Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.04.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-10488
Tsiviilasi
Luite Arenduse OÜ hagi AS SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 26.01.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Luite Arenduse OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant Luite Arenduse OÜ (registrikood 11527897), lepinguline esindaja v/adv Jüri Ploom Kostja/vastustaja AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline esindaja Martin Velling
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 26.01.2016 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kindlaksmääratavad kulud puuduvad.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise
esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.13.07.2015 esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 175/2015/390. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 20.02.2006 AS KNOKE (registrist kustutatud) ja AS SEB Ühispank (edaspidi ka sissenõudja) ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Hageja omandis olevat kinnistut asukohaga Suur-Jõe t 42 Pärnu linnas Pärnumaal koormab 11.04.2006 sisse kantud ning 10.06.2009 asjaõiguslepingu alusel 18.06.2009 muudetud hüpoteek sissenõudja kasuks summas 18 960 000 krooni. Hüpoteek on hageja omandis olevale kinnistule seatud AS KNOKE (kustutatud) ja kostja vahel 20.02.2006 sõlmitud lepingu alusel. Hageja sai kinnistu omanikuks 20.12.2011 asjaõiguslepingu alusel, mille kohane kanne on kinnistusraamatusse tehtud 30.12.2011. Kinnistusraamatust nähtuvalt koormab hageja omandis olevat kinnistut kostja kasuks IV jao 1. järjekoha hüpoteek summas 18 960 000 krooni.
3.AS KNOKE (kustutatud) on kustutatud registrist aastaid tagasi ja kostjal puuduvad mistahes nõuded hageja vastu, mida hüpoteek tagada saaks ja milliste nõuete sissenõudmiseks kostja kinnistut koormavat hüpoteeki realiseerida saaks. Hageja on palunud kostjal hüpoteegi kustutada, kuid kostja selleks hagejale nõusolekut ei ole andnud. Kostjal ei ole hageja ega mistahes kolmanda isiku vastu mistahes nõudeid, mida kinnistut koormav hüpoteek tagaks. Sellele vaatamata on kohtutäitur Rannar Liitmaa edastanud hagejale täitmisteate ja 19.06.2015 kuupäevaga teate enampakkumise toimumise kohta 14.07.2015 kell 11:00 – 21.07.2015 kell 11:00.
4.Pelgalt kostja vastuses viidatud asjaolu, et täitemenetluse aluseks olevaks täitedokumendiks on kohtuotsus, ei tähenda, et läbiviidav täitemenetlus oleks seaduslik ja õiglane. Hageja ongi kohtu poole hagiga pöördunud põhjusel, et hageja hinnangul ei laiene täitedokumendiks olev kohtuotsus hagejale, mistõttu ei ole õigustatud ega seaduslik ka hageja suhtes läbiviidav täitemenetlus. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata või läbi vaatamata. Nõude olemasolu hageja vastu ja selle tagatus hagejale kuuluva kinnisasjaga on varasemate jõustunud kohtulahenditega kohtu poolt tuvastatud (tsiviilasjad nr 2-13-281 ja nr 2-1415500) ning kohus ei peaks käesolevat tsiviilasja menetlema.
6.Täiendatud vastuses palus kostja jätta hagi läbi vaatamata, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Erinevalt kehtivast õigusest on hageja asunud seisukohale, et Riigikohtu määrusega jõustunud kohtuotsus tema suhtes
ei kehti ning seetõttu ei ole kostjal hageja ega mistahes kolmanda isiku vastu nõudeid, mida hagejale kuuluvat kinnistut koormav hüpoteek tagaks. Hageja ei ole selgitanud ega põhistanud, mida ta täpsemalt peab silmas selle all, et läbiviidav täitemenetlus ei ole õigustatud ega seaduslik.
