lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-13443/11

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 18.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-13443/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1093
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hele kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. november 2021, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-21-13443

Tsiviilasi

S. M. hagi M. M. vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

135 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: S. M. (isikukood XXX, viibimiskoht XXX) Kostja: M. M. (isikukood XXX, viibimiskoht XXX) Kostja seaduslik esindaja: XXX, esindaja S. L. (e-post XXX)

Menetlus

kirjalik

RESOLUTSIOON

1.Jätta S. M. hagi M. M. vastu elatise vähendamiseks rahuldamata.
2.Menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 12.08.20262-26-4412/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 05.08.20262-26-13173/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20262-26-9113/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.08.20262-26-10025/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.07.20262-26-108199/7Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 27.07.20262-26-14021/14Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Hageja S. M. esitas hagi Tartu Maakohtu 14.11.2017 otsusega tsiviilasjas XXX välja mõistetud elatise, mis on 15 eurot kuus, vähendamiseks. Hageja XXX alates XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX. Hageja palub väljamõistetud elatist vähendada põhjusel, et 05.08.2021 oli tal XXX, mille tõttu ta ei saa XXX. Kuna elatise võlgnevus ja

kohtutäituri tasud suureneksid, palub ta elatise maksmise peatamist kuni XXX ja XXX maksmise taastamiseni.

2.Kostja vaidleb hagile vastu. Ta ei nõustu hageja sooviga peatada elatisraha maksmise kohustus või elatise summa vähendamisega. Hageja ise elatist ei maksa, lapsele maksab elatisabi Eesti Vabariik sotsiaalkindlustusameti kaudu. Kui elatise maksmine peatada, jääb laps elatisabist ilma. Elatise suurust ei ole võimalik vähendada, kuna elatis on niigi väike. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Tartu Maakohtu 14. novembri 2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-14659 mõisteti S. M. M. M. kasuks välja elatis alla miinimummäära, st 15 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt on poolel õigus esitada hagi jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud perioodiliste maksete muutmiseks, kui pärast asja arutamise lõppu on muutunud maksete väljamõistmise aluseks olevad asjaolud. Riigikohtu praktika kohaselt võib üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36; 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Hageja seisukoht on, et elatise vähendamine on põhjendatud, kuna tema tervislik seisund ei võimalda tal XXX. Seega on hagi elatise vähendamiseks lubatav.
6.Tsiviilasja nr XXX menetlemisel on tuvastatud, et hageja töötas O. L. XXX eest ning sai XXX XXX eurot.
7.Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes PKS § 102 lg 2 2. ja 3. lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures PKS § 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel. PKS § 102 lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks või mitte. Varasema kohtulahendi tegemisel on arvestatud lapse vajadustega ning hageja materiaalsete võimalustega. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema sissetuleku vähenemine töötasu osas. Elatise suuruse muutmist õigustavaid asjaolusid peab tõendama hageja. Seega tuli hagejal tõendada, et pärast maakohtu 14.11.2017 lahendi jõustumist on muutunud elatisemakse suurust mõjutanud asjaolud ja käesoleval ajal esinevad hagejal asjaolud, mis õigustavad elatise vähendamist. Hageja on esile toonud, et alates 15.02.2020 kannab ta XXX. Maakohus leiab, et hageja XXX ei ole mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Vanemal on kohustus teenida sissetulekut lapse ülalpidamiseks ning ta ei vabane ülalpidamiskohustusest põhjendusega, et tal sissetulek ja vara puuduvad. Ka XXX ei ole selline objektiivne takistus ülalpidamiskohustuse täitmata jätmiseks, mida hageja ise mõjutada ei saanud. Hageja väidete kohaselt ei ole ta võimeline elatist tasuma halvenenud tervisliku seisundi tõttu. Hagejal on diagnoositud 05.08.2021 XXX. Tsiviilasja nr XXX menetlemisel on tuvastatud hageja poolt XXX saamine, mis viitab hageja XXX ning eeltoodud asjaolu arvesse võtmine on tinginud elatise väljamõistmise alla miinimummäära. Kostja esindaja on oma vastuses märkinud, et hageja ei ole elatist tasunud, vaid kostjale on antud elatisabi. Kohus, kontrollides kohtute infosüsteemist

(KIS)

eestkoste järelevalvetoimikutesse (tsiviilasi nr XXX) esitatud aruandeid (2019 ja 2020. a), tuvastas, et juba enne hageja karistuse kandmisele asumist oli hagejal tekkinud elatisvõlgnevus, mis iseloomustab hageja maksekäitumist juba XXX ja tööl käies. Ka enne 05.08.2021 toimunud XXX ei täitnud hageja XXX oma kohustust maksta elatist. Käesolevalt on hageja viidanud, et tema tervislik seisund ei võimalda tal XXXX töötada. Hageja on oma väite tõendamiseks esitanud digiloo (tl 10), millest nähtub, et hageja vajas vabastamist füüsilisest koormusest kuni 03.10.2021, st 2 kuu jooksul pärast haigusjuhtumit. Edaspidiselt on soovitatud hagejale kerget tööd kuni 05.02.2022, st 4 kuu vältel. Eeltooduga ei ole tuvastatud, et hageja ei saa XXX tööd teha, vastupidiselt on tõendatud, et kerge töö on näidustatud. Hageja viidetele võlgnevuse suurenemisele, selgitab kohus, et igakuise 15 euro suuruse elatise maksekohustuse korral on elatise tasumata jätmisel aastane elatisvõlg 180 eurot, millise summa maksmine ei ole XXX tööle asumisel hagejale ülejõukäiv. Seega ei esine asjaolusid, mis tingiksid elatise maksmise peatamise ega ka väljamõistetud elatise vähendamise. Eeltoodut arvesse võttes jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Käesolevas tsiviilasjas menetluskulud puuduvad. Elatise vähendamise hagi on riigilõivuvaba, lepingulisi esindajaid pooltel menetluses ei olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.07.20262-26-7331/8Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.07.20262-26-7537/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval