isa armastab last väga, kuid ema ei lase isal lapsega suhelda. Vanematel on küll lapse kasvatamise küsimustes erimeelsusi, kuid need ei anna alust keelata lapsel isaga suhelda. Isa kardab, et ema suhtub lapse kasvatamisesse lohakalt ega jälgi last piisavalt. Laps on pidevalt vanaema, mitte ema juures.
4.Isa esitas 17. juunil 2020 Harju Maakohtule avalduse, milles palus määrata kindlaks isa ja lapse suhtluskorra järgmiselt: -
-
laps on isaga paaritul nädalal reedest pühapäevani. Lapse üleandmine isale toimub reedel kell 15 lapse õppeasutuses. Isa toimetab lapse tagasi lapse elukohta pühapäeval hiljemalt kell 21; laps on isaga teisipäeviti alates kella 15-st kuni kella 21-ni. Lapse üleandmine isale toimub lapse õppeasutuses ning isa toimetab lapse tagasi lapse elukohta; laps on isaga koolivaheaegadel, v.a suvevaheajal. Suvevaheajal on laps isaga kolm nädalat alates 10. juunist ning kolm nädalat alates 1. augustist; vanemad teavitavad teineteist lapse haigestumisest esimesel võimalusel e-kirja või SMS-i teel; perekondlikud tähtpäevad (sünnipäev, isadepäev, emadepäev) veedab laps selle vanemaga, kellega tähtpäev on seotud;
2-20-4129 -
-
vanemal on õigus suhelda lapsega telefonitsi ajal, mil laps viibib teise vanema juures. Lapsega koosviibiv vanem ei takista teise vanema sellist suhtlust. Helistamisel arvestavad vanemad lapse uneajaga; suhtluskorra muutmise või täiendamise kokkulepe loetakse vanemate vahel sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega kirjalikult nõustunud (mh e-kirja ja SMS-i teel).
Pärast isaduse tuvastamist on isa proovinud lapse elus osaleda. Isa on emaga kokkulepitud aegadel lapsega kohtunud ja maksnud lapsele elatist. Viimasel ajal ei lase ema isal lapsega vahetult suhelda ja isa saab lapsega suhelda ainult telefoni teel. Samas soovib isa osaleda lapse kasvatamises ja täita kõiki vanemlikke kohustusi.
5.Lapse esindaja vaidles ema avaldusele vastu ja toetas isa avaldust osaliselt. Lapse esindaja kohtus emaga, ema õega, lapsega, isaga ja isa elukaaslasega ning on kohtumiste põhjal veendunud, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ei vasta lapse huvidele. Ema avalduses tehtud etteheited on otsitud, ei ole tõendatud ega õigusta vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist. Isa ja tema elukaaslane jätsid lapse esindajale sooja ja heatahtliku mulje ning neil on siiras soov osaleda lapse elus. Laps oli suhtlemisaldis ja talle on tähtis kontakt mõlema vanemaga. On alust arvata, et tädi üritab last isa suhtes negatiivselt meelestada. Lapse esindaja küll toetab isa ja lapse suhtlemise korra määramist, kuid leiab, et lapse vanust arvestades ei ole põhjendatud eraldada teda emast kolmeks järjestikuseks nädalaks.