7.Viidates Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasja nr 3-2-1-64-12 lahendi punktis 17, leidis kostja, et jõustunud kohtuotsustega on tuvastatud, et kostjal on nõue kolmanda isiku vastu ning see nõue on tagatud hagejale kuuluva ja kostja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnistuga. Esimese astme kohtu otsus
8.26.01.2016 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ega taotlenud menetluskulude hüvitamist ning kostjal menetluskulude tekkimise kohta kohtul andmeid ei ole, ei määranud kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks. Kohus tühistas 14.07.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
9.Kohus viitas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lõigetele 1 ja 11. Praegusel juhul on täitedokumendiks TMS § 2 lõikes 19 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Seega on lubatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis tugineda sellele, et kostjal puudub nõue, mille täitmiseks nõuda hüpoteegi realiseerimist täitemenetluses.
10.Hagiavaldusele lisatud tõendid kinnitavad, et hagejale kuuluv Pärnus aadressil SuurJõe t 42 asuv kinnistu on kostja kasuks koormatud 1. järjekoha hüpoteegiga summas 18 960 000 krooni. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteegi kohta on kinnistusraamatusse kanne tehtud 11.04.2006 kinnistu eelmise omaniku AS-i KNOKE (kustutatud) ja kostja õiguseellase AS-i SEB Eesti Ühispank vahel 20.02.2006 sõlmitud ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel. Hageja omandas kinnistu 20.12.2011 asjaõiguslepinguga ning kanti omanikuna kinnistusraamatusse 30.12.2011. Kinnistusregistri väljavõttest nähtuvalt on ühishüpoteegiga kaaskoormatud kinnistud hüpoteegi alt vabastatud enne seda. Nende asjaolude üle pooled ei vaidle. Samuti ei ole vaidlust ja registrikaardi väljavõte tõendab, et AS KNOKE kustutati äriregistrist 20.06.2013.
11.24.03.2015 saatis kohtutäitur Rannar Liitmaa hagejale kui võlgnikule täitmisteate täiteasjas nr 175/2015/390 täitemenetluse alustamise kohta. Täitmisteate kohaselt on sissenõudja AS SEB Pank esitanud 23.03.2015 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Tallinna notari Robert Kimmeli 20.02.2006 notariaaldokument nr 1444. Nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue, nõude suurus koos täitekuludega on täitmisteate kättesaamisest alates 10-päevase vabatahtliku täitmise ajal 101 536.27 eurot, vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel on võlgnetav summa koos täitekuludega 106 185.91 eurot. Täitmisteatele lisatud kinnisasja arestimise teate kohaselt toimub kinnisasja arestimine esimesel võimalusel pärast vabatahtliku täitmisaja lõppu (va võlgnevuse likvideerimisel või sissenõudjaga kokkuleppele jõudmisel). Hagile lisatud kinnisasja enampakkumise teatest nähtuvalt on 19.06.2015 avaldatud täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teade kinnistu asukohaga Suur-Jõe t 42 Pärnus enampakkumise toimumise kohta
14.07.2015 kell 11:00 – 21.07.2015 kell 11:00. Kohus peatas hagi tagamise korras täitemenetluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemise ajaks.
12.Hageja ei ole tõendanud, et kostjal puudub hageja vastu nõue, mida hüpoteek tagaks. Ühishüpoteegi seadmise lepingu punktide 2.2.1 ja 2.2.2 kohaselt on ühishüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja nõuded alljärgnevalt: kõik nõuded omaniku vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel 20.02.2006 sõlmitud laenulepingust nr 2006004589 ja selle võimalikest lisadest; kõik nõuded omaniku vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest.
13.Kohus leidis, et kostja on hageja väite ümber lükanud. Kostja viitab vastuses tsiviilasjades nr 2-13-281 ja 2-14-15500 tehtud kohtulahenditele. Võttes arvesse asjaolusid (tsiviilasjas nr 2-14-15500 olid menetlusosalisteks samad pooled ning selles lahendis kohus käsitles ka tsiviilasjas nr 2-13-281 tehtud lahendit) arvestas kohus kostja viidatud kohtulahendeid asja lahendamisel, kuigi kohtuotsuseid tõendina kohtule ei esitatud. Kohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt.
