Ühinguõigus › Sundlõpetamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu Registriosakond edastas 09.12.2015 Harju Maakohtule OSAÜHINGU XXX dokumendid TsMS § 595 lg 2 p 5 alusel, et algatada menetlus sundlõpetamise otsustamiseks, kuna äriühingu netovara ei vasta äriseadustiku (ÄS) § 176 sätestatud nõuetele. Avalduse kohaselt on registripidaja teatanud 04.09.2012 ja 30.07.2014 OSAÜHINGU XXX juhatusele netovara mittevastavusest ÄS § 136 nõuetele. Registriosakond teatas 04.06.2015 määrusega äriühingu juhatusele veelkord osaühingu netorvara mittevastavusest ÄS §-le 136 ning andis tähtaja 180 päeva arvates määruse tegemisest esitada registripidajale oma otsus tarvitusele võetud abinõudest vastavalt ÄS § 176. OSAÜHING XXX määratud tähtajaks puuduseid ei kõrvaldanud. Harju Maakohus võttis 21.12.2015 määrusega Tartu Maakohtu registriosakonna avalduse menetlusse ja kohustas OSAÜHINGUT XXX esitada kohtule oma seisukoht 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest arvates. Samuti selgitas kohus nimetatud määruses, et OSAÜHINGUL XXX on võimalus kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev puudus samaks tähtajaks või juhul, kui soovitakse likvideerimismenetlust läbi viia, siis tuleb teavitada, keda soovib äriühing likvideerijaks. Määrus on 06.01.2016 OSAÜHINGULE XXX kätte toimetatud. Äriühing ei ole käesoleva ajani sundlõpetamise aluseks olevat puudust kõrvaldanud. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt ei ole OSAÜHING XXX registripidajale jätkuvalt dokumente esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning sellele lisatud tõenditega, analüüsinud äriühingu poolt selle asutamisest 2002 kuni käesoleva ajani registripidajale esitatud majandusaasta aruandeid, on seisukohal, et äriühing tuleb sundlõpetada ja registrist kustutada ilma likvideerimismenetluseta. Vastavalt ÄS § 136 peab osakapital olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 203 lg 1 p 1 järgi lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. Registriosakonna andmetel on äriühingul netovara vähem, kui ÄS § 136 nimetatud osakapitali kohustuslik suurus. Registriosakond on nimetatud puudusele äriühingu tähelepanu korduvalt juhtinud, kuid puudused on jäänud kõrvaldamata. Samuti ei kõrvaldanud äriühing puuduseid peale tsiviilasja materjalide saamist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna äriühingu netovara ei vasta seaduse nõuetele ja seaduses sätestatud abinõusid äriühingu poolt tarvitusele võetud ei ole, siis kuulub äriühing sundlõpetamisele. ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 2 kohaselt korraldavad juriidilise isiku likvideerimise likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused. TsMS § 603 lg 3 kohaselt isiku likvideerijaks määramiseks on vajalik tema nõusolek. TsMS § 604 lg 2 teise lause kohaselt, kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. Kuivõrd likvideerijat on võimalik määrata üksnes tema nõusolekul ning selline nõusolek kohtul puudub ning teisi isikuid, keda likvideerijaks määrata, ei ole kohtule teada, siis ei ole võimalik

likvideerijat määrata. Kohus on seisukohal, likvideerimismenetluseta ja kustutada registrist.

et

äriühing

tuleb

sundlõpetada

ilma

Kohus selgitab, et vastavalt ÄS § 218 lg 2 kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus jätab menetluskulud OSAÜHING XXX kanda. ÄS § 204 lg 2 sätestab, et kui osaühing lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.