6.Lasnamäe Linnaosa Valitsus vaidles ema avaldusele vastu ja toetas isa avaldust osaliselt. Ema avalduse rahuldamiseks ei ole alust. Lapse huvidega on kooskõlas, et teda kasvatavad ja hooldavad nii ema kui ka isa. Mõlemad vanemad suhtuvad lapsesse armastuse ja hoolega. Isa ja lapse vahel on tekkinud emotsionaalne side ja turvaline kiindumussuhe. Isa soov osaleda lapse elus ja tema eest hoolitseda vastab lapse huvidele. Enne isaduse tuvastamist ei olnud isal võimalik hooldusõigust teostada. Küll aga ei ole vanemate vahel koostööd ja teineteisemõistmist. Ema otsustab lapse elukorralduse üle üksi ja kavatseb seda teha ka edaspidi, põhjendades seda sellega, et on nii teinud lapse sünnist saati. Samas ei vasta lapse huvidele vanemate ühise hooldusõiguse osaline ega täielik lõpetamine põhjusel, et ema on harjunud kõike iseseisvalt otsustama. Isa kohtus lapsega esimest korda 2019. a märtsis ning hakkas pärast seda lapsega regulaarselt kohtuma. Paar korda on laps isa juures ka ööbinud. Viimati kohtus laps isaga 2020. a märtsis enne eriolukorda. Vanaema arvates ei peaks laps saama isaga kohtuda, kuna haigestumise oht on siiani kõrge. Laps rääkis vestlusel lastekaitsespetsialistidega, et talle meeldivad isa, isa kasulaps ja poolvend ning ta kohtub ja suhtleb rõõmuga nii isaga kui ka isa perekonnaliikmetega. Laps suhtleb isaga nii inglise kui ka eesti keeles ning isa kasupoeg või elukaaslane aitavad vajadusel tõlkimisega. Laps rääkis veel, et tädi ei luba tal enam isaga kohtuda ja ta peab selleks luba küsima. Lastekaitsespetsialistile tundus, et laps ei julge emale, tädile ja vanaemale öelda, et tahab isaga suhelda. Vestlusest emaga võttis osa ka lapse vanaema, kes halvustas isa lapse juuresolekul. Laps on sattunud lojaalsuskonflikti, kuna peab vanemate vahel valima. Oluline on tagada lapsele arusaadav suhtlus isaga. Isa võiks lapsega suhelda üle nädala igal nädalavahetusel ja üle nädala ühel päeval lühiajaliselt nädala sees. Pärast lapse kooliaasta algust võiks kohtumised jätkuda üle nädala selliselt, et isa võtab lapse tema elukohast reedel kell 18 ning viib lapse tema elukohta tagasi pühapäeval kella 19-ks. Vanemad peaksid kohustuma hoiduma lapse juuresolekul teise vanema halvustamisest ja vastumeelsuse kujundamisest eemal viibiva vanema suhtes.
7.Kiili Vallavalitsus vaidles ema avaldusele vastu ja toetas isa avaldust osaliselt.
2-20-4129 Ema avaldusest ei ilmne, et vanemate vahel oleks selliseid ületamatuid erimeelsusi lapse elu korraldamist puudutavates küsimustes, mis takistaksid ühise hooldusõiguse teostamist. Isa soovib osaleda lapse kasvatamises ja saab enda sõnul lapsega väga hästi läbi, mida kinnitas ka isa kasupoeg. Ema ei ole aga pärast isaduse tuvastamist püüdnud isa lapse ellu kaasata. Ema arvab, et tal on õigus lapse elu puudutavaid küsimusi üksi otsustada, kuna ta on last seni kasvatanud. Ema ja tema lähedaste negatiivne suhtumine isasse takistab isa ja lapse vahelise usaldusliku suhte arenemist. Isa väljapakutud suhtluskord vastab üldjoontes lapse huvidele. Lapse üleandmine emale võiks toimuda hiljemalt kell 19. Koolivaheaegade ja riiklike pühade puhul võiksid vanemad sõlmida kokkuleppe, mis lähtub võrdsest ajajaotusest. Vestlusest lapsega ei ilmnenud, et ta tunneks ennast isa juures kehvasti, kuid ta ütles sellegipoolest, et ei taha isa juurde minna, ning kasutas väljendeid, mida on arvatavasti kuulnud täiskasvanutelt. Lapse arvamus tundub olevat tugevalt mõjutatud teda ümbritsevate täiskasvanute arvamustest ja hinnangutest ning ta ei julge väljendada oma tegelikke mõtteid. Vestlusest lapsega ilmnes, et tädi on isa ja lapse suhtlusele vastu ning keelab tal isa juurde minna. Vanaema väljendas lapse kuuldes negatiivset suhtumist isasse ja lapse suhtlusesse isaga. Isa sõnul leppis ta ema ja ema õega kokku lapsele elatise tasumises ja suhtlemise korras, kuid ei leppinud kokku emale ainuhooldusõiguse jätmises. Lisaks ei vasta isa sõnul tõele ema väide, et isa on pidevalt tööl ja ei veeda lapsega aega. Isa saab kindla suhtluskorra puhul oma töögraafiku seada selliselt, et saab lapsega isiklikult aega veeta. Lastel on isa ja tema elukaaslase kodus võimalik videomänge mängida ja muid nutiseadmeid kasutada maksimaalselt kaks tundi päevas. