2-15-13917
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Määruse tegemise aeg ja koht
26. jaanuar 2016, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-13917
Tsiviilasi
Osaühingu EUROWOOD hagi A N K vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
Menetlustoiming
nende Hageja: Osaühing EUROWOOD (12032749) Hageja lepinguline esindaja: Deniss Matvejev (e-post: [email protected]) Kostja: A N K (saksa registrikood: XXX) Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
1(3)
2-15-13917 Osaühing EUROWOOD esitas 18.09.2015 hagiavalduse A N K vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Kohus jättis 17.11.2015 hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o kohtualluvuse täpsustamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks. Hageja lepinguline esindaja sai määruse kätte 20.11.2015. Hageja tähtaegselt puudusi ei kõrvaldanud ega esitanud ka tähtaja pikendamise taotlust.
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmast tuleb keelduda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-le 371 lg 1 p-le 2 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Hagiavalduses märkis hageja lepinguline esindaja, et poolte vahel sõlmitud lepingus (t.l 6-8) on pooled leppinud kokku kohtualluvuses. Nimelt lepingu punkti 6.3 kohaselt kohaldavad pooled omavahelistes vaidlustes Eesti Vabariigi seadusandlust ning lepingu punkti 5.3 kohaselt lahendatakse kõik vaidlused Eesti kohtus. Kohus leiab, et lepingust ei tulene, et asi allub Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Lepingu kohaselt tuleb vaidlused lahendada vastavalt Eesti seadusandlusele. Seega tuleks lepingu järgi kohtualluvuse küsimuse lahendamiseks pöörduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku poole. TsMS § 79 lg 1 järgi võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Kuid antud juhul viibib (elab) kostja Saksamaal. TsMS § 89 järgi lepingust tuleneva või lepingu tühisuse tuvastamise hagi võib esitada ka vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi. Vallasasja müügilepingu puhul loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses kohustuse täitmise kohaks kohta, kus vallasasi anti ostjale üle või pidi üle antama, teenuse osutamise lepingu puhul kohta, kus teenus osutati või kus seda pidi osutatama. Muul juhul loetakse kohustuse täitmise kohaks käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses võlgniku tegevuskohta, selle puudumisel elu- või asukohta. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut kohaldatakse niivõrd, kuivõrd pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lepingu punkti 3.1 (t.l 8) järgi on kauba üleandmise kohaks Tallinn. Seetõttu palus kohus käiguta jätmise määruses kohtualluvust põhjendada. Hageja ei ole aga tähtaegselt kohtule vastanud. TsMS § 371 lg 1 p 10 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Hageja palub hagiavalduses välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 12380,96 eurot, viivis 1686,76 eurot ja jooksev viivis 0,1% päevas põhivõlgnevuselt. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 alusel hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. TsMS § 133 järgi hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Seega on esitatud hagiavalduse hinnaks 12380,96+1686,76+12380,96x365x0,1% = 18 586,42 eurot. RLS Lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 20 000 eurot tasuda riigilõiv 750 eurot. hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 650 eurot. Kohus selgitas käiguta jätmise määru2(3)
2-15-13917 ses, et hagejal tuleb tasuda täiendav riigilõiv. Hageja ei ole aga tähtaegselt riigilõivu tasunud. Eeltoodu alusel keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast ning tagastab selle hagejale. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus peab vajalikuks selgitada ka järgmist: hageja on esitanud Viru Maakohtusse pankrotiavalduse ning pankrotiavaldus oli võetud menetlusse 03.11.2015 (tsiviilasja nr 2-15-16281). Kohus määras ajutise halduri ning pankrotiavalduse tagamise korras keelas võlgnikul osaühing EUROWOOD muuhulgas raha käsutada. Seetõttu kohus edastas käiguta jätmise määruse ka ajutisele haldurile teadmiseks. Kohus teatas tsiviilasjas nr 2-15-16281, et määrus pankroti väljakuulutamise või välja kuulutamata jätmise kohta tehakse avalikult teatavaks 01.02.2016. Kuna kohus ei ole veel pankroti väljakuulutamist otsustanud, ei ole võlgnikul osaühing EUROWOOD pankrotihaldurit, kes oleks võlgniku seaduslikuks esindajaks ning võiks antud asja raames menetlusse astuda võlgniku asemele. Kohus märgib, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei takista pankrotiväljakuulutamise korral pankrotihalduril uue puudusteta hagiga kohtusse pöörduda.
Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kohus selgitab, et hagi menetlusse võtmisest keeldumisel on hagejal võimalik taotleda riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.