14.Hageja on hagis märkinud, et on nõudnud kostjalt hüpoteegi kustutamiseks nõusolekut, kuid kostja on sellest keeldunud. Hageja jättis märkimata, et esitas 08.04.2014 kostja vastu hagi kostja kohustamiseks anda nõusolek kinnistusraamatust hagejale kuuluvat Suur-Jõe t 42 Pärnus asuvat kinnistut kostja kasuks koormava hüpoteegikande kustutamiseks, kuid kohus jättis hagi rahuldamata (tsiviilasi nr 2-1415500). Kohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lõikele 1.
15.Tsiviilasjas nr 2-14-15500 nõudis hageja kostja kohustamist anda nõusolek kinnistut koormava hüpoteegi kustutamiseks, tuginedes käesoleva hagiga võrreldes samadele asjaoludele: hageja sai kinnistu asukohaga Suur-Jõe t 42 Pärnu linnas omanikuks 20.12.2011 asjaõiguslepingu alusel, selle kohta kanne on kinnistusraamatusse tehtud 30.12.2011; kinnistusraamatust nähtuvalt on hageja omandis oleva kinnistu registriosa IV jakku 1. järjekohale kantud hüpoteek summas 18 960 000 krooni kostja kasuks; hüpoteek on kinnistusraamatusse kantud 11.04.2006 AS KNOKE (kustutatud) ja kostja vahel 20.02.2006 sõlmitud ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel. Hüpoteeki muudeti 10.06.2009 asjaõiguslepingu alusel 18.06.2009; kostjal puuduvad mistahes nõuded hageja vastu, mida hüpoteek tagada saaks ja milliste nõuete sissenõudmiseks kostja kinnistut koormavat hüpoteeki realiseerida saaks.
16.Pärnu Maakohus jättis 15.09.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-15500 rahuldamata hageja hagi kostja vastu kinnistusraamatu kande kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja kande kustutamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15.12.2014 otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Pärnu Maakohtu otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustusid hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta tehtud Riigikohtu 25.02.2015 määruse jõustumisega 26.02.2015.
17.Maakohus tuvastas tsiviilasja nr 2-14-15500 otsuses, et vaidlusalune hüpoteek tagab kostja ja AS KNOKE vahel 19.06.2006 sõlmitud garantiilepingust tulenevat kostja nõuet AS KNOKE vastu. Samuti tegi kohus kindlaks, et nimetatud garantiilepingust AS-il KNOKE võlgnevuse 95 867.47 eurot olemasolu kostja ees on tuvastatud Harju Maakohtu 25.03.2013 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-13-281, tagaseljaotsus on
jõustunud. Hageja ei ole tuginenud sellele, et tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-13-281 oleks täidetud. Hageja 15.01.2016 menetlusdokumendis üksnes märgib, et on pöördunud kohtu poole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga põhjusel, et hageja hinnangul ei laiene täitedokumendiks olev kohtuotsus hagejale, mistõttu ei ole õigustatud ega seaduslik ka hageja suhtes läbiviidav täitemenetlus.
18.Samade poolte vahel toimunud kohtuvaidluses tsiviilasjas nr 2-14-15500 on maakohtu jõustunud otsusega tuvastatud, et kostjal on nõue, mida hageja kinnistule kostja kasuks seatud hüpoteek tagab. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et vaidlusaluses täiteasjas nr 175/2015/390 ei ole täitedokumendiks mitte kohtuotsus, vaid ühishüpoteegi seadmise leping, milles on sätestatud kinnistu igakordse omaniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete täitmiseks. Kohtuotsustega on tuvastatud hüpoteegiga tagatud nõude olemasolu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lõige 1 annab hüpoteegipidajale õiguse nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-64-12 lahendi, millele ka kostja oma vastuses viitab, punktis 17 märkinud, et „... Asjaõigusena annab hüpoteek kinnisasja realiseerimise õiguse sõltumata sellest, kas kinnisasja omanik on ühtlasi isiklik võlgnik. Sellise realiseerimise õigus saab tuleneda kohtulahendist, millega tunnustatakse hüpoteegipidaja õigust hüpoteegi realiseerimiseks, või nn kohese sundtäitmise kokkuleppest TMS § 2 lõike 1 punkti 19 mõttes. Kohese sundtäitmise kokkulepe annab hüpoteegipidajale õiguse esitada kohtutäiturile avaldus hüpoteegi realiseerimiseks, st esmajoones koormatud kinnisasja müümiseks täitemenetluses...“. AÕS § 346 lõike 2 teise lause kohaselt kehtib tagatiskokkulepe hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes. Seega võib hüpoteegipidaja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe alusel nõuda hüpoteegi realiseerimist ka kinnistu omaniku vahetumise korral ning sõltumata sellest, et hüpoteegiga tagatud nõue ei tulene uue omaniku isiklikust kohustusest.