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 8. oktoobri 2020. a määrusega ema avalduse rahuldamata ning rahuldas isa avalduse osaliselt, määrates isa ja lapse suhtluskorra järgmiselt: 1) isa kohtub lapsega iga kalendri järgi paaritu nädala reedest pühapäevani. Isa võtab lapse reedel kell 18 lapse ema juurest kodust ja viib lapse ema juurde koju tagasi pühapäeval kell 17; 2) isa kohtub lapsega kalendri järgi iga paaris nädala kolmapäeval. Isa võtab kell 17 lapse ema juurest kodust ja viib lapse ema juurde koju tagasi hiljemalt kella 20-ks. Isa hoolitseb selle eest, et kohtumine ei takista lapse õppimist ning arvestab lapse võimaliku spordi- või huviringis osalemisega ja aitab sellele kaasa; 3) suvekuudel (juuni, juuli, august) viibib laps isaga paaritutel aastatel ajavahemikul 17.– 30. juuni ja 1.–14. august ning paarisaastatel ajavahemikul 1.–14. juuli ja 8.–21. august. Paaritutel aastatel ei toimu suhtluskorrajärgseid nädalalõpu kohtumisi ja kolmapäevaseid kohtumisi ajavahemikul 10. juuni kuni 20. august ning paarisaastatel ei toimu suhtluskorra järgseid nädalalõpu kohtumisi ja kolmapäevaseid kohtumisi ajavahemikul 23. juuni kuni 29. august; 4) vanematel on õigus suhelda lapsega telefonitsi ajal, kui laps viibib teise vanema juures. Helistamisel arvestavad vanemad lapse uneajaga; 5) vanematel on alati õigus kokku leppida isa ja lapse teistsuguses suhtluskorras; 6) suhtluskorra muutmise või sellega reguleerimata küsimuste kohta loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui vanemad on sellega kirjalikult (sh e-kirja ja SMS-i teel) nõustunud.
8.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:
2-20-4129 -
lapse põlvnemine isast on tuvastatud Harju Maakohtu 13. märtsi 2020. a otsusega tsiviilasjas nr 2-19-16812, mis jõustus 16. mail 2020; vanemad elavad lahus ja ei ole lapse eluajal elanud ühise perena; laps elab alates sünnist emaga; laps kohtus isaga esimest korda 2019. a märtsis ja regulaarsed kohtumised toimusid kuni 2020. a märtsini; laps kohtub isaga vastavalt vanemate igakordsele kokkuleppele; vanemad ei ole ühel meelel isa ja lapse suhtlemise korras; mõlemad vanemad on võimelised lapse eest hoolitsema ning soovivad seda teha.
8.2.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja emale ainuhooldusõiguse üleandmine kooskõlas lapse huvidega. Laps on elanud sünnist saati emaga ja vanemad on üksmeelel selles, et laps elab ka edaspidi emaga. Samas ei ole vanemad ühel meelel ühise hooldusõiguse teostamise võimalikkuse osas. Ühise hooldusõiguse täielik ega osaline lõpetamine põhjusel, et ema on harjunud kõike iseseisvalt otsustama, ei vasta lapse huvidele. Isa sai hooldusõiguse kohtu kaudu ega ole saanud varem hooldusõigust teostada. Ei ole teada, et vanemate vahel oleks olnud eriarvamusi terviseja haridusküsimustes. Isa kinnitas, et on ema poolt seni tehtud otsuste ja valikutega nõus. Ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei anna alust ka see, et vanemad elavad lahus. Mängukonsooliga mängimine ei ole küll last mitmekülgselt arendav tegevus, kuid isa on selgitanud, et tema kodus saavad lapsed videomänge mängida ja muid nutiseadmeid kasutada maksimaalselt kaks tundi päevas. Ühise hooldusõiguse teostamist ei takista vanemate erinev emakeel. Lapsel on õigus mõlemale vanemale ning üks vanem ei saa otsustada, et lapsel ei ole teist vanemat vaja. Kuna vanemate vahel ei ole ühise hooldusõiguse teostamisel vaidlusi, on lapsele tagatud stabiilne ja rahulik elukorraldus.
