Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
17. november 2021, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-15043
Hagi ese
V. E. hagi J. E. vastu abielu lahutamiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
3500 eurot Hageja: V. E. , isikukood XXX; elukoht: XXX Kostja: J. E. , isikukood XXX; elukoht: XXX
Kohtuistungi aeg
16. november 2021
Protokollija
Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov
24.09.2021 esitas V. E. (hageja) hagi J. E. i (kostja) vastu nende vahel 15.02.2018 sõlmitud abielu lahutamiseks. Hageja märgib, et abielulised suhted on lõppenud ning kostja ei ole nõus abielu rahumeelse lahutamisega. 16.11.2021 kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde. Hageja avaldas, et ta on teinud politseisse avalduse kostja suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks. Hageja lahkus ühisest elukohast 27.09.2021 ning elab Tartu Naiste Varjupaigas. Abielust on sündinud kaks last, kes elavad koos hagejaga. Hageja soovib abielu lahutamisega muuta ka oma perekonnanime ning soovib taastada varem kantud perekonnanime M.. Kostja ei vaielnud abielu lahutamisele vastu. Kostja leidis, et abielu oli juba varem lõppenud kui 27.09.2021.
Hageja ja kostja vahel on 15.02.2018.a sõlmitud abielu, mille kohta on tehtud abielukanne dokumendi numbriga XXX, väljaandja Tartu Linnavalitsus (väljavõte rahvastikuregistrist, tl 9). Hagejal ja kostjal on kaks ühist alaealist last. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Arvestades hagiavalduses toodut ning poolte poolt