Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
26.jaanuar 2016, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Luite Arenduse OÜ hagiavaldus AS SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Luite Arenduse OÜ (registrikood 11527897, asukoht Veerenni 52, Tallinn, Harju maakond 10621); Hageja lepinguline esindaja: Jüri Ploom (e-post [email protected]); Kostja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn, Harju maakond 15010; e-post: [email protected]); volitatud esindaja Martin Velling (e-post: [email protected])
Menetlusviis
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul (TsMS § 403 lg 1)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Luite Arenduse OÜ hagi AS-i SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 175/2015/390.
2.Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus maakohtu menetluses kantud menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra ja kulusid hagejalt kostja kasuks välja ei mõista.
3.Tühistada Pärnu Maakohtu 14.07.2015 määrusega tsiviilasjas 2-15-10488 hagi tagamiseks rakendatud abinõu - täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 175/201/390. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
2-15-10488 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Luite Arenduse OÜ esitas 13.07.2015 Pärnu Maakohtule hagiavalduse AS-i SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt 20.02.2006 sõlmisid AS KNOKE (edaspidi KNOKE) ja AS SEB Ühispank (edaspidi sissenõudja) ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (edaspidi leping). Luite Arenduse OÜ omandis olevat kinnistut asukohaga Suur-Jõe tn 42, Pärnu linn, Pärnumaa koormab 11.aprillil 2006 sisse kantud ning 10.juuni 2009 asjaõiguslepingu alusel 18.juunil 2009 muudetud hüpoteek sissenõudja kasuks summas 18 960 000,00 Eesti krooni. Hüpoteek on hageja omandis olevale kinnistule seatud AKTSIASELTS KNOKE (kustutatud) ja kostja vahel 20.veebruaril 2006 sõlmitud lepingu alusel. Hageja sai kinnistu omanikuks 20.detsembri 2011 asjaõiguslepingu alusel, mille kohane kanne on kinnistusraamatusse tehtud 30.detsembril 2011. Kinnistusraamatust nähtuvalt koormab hageja omandis olevat kinnistut kostja kasuks IV jao 1. järjekoha hüpoteek summas 18 960 000,00 Eesti krooni. AS KNOKE on kustutatud registrist aastaid tagasi ja kostjal puuduvad mistahes nõuded hageja vastu, mida hüpoteek tagada saaks ja milliste nõuete sissenõudmiseks kostja kinnistut koormavat hüpoteeki realiseerida saaks. Hageja on palunud kostjal hüpoteegi kustutada, kuid kostja selleks hagejale nõusolekut ei ole andnud. Kostjal ei ole hageja ega mistahes kolmanda isiku vastu mistahes nõudeid, mida kinnistut koormav hüpoteek tagaks. Sellele vaatamata kohtutäitur Rannar Liitmaa on edastanud hagejale täitmisteate ja 19.06.2015 kuupäevaga teate enampakkumise toimumise kohta 14.07.2015 kell 11:00 - 21.07.2015 kell 11:00. Hageja leiab, et pelgalt kostja vastuses viidatud asjaolu, et täitemenetluse aluseks olevaks täitedokumendiks on kohtuotsus, ei tähenda, et läbiviidav täitemenetlus oleks seaduslik ja õiglane. Hageja ongi Pärnu Maakohtu poole hagiga pöördunud põhjusel, et hageja hinnangul ei laiene täitedokumendiks olev kohtuotsus hagejale, mistõttu ei ole õigustatud ega seaduslik ka hageja suhtes läbiviidav täitemenetlus. Hageja leiab, et sundtäitmine kõnealuses täitemenetluses on lubamatu hagiavalduses toodud põhjendustel, mistõttu tuleb hageja hagi rahuldada täies ulatuses ning jätta ühtlasi rahuldamata ja tähelepanuta kostja poolt vastuses esitatud ning hagis toodule vastanduvad mistahes seisukohad või taotlused. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
09.09.2015 kirjalikus vastuses kostja leiab, et kostjal nõude olemasolu hageja vastu ja selle tagatus hagejale kuuluva kinnisasjaga on varasemate jõustunud kohtulahenditega kohtu poolt tuvastatud (tsiviilasjad nr 2-13-281 ja 2-14-15500) ning kohus ei peaks käesolevat tsiviilasja menetlema. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, menetluse tsiviilasjas lõpetada ja kõik menetluskulud jätta hageja kanda. 16.12.2015 kostja täiendatud vastuses palub jätta hagi läbi vaatamata, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Erinevalt kehtivast õigusest on hageja asunud seisukohale, et Riigikohtu määrusega jõustunud kohtuotsus tema suhtes ei kehti ning seetõttu ei ole kostjal hageja ega mistahes kolmanda isiku vastu nõudeid, mida hagejale kuuluvat kinnistut koormav hüpoteek tagaks. Hageja ei ole selgitanud ega põhistanud, mida ta täpsemalt peab silmas selle all, et läbiviidav täitemenetlus ei ole õigustatud ega seaduslik. Viidates Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasja nr 3-2-1-64-12 lahendi punktis 17, kostja leiab, et jõustunud kohtuotsustega on tuvastatud, et kostjal on nõue kolmanda isiku vastu ning see nõue on tagatud hagejale kuuluva ja kostja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnistuga.