8.3.Isa avaldus lapsega suhtlemise korra määramiseks tuleb asjaolusid kogumis arvestades osaliselt rahuldada. Lapse ja isa suhtlemine on lapse huvides ning ei esine põhjusi selle keelamiseks. Mõlemad vanemad soovivad lapse kasvatamises osaleda, on võimelised seda tegema ning ei ole tõendatud, et suhtlemine kummagi vanemaga avaldaks lapsele kahjulikku mõju. Isa ja lapse vahelise kiindumussuhte tekkimiseks ja säilitamiseks on oluline, et isa ja laps õpiksid teineteist tundma ning veedaksid koos regulaarselt ja tihti aega. Isa ja lapse erinev emakeel ei takista nendevahelist suhtlust. Laps oskab ka inglise keelt ja kui ta millestki aru ei saa, aitavad seda tõlkida isa elukaaslane ja kasupoeg. Ema soovimatus isa ja lapse suhet toetada võib tähendada ema suutmatust täita oma kohustusi. Samuti võib ema sugulaste vaenuliku suhtumise väljendamine isa suhtes lapse juuresolekul ohustada lapse vaimset ja hingelist heaolu, kui ema ei soovi või ei ole võimeline seda ära hoidma. Kohus arvestab suhtluskorra määramisel, et lapsel oleks võimalik isaga harjuda ja kohtuda puhkepäevadel. Lapsel on koolipäevadel oma elurütm ja huvitegevused, samuti peab ta valmistuma järgmiseks koolipäevaks. Vanemad saavad alati kokku leppida teistsuguses kui kohtu määratud suhtlemise korras.
8.4.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
9.Ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega rahuldada ema avaldus.
2-20-4129 Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole isa soovinud lapse elus osaleda. Isa on lapsele võõras ning nende vahel ei ole emotsionaalset sidet. Ühise hooldusõiguse tõttu on emal keeruline teha igapäevaseid toiminguid, näiteks on lapse elukoha muutmiseks vaja isa nõusolekut. See on naeruväärne, kuna isa kohtus lapsega esimest korda, kui laps oli 7-aastane. Isa halvustas ema seoses sellega, et ema pani lapse eelkooli. Isa ei ole nõus lapse treeningutega ja sõimas ema. Isa ei ole alates lapse sünnist täitnud olulisel määral lapse ülalpidamise kohustust. Isal ei ole sissetulekut ja tal ei ole Eestis vara. On üsna suur risk, et ta saadetakse maksupettuste tõttu Eestist välja. On arusaamatu, miks ei põhjendanud lapse esindaja emapoolse suguvõsa vastumeelsust isa suhtes. Isa on lapsega kohtunud viis korda ning on kõigil kordadel käitunud lapsevanemale kohatul viisil. Ema palus isa, et ta ei laseks lapsel Playstationiga mängida ega ostaks lapsele CocaColat, kuid isa eiras seda. On ebanormaalne, et laps peab suhtluskorra alusel ööbima võõra mehe juures. Lapsel on emaga tugev emotsionaalne side. Ta ei soovi emast eemal olla ja soovib magada oma voodis. Isa ja laps ei mõista teineteist, kuna isa ei räägi eesti keelt.
10.Isa vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Määruskaebuse väited on otsitud ja kantud soovist menetlust venitada. Ema ei luba isal jätkuvalt lapsega suhelda. Ema pani lapse isa teadmata uude kooli, kasutades seejuures kehtetut dokumenti (lapse sünnitunnistust, millel ei ole isa nime). Ema on oluliselt mõjutatud lapse tädist ja vanaemast, kes otsustavad lapse heaolu üle ema asemel. Ema, tädi ja vanaema tegelevad kõige muu kui lapse heaolu ja tervise tagamisega.
