2-14-38169/14 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 3 2. lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hagiavaldusest nähtuvalt leppisid pooled laenulepingus kokku, et kostja tagastab laenu koos käsitluskuluga. Hageja on viidanud laenu üldtingimuste p-le 6.1, mille kohaselt laenutaotluse käsitlemise ja laenu väljastamise kulud olenevad laenu suurusest ja tagastamise tähtajast. Kohus leiab, et laenu käsitluskulu, mille suurus sõltub laenulepingu kestvusest, kujutab endast sisuliselt intressikokkulepet. Üldtingimuste p 6.1 järgi tuli kostjal laenu tagastamisel tasuda käsitluskulu 600 krooni. Eeltoodut arvestades oli intress 2000 krooni suuruselt laenult 30 päeva eest 600 krooni, seega on intressimäär 360% aastas. Krediidi andmise ajal oli Eesti Panga andmetel keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 25,15%. Seega ületas ainuüksi laenulepingu intressimäär krediidi andmise ajal keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 14 korda. Kohus leiab, et krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ning laenuleping on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. TsÜS § 86 lg 4 (laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli enne 01.01.2009 2,50 %. Hageja nõuab käsitluskulu 30 päeva eest. Intress laenu kasutamise aja eest VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses 30 päeva eest on 26 senti (tagastamata laenusumma 127.82 eurot x 0,025 % x 30 päeva). Intress nimetatud määras tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuivõrd kostjaga sõlmitud krediidileping on tühine, siis ei rakendu lepingus ettenähtud viivise määr. Seega on põhjendatud hageja viivisenõue üksnes seadusjärgses määras. Hageja nõuab kostjalt viivist ajavahemiku eest alates 26.07.2009-25.02.2015. Sellise perioodi eest kujuneb viivis VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras 59.15 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja võla sissenõudmise kulude hüvitamise nõue. Hageja nõuab kostjalt temale saadetud meeldetuletuskirjade eest tasu vastavalt lepingu üldtingimustele. Kuna poolte vahel sõlmitud leping on tühine, siis sellest tulenevad kokkulepped ei rakendu. Hageja ei ole tõendanud kulusid muul moel.