2-15-10488
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus poolte nõusolekul lahendab asja kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 teise lause kohaselt kohus määras pooltele tähtaja avalduste ja tõendite, samuti menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Pooled kohtu määratud tähtpäevadeks esitatud kirjalikes avaldustes kordasid oma varasemaid seisukohti. Menetluskulude nimekirjasid pooled ei esitanud. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning poolte täiendavate kirjalike seisukohtadega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
2.Hageja taotleb täiteasjas nr 175/2015/390 sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, väites, et kostjal puudub hageja või kolmanda isiku vastu mistahes nõue, mida tagaks hagejale kuuluvale kinnistule kostja kasuks seatud hüpoteek. Kostja vastuväidete kohaselt on kohtulahendiga tuvastatud, et kostjal on hageja vastu nõue, mida hüpoteek tagab.
3.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18 – 191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Praegusel juhul on täitedokumendiks TMS § 2 lg-s 19 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Seega on lubatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis tugineda sellele, et kostjal puudub nõue, mille täitmiseks nõuda hüpoteegi realiseerimist täitemenetluses.
4.Hagiavaldusele lisatud tõendid kinnitavad, et hagejale kuuluv, Pärnus aadressil Suur-Jõe 42 asuv kinnistu on kostja kasuks koormatud 1. järjekoha hüpoteegiga summas 18 960 000,00 Eesti krooni. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteegi kohta on kinnistusraamatusse kanne tehtud 11.04.2006 kinnistu eelmise omaniku, AKTSIAELTSI KNOKE (kustutatud), ja kostja õiguseellase, Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank, vahel 20.02.2006 sõlmitud ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel. Luite Arenduse OÜ omandas kinnistu 20.12.2011 asjaõiguslepinguga ning kanti omanikuna kinnistusraamatusse 30.12.2011. Kinnistusregistri väljavõttest nähtuvalt on ühishüpoteegiga kaaskoormatud kinnistud hüpoteegi alt vabastatud enne seda. Nende asjaolude üle pooled ei vaidle. Samuti ei ole vaidlust ja registrikaardi väljavõte tõendab, et AKTSIASELTS KNOKE kustutati äriregistrist 20.06.2013.
5.24.03.2015 saatis Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur Rannar Liitmaa hagejale kui võlgnikule täitmisteate täiteasjas nr 175/2015/390 täitemenetluse alustamise kohta. Täitmisteate kohaselt on sissenõudja AS SEB Pank esitanud 23.03.2015 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Tallinna notar Robert Kimmeli 20.02.2006 notariaaldokument nr 1444. Nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue, nõude suurus koos täitekuludega on täitmisteate kättesaamisest alates 10 päevase vabatahtliku täitmise ajal 101 536,27 €, vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel on võlgnetav summa koos täitekuludega 106 185,91 €. Täitmisteatele lisatud kinnisasja arestimise teate kohaselt toimub kinnisasja arestimine esimesel võimalusel pärast vabatahtliku täitmisaja lõppu (välja arvatud võlgnevuse likvideerimisel või sissenõudjaga kokkuleppele jõudmisel). Hagiavaldusele lisatud kinnisasja enampakkumise teatest nähtuvalt on 19.06.2015 avaldatud täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teade kinnistu, asukohaga Suur-Jõe 42, Pärnus enampakkumise toimumise kohta 14.07.2015 kell 11:00 – 21.07.2015 kell 11:00. Kohus hagi tagamise korras peatas täitemenetluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemise ajaks.