11.Lapse esindaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Ema väited on paljasõnalised ja määruskaebus põhjendamatu. Määruskaebus on esitatud ema ja tema sugulaste, mitte lapse huvides. Ema määruskaebuse meta-andmetest on näha, et see on koostatud tädi arvutis. Tädi on last mõjutanud ja halvustanud lapse isa.
12.Lasnamäe Linnaosavalitsus vaidleb määruskaebusele vastu. Ema määruskaebus ei ole põhjendatud ega lähtu lapse huvidest. Isa tahab osaleda lapse elus, kuid ema ei aruta isaga last puudutavaid küsimusi ja otsuseid läbi ning lähtub enda ja oma sugulaste huvidest. Ema ning lapse tädi ja vanaema on isa suhtes negatiivselt meelestatud ning räägivad isast lapse juuresolekul halvustavalt ja alandavalt. Nad kaasavad last vaidlusesse ja panevad last kahe vanema vahel valima. See on last emotsionaalselt kahjustanud. Laps alustas 2020/2021 õppeaastal õpinguid XXX. Emale anti pidevalt tagasisidet lapse ebaõpilasliku käitumise kohta, kuid ema ei suutnud lapse käitumises positiivseid muutusi tagada. Lapse koolis toimus ümarlaud, kust võtsid osa lastekaitsespetsialist, noorsoopolitseinik, kooli juhtkond ja töötajad, lapse isa ja tädi. Ümarlaual selgus, et lapse perekondlik segadus mõjutab lapse sotsiaalset ja emotsionaalset toimetulekut eakaaslaste ja täiskasvanutega suhtlemisel. Ema vahetas pärast ümarlauda isa teadmata lapse kooli. Laps asus õppima YYY, kus tal esinesid jätkuvalt tõsised käitumisprobleemid. Lastekaitsespetsialistid kohtusid 2. novembril 2020 emaga. Ema tõi kohtumisel välja, et hooldusõigus peab kuuluma ainult talle, kuna see on tema soov, ning laps ei saa isaga kohtuda, kuna ema ei usalda isa. Kohtumisel tuli välja, et ema ei soovi isaga suhelda. Ema ei osanud põhjendada, miks on lapse huvides, et ainult temal on hooldusõigus, ning miks ei tohi laps isaga kohtuda. Laps ei käinud enam ka koolis, kuna ema ei teadnud, mis koolis peab laps õpinguid jätkama. Vestlusest lapse isaga tuli välja, et isa kohtus lapsega 2020. a-l neli korda ning ema ei vasta isa kõnedele, kirjadele ja sõnumitele. Lapse elus on oluline mõlema vanema osalus ning
2-20-4129 vanemate kohustus on teha koostööd ja jõuda lapse heaolu arvestavale kokkuleppele. Oluline on tagada lapsele arusaadav suhtlus isaga.
13.Kiili Vallavalitsus vaidleb määruskaebusele vastu. Maakohtu määrus vastab lapse huvidele. Ema ei kaasa isa lapse elu puudutavate otsuste tegemisse ega toeta isa ja lapse suhtlust. Lapsel avaldusid koolis käitumisprobleemid. Tal on raskusi oma emotsioonide kontrollimisega ning ta on verbaalselt ja füüsiliselt agressiivne õpetajate ja kaasõpilaste suhtes. Isa kohtus lapsega viimati 2020. a novembris. Isa on mures, et laps ei käi hetkel koolis. Ema keeldub igasugusest koostööst ja infovahetusest isaga.