19.Eeltoodu alusel jättis kohus hagi rahuldamata.
20.Kohus ei jätnud hagi läbi vaatamata. Kostja nimetatud alusel (hageja õiguste rikkumine ei ole hageja toodud põhjustel võimalik) hagi läbi vaatamata jätmine on kohtu õigus, mitte kohustus. TsMS § 423 lõike 2 punkti 1 alusel ei saa jätta hagi läbi vaatamata põhjusel, et hageja esitatud faktilised väited ei ole õiged. Kui hagi aluseks olevad asjaolud ei ole tõesed või ei leia menetluses tõendamist, tuleb hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
21.02.03.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda.
22.Maakohus on hinnanud vääralt tõendeid ja asjaolusid. Hageja on hagis esitanud kohtule kõik vajalikud materjalid ja tõendid selle kohta, et kostjal puudub nõue hageja vastu, mida saaks täiteasja raames hageja vara arvelt rahuldada. Täiteasjas täitedokumendiks olev kokkulepe ei puuduta hagejat, vaid on sõlmitud kostja ja juba aastaid kustutatud AS KNOKE vahel. Hageja on veendunud, et täiteasjas täitedokumendiks olevast kokkuleppest tulenev ei laiene temale. Eeltoodule tuginedes jääb hageja jaoks kaevatav otsus jätkuvalt arusaamatuks. Otsus ei ole piisavalt
põhistatud ega motiveeritud, samuti ei ole kohus ammendavalt hinnanud asjas kogutud tõendeid. Vastustaja seisukoht
23.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
24.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu põhjendusi ega pea TsMS § 654 lõikest 6 juhindudes vajalikuks neid käesolevas lahendis korrata.
25.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et hageja kordab kaebuses varasemas menetluses esiletoodud üldsõnalisi ja konkretiseerimata väiteid ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Apellandi etteheide maakohtule tõendite ebaõige hindamise ja asjaolude ebaõige tuvastamise kohta on kaebuses põhjendamata. Kaebus ei sisalda mistahes viiteid konkreetsetele õigusnormidele, mida maakohus rikkus, ega konkreetsetele asjaoludele, millised on apellandi arvates maakohtu poolt ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastatud. Sellega on apellant rikkunud TsMS § 633 lõike 3 punkti 1, mille kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse põhjenduses mh märkida millist õigusnormi on esimese astme kohus otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missugust asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud. Kaebuse üldsõnalisuse tõttu puudub ringkonnakohtul võimalus maakohtu otsust sisuliselt kontrollida ja apellandile vastata. TsMS § 651 lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Tsiviilasja materjalidega tutvumisel ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses mistahes menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks. Kaevatav lahend vastab TsMS §-des 436, 438 ja 442 sätestatud nõuetele. Kohus on otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud kõiki hageja nõude läbivaatamisel tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid ning kolleegium ei pea võimalikuks teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.
26.Apellatsioonimenetluse menetluse kulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Vastustaja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Samuti ei nähtu toimiku materjalidest vastustajal kulude tekkimine apellatsioonimenetluses. Seega puuduvad käesolevas menetluses kindlaksmääratavad menetluskulud.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.