2-15-10488
6.Hageja ei ole tõendanud, et kostjal puudub hageja vastu nõue, mida hüpoteek tagaks. Ühishüpoteegi seadmise lepingu punktide 2.2.1. ja 2.2.2. kohaselt on ühishüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja nõuded alljärgnevalt: kõik nõuded omaniku vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel 20.02.2006 sõlmitud laenulepingust nr 2006004589 ja selle võimalikest lisadest; kõik nõuded omaniku vastu, mis tuleneva hüpoteegipidaja ja omaniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Kohus leiab, et kostja on hageja väite ümber lükanud. Kostja vastuses viitab tsiviilasjades 2-13281 ja 2-14-15500 tehtud kohtulahenditele. Asjaolusid arvestades (tsiviilasjas 2-14-15500 olid menetlusosalisteks samad pooled ning selles lahendis kohus käsitles ka tsiviilasjas 2-13-281 tehtud lahendit), arvestab kohus kostja viidatud kohtulahendeid asja lahendamisel, kuigi kohtuotsuseid tõendina kohtule ei esitatud. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
7.Hageja on hagiavalduses märkinud, et on nõudnud kostjalt hüpoteegi kustutamiseks nõusolekut, kuid kostja on sellest keeldunud. Hageja jättis märkimata, et ta esitas 08.04.2014 kostja vastu hagi kostja kohustamiseks anda nõusolek kinnistusraamatust hagejale kuuluvat, Suur-Jõe tn 42 Pärnus asuvat kinnistut kostja kasuks koormava hüpoteegi kande kustutamiseks, kuid kohus jättis hagi rahuldamata (tsiviilasi 2-14-15500). TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilasjas 2-14-15500 hageja nõudis kostja kohustamist anda nõusolek kinnistut koormava hüpoteegi kustutamiseks, tuginedes käesoleva hagiga võrreldes samadele asjaoludele: - hageja sai kinnistu, asukohaga Suur-Jõe tn 42, Pärnu linn, Pärnumaa, omanikuks 20. detsembri 2011.a asjaõiguslepingu alusel, selle kohta kanne on kinnistusraamatusse tehtud 30. detsembril 2011.a. - Kinnistusraamatust nähtuvalt on hageja omandis oleva kinnistu registriosa IV jakku 1. järjekohale kantud hüpoteek summas 18 960 000,00 Eesti krooni AS SEB Pank (edaspidi kostja) kasuks. - Hüpoteek on kinnistusraamatusse kantud 11. aprillil 2006 AKTSIASELTS KNOKE (kustutatud) ja kostja vahel 20. veebruaril 2006.a sõlmitud ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel (edaspidi leping). Hüpoteeki muudeti 10. juuni 2009.a asjaõiguslepingu alusel 18. juunil 2009.a. - kostjal puuduvad mistahes nõuded hageja vastu, mida hüpoteek tagada saaks ja milliste nõuete sissenõudmiseks kostja kinnistut koormavat hüpoteeki realiseerida saaks.