14.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
16.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus kõiki asjaolusid arvestades põhjendatult seisukohale, et vanemate ühises hooldusõiguses ei ole alust muudatusi teha ning lapse ja isa suhtlemist piirata. Seejuures ei ole maakohus ema ega isa avalduse lahendamisel rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme ega väljunud kaalumispiiridest. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
17.Kolleegium selgitab, et vanema ja lapse õigustest olulisima osa moodustab hooldusõigus, mis tähendab PKS § 116 lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara (varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud olulisi asju (otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus). PKS § 118 lg 1 järgi peavad vanemad teostama lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus PKS § 119 järgi vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale, piirates vajadusel tema otsustusõiguse teostamist või pannes talle lisakohustusi. Vanemate lahuselu korral võib aga otsustusõiguse üleandmise asemel olla osal juhtudel vajalik vaadata vanemate ühine hooldusõigus tervikuna üle ning muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse. Selleks saab kohus PKS § 137 lg 1 alusel vanema nõudel ühise hooldusõiguse lõpetada ja anda ühele vanemale ainuhooldusõiguse (vt ka Riigikohtu 12. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 24). Lisaks tuleb arvestada, et vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus. Kui lapsel on mõlema vanemaga lähedane ja usalduslik suhe ja mõlemad vanemad suudavad ja tahavad lapse eest hoolitseda, ei ole põhjendatud piirata vanemate õigusi suuremas ulatuses, kui see on tegelikult hädavajalik. Sellises olukorras tuleb eelistada
2-20-4129 hooldusõiguse või otsustusõiguse reguleerimist kohtus selliselt, et see tagaks võimalikult suures ulatuses lapsele võimaluse saada isiklikku hoolitsust võrdselt mõlemalt vanemalt, toetades ja säilitades seeläbi ka vanemate lahuselu korral lapse suhet mõlema vanemaga (vt Riigikohtu 19. mai 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-1708, p 19). Vanemate hooldusõiguse muudatuste üle otsustades teeb kohus PKS § 23 ning § 137 lg 2 p 2 ja lg 3 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi, sh vanemate vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Seega on ühise hooldusõiguse lõpetamise üle otsustamine kohtu kaalutlusotsus ning kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda üksnes juhul, kui alama astme kohus on väljunud kaalumispiiridest, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Praegusel juhul ei anna määruskaebuse väited alust arvata, et maakohus oleks ülaltoodu vastu eksinud, sh mõistnud kehtivat õigust ekslikult või jätnud asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata või arvestamata.
18.Kuigi ema soovib vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist, ei ole ema toonud kohtumenetluses esile selliseid asjaolusid, mis annaksid alust vanemate ühise hooldusõiguse täielikuks või osaliseks lõpetamiseks ja emale ainuhooldusõiguse üleandmiseks.
18.1.Ringkonnakohus on seisukohal, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei anna alust ema väide, et isa ei soovi lapse elus osaleda, on lapsele võõras ning isa ja lapse vahel ei ole emotsionaalset sidet. Kuigi isa kohtus lapsega esimest korda alles siis, kui laps oli 7-aastane, on tänaseks isa ja lapse vahel tekkinud lähedane side. Laps on ise ilmutanud isa vastu huvi (vt Lasnamäe Linnaosavalitsuse 30. juuni 2020. a seisukoht) ning ema avaldusest nähtub, et isa hakkas lapsega suhtlema ja talle ülalpidamist andma juba enne kohtus isaduse tuvastamist. Ka pärast kohtus isaduse tuvastamist näitas isa jätkuvalt üles soovi lapse elus aktiivselt osaleda ja hooldusõigust teostada. Lapse esindaja ja lastekaitsetöötajate seisukohtade põhjal saab järeldada, et isa on võimeline lapse eest hoolitsema. Lasnamäe Linnaosavalitsuse 30. juuni 2020. a seisukohast ja Kiili Vallavalitsuse 1. juuli 2020. a seisukohast nähtub, et isal õnnestus lapsega lühikese ajaga luua emotsionaalne side ja turvaline kiindumussuhe. Laps hakkas teda peagi isaks ja issiks kutsuma (vt lapse esindaja 15. juuni 2020. a seisukohale lisatud lapse ärakuulamise protokoll ning Kiili Vallavalitsuse 1. juuli 2020. a seisukohale lisatud kokkuvõte vestlusest lapsega). Laps rääkis Lasnamäe Linnaosavalitsuse lastekaitsespetsialistidele, et talle meeldib isa ja isa perekond ning ta suhtleb ja kohtub nendega rõõmuga. Isa ja lapse vahelist kiindumussuhet kinnitab seegi, et kui laps kohtus isaga esialgse õiguskaitse korras ringkonnakohtu 23. detsembri 2020. a määrusega kindlaks määratud ajutise suhtluskorra alusel esimest korda üle kolmveerand aasta, oli ta väga rõõmus ja hakkas pärast tervitamist isale kohe oma uudiseid rääkima (vt laste esindaja poolt 4. jaanuaril 2021 kohtule esitatud Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 4. jaanuari 2021. a e-kiri). Seega kinnitavad praeguses kohtumenetluses kogutud tõendid seda, et isa huvitub lapsest, soovib tema elus osaleda ning neil on tekkinud lähedane suhe.
18.2.Kolleegium mõistab, et suurema osa lapse elust on lapse hooldusõigust teostanud ainult ema ning emal on seetõttu lapsega tugevam side. Ainuüksi see ei anna aga alust vanemate ühist hooldusõigust lõpetada ja emale ainuhooldusõigust anda. Selleks ei anna alust ka ema väide, et tal on keeruline lapsega seotud otsustusi teha, kuna ta peab neisse kaasama ka isa. Asja
2-20-4129 materjalidest nähtub, et ema ei ole üritanud isa lapsega seotud otsuste tegemisse kaasata. Olukorras, kus isa ja lapse vahel on tekkinud tugev side, isa on võimeline lapse eest hoolitsema ning ei ole teada, et vanemate vahel esineks põhimõttelisi erimeelsusi lapsega seotud tähtsates küsimustes, ei ole kohtul alust vanemate ühises hooldusõiguses muudatusi teha. Muudatuste tegemiseks ei anna alust ka emapoolse suguvõsa negatiivne suhtumine isasse ega asjaolu, et isa ei pruugi pärast isaduse tuvastamist olla lapsele alati elatist korrapäraselt tasunud ja on seda vahel teinud osade kaupa. Ema oletused, et isal ei ole Eestis sissetulekut ega vara ning ta saadetakse tõenäoliselt maksupettuse tõttu Eestist välja, on paljasõnalised ega ole asjassepuutuvad. Kohus arvestab hooldusõiguse küsimust lahendades hetkeolukorda ega hinda seda, mis võib kunagi tulevikus toimuda (vt Riigikohtu 19. mai 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-1708, p 21).
19.Kuigi ema on määruskaebuses palunud maakohtu määruse tühistada, ei ole ta määruskaebuses selgelt esile toonud, kas ta soovib kohtult teistsugust määrust ka suhtluskorra määramise osas. Arvestades seda, et kaebuse väited puudutavad siiski ka isa ja lapse kohtumisi, mõistab kolleegium, et ema soovib maakohtu otsust vaidlustada ka selles osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga ema esile toonud ka asjaolusid, mis annaksid alust isa ja lapse suhtlemist muul viisil määrata või seda piirata.
19.1.Lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine, kui üks vanem ei ela lapsega koos. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 21 järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (vt Riigikohtu 9. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 21). PKS § 143 lg-st 1 tulenevalt on eelduslikult lapse huvides see, et ta teab, kes on tema vanemad, ja et ta saab lahus elava vanemaga suhelda. Sellest tulenevalt on ka lapsega koos elav vanem kohustatud üldjuhul lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda ning toetama igati lapse ja teise vanema kontakti, sh julgustama last teise vanemaga suhtlema ja olema lapsele teise vanemaga suhtlemisel emotsionaalselt toeks. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga (vt Riigikohtu 14. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-12, p 18). Suhtluskorra kindlaksmääramise avaldust PKS § 143 lg 21 alusel lahendades ei saa kohus jätta avaldust rahuldamata ja suhtluskorda määramata. Riik saab PKS § 143 lg-te 3–5 alusel sekkuda vanema ja lapse suhtlemisõigusesse juhul, kui vanemaga suhtlemine ei ole lapse huvidega kooskõlas ning see kahjustaks lapse tervist ja arengut. PKS § 143 lg 3 järgi lapse ja vanema suhtlusõiguse piiramisel ei ole määrav lapse tahe, vaid see, et tuvastatud asjaoludel ei ole vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ning kahjustaks lapse tervist ja arengut (vt Riigikohtu
17.novembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-9408, p 13.2; 6. aprilli 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-16111, p 18). Kui laps ei ole lahus elava vanemaga pikka aega kohtunud ega suhelnud, tuleb mh hinnata, kas lapse ja isa vahelise suhtlemise taastamiseks on vaja rakendada üleminekumeetmeid. Näiteks tuleb hinnata, kas on vaja muuta suhtluskorda selliselt, et lapse ja isa kohtumisi suurendatakse mingi aja jooksul (vt Riigikohtu 17. novembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-9408, p 13.2.2).