8.Pärnu Maakohus 15.09.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-14-15500 jättis rahuldamata Luite Arenduse OÜ hagi AS-i SEB Pank vastu kinnistusraamatu kande kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja kande kustutamiseks. Tallinna Ringkonnakohus 15.12.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-15500 jättis Luite Arenduse OÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Pärnu Maakohtu 15.09.2014 otsuse muutmata. Pärnu Maakohtu otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustusid hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta tehtud Riigikohtu 25.02.2015 määruse jõustumisega 26.02.2015. Maakohus tsiviilasja 2-14-15500 kohtuotsuses tuvastas, et vaidlusalune hüpoteek tagab AS-i SEB Pank ja AS KNOKE vahel 19.06.2006 sõlmitud garantiilepingust tulenevat kostja nõuet AS KNOKE vastu. Samuti kohus tegi kindlaks, et nimetatud garantiilepingust AS-il KNOKE võlgnevuse 95 867,47 € olemasolu AS SEB Pank ees on tuvastatud Harju Maakohtu 25.03.2013 tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-13-281, tagaseljaotsus on jõustunud. Hageja ei ole tuginenud sellele, et tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-13-281 oleks täidetud. Hageja 15.01.2016 menetlusdokumendis üksnes märgib, et on pöördunud kohtu poole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga põhjusel, et hageja hinnangul ei laiene täitedokumendiks olev kohtuotsus hagejale, mistõttu ei ole õigustatud ega seaduslik ka hageja suhtes läbiviidav täitemenetlus.
9.Samade poolte vahel toimunud kohtuvaidluses tsiviilasjas 2-14-15500 on maakohtu jõustunud otsusega tuvastatud, et kostjal on nõue, mida hageja kinnistule kostja kasuks seatud hüpoteek
2-15-10488 tagab. Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et vaidlusaluses täiteasjas nr 175/2015/390 ei ole täitedokumendiks mitte kohtuotsus, vaid ühishüpoteegi seadmise leping, milles on sätestatud kinnistu igakordse omaniku kohustus alluda kohesel sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete täitmiseks. Kohtuotsustega on tuvastatud hüpoteegiga tagatud nõude olemasolu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 1 annab hüpoteegipidajale õiguse nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta. Riigikohus tsiviilasja nr 3-2-1-64-12, millele ka kostja oma vastuses viitab, on punktis 17 märkinud, et „... Asjaõigusena annab hüpoteek kinnisasja realiseerimise õiguse, sõltumata sellest, kas kinnisasja omanik on ühtlasi isiklik võlgnik. Sellise realiseerimise õigus saab tuleneda kohtulahendist, millega tunnustatakse hüpoteegipidaja õigust hüpoteegi realiseerimiseks, või nn kohese sundtäitmise kokkuleppest TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes. Kohese sundtäitmise kokkulepe annab hüpoteegipidajale õiguse esitada kohtutäiturile avaldus hüpoteegi realiseerimiseks, st esmajoones koormatud kinnisasja müümiseks täitemenetluses...“. AÕS § 346 lg 2 teise lause kohaselt kehtib tagatiskokkulepe hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes. Seega võib hüpoteegipidaja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe alusel nõuda hüpoteegi realiseerimist ka kinnistu omaniku vahetumise korral ning sõltumata sellest, et hüpoteegiga tagatud nõue ei tulene uue omaniku isiklikust kohustusest. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi rahuldamata.
10.Kohus ei jäta hagi läbi vaatamata. Kostja nimetatud alusel (hageja õiguste rikkumine ei ole hageja toodud põhjustel võimalik) hagi läbi vaatamata jätmine on kohtu õigus, mitte kohustus. TsMS § 423 lg 2 punkti 1 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele ajaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Seega ei saa sellel alusel hagi jätta läbi vaatamata põhjusel, et hageja esitatud faktilised väited ei ole õiged. Kui hagi aluseks olevad asjaolud ei ole tõesed või ei leia menetluses tõendamist, tuleb hagi jätta rahuldamata.
11.TsMS § 444 lg 5 kohaselt kohus lahendab otsusega ka rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hagi tagamiseks kohus 14.07.2015 määrusega peatas täitemenetluse täiteasjas nr 175/2015/390. TsMS § 386 lg 4 alusel kohus tühistab hagi tagamise, kuna hagi jääb rahuldamata.
12.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas kohtulahendis ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st kannab hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud hageja. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ega taotlenud kostjalt menetluskulud hüvitamist, kostjal menetluskulude tekkimise kohta kohtul andmeid ei ole. Seetõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra ega mõista hagejalt kostja kasuks kulusid välja. Hageja kanda jäävad tema enda menetluskulud.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.