2-20-4129 Eelneva kohaselt määrab kohus ka lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama astme kohtu kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude kaalumisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.
19.2.Praegusel juhul ei ole kolleegiumil alust arvata, et maakohtu kehtestatud suhtluskord oleks vastuolus lapse huvidega ning kahjustaks lapse tervist ja arengut. Isa ja lapse vahel on tekkinud emotsionaalne side ja turvaline kiindumussuhe. Laps on avaldanud soovi isaga suhelda ja kohtuda ning lapsel on selleks õigus. Laps on küll ühel juhul avaldanud, et ei taha isa juurde minna (vt Kiili Vallavalitsuse 1. juuli 2020. a seisukoht), kuid asjas esitatud seisukohad ja tõendid viitavad selgelt sellele, et laps avaldas seda ema ja emapoolse suguvõsa mõjutustel (vt nt lapse esindaja 15. juuni 2020. a seisukoht ja selle lisa; Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 30. juuni 2020. a seisukoht; Kiili Vallavalitsuse 1. juuli 2020. a seisukoht ja selle lisa). Isa ja laps kohtusid üle pika aja 30. detsembril 2020 ning laps oli isa nähes väga rõõmus (vt laste esindaja poolt 4. jaanuaril 2021 kohtule esitatud Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 4. jaanuari 2021. a e-kiri). Isa kinnitas 4. novembri 2021. a taotluses, et on saanud lapsega ringkonnakohtu 23. detsembri 2020. a määrusega kindlaksmääratud ajutise suhtluskorra alusel ligi aasta vältel kohtuda üksikute eranditega kolmapäeviti kell 17–20. Viimased pool aastat on lapse üleandmine toimunud vanemate kokkuleppel lastekaitseametniku juuresolekuta, mis näitab, et vanemad suudavad suhtluskorda rahumeelselt täita. Isa sõnul on laps talle avaldanud, et sooviks isaga oluliselt rohkem suhelda. Kolleegiumil ei ole alust selles kahelda. Vahepealne ligi aasta pikkune aeg on võimaldanud isal ja lapsel omavahelist suhet tugevdada ning ei ole mingit alust arvata, et lapse ööbimine isa juures kahjustaks last. Emal on kindlasti lapsega tugev emotsionaalne side, kuid see ei tähenda, et lapsel ei saaks lähedast suhet olla ka isaga. Laps ööbis isa juures paar korda juba enne 2020. a märtsi (vt Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 30. juuni 2020. a seisukoht) ning ei ole teada, et ta oleks seda vastumeelselt teinud. Asja materjalidest nähtub, et isa ja laps saavad omavahel eesti ja inglise keeles edukalt suheldud. Asjaolu, et isa on lubanud lapsel Playstationiga mängida ja ostnud talle Coca-Colat, ei anna alust isa ja lapse suhtlust piirata. Samuti ei pea isa lapsega suhtlemisel lähtuma ainult ema arusaamast selle kohta, milliseid tegevusi võiksid isa ja laps koos ette võtta ning millised tegevused on last arendavad.
20.Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
21.Kolleegium jätab määruskaebuse menetluskulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel menetlusosaliste enda kanda, v.a lapse esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 II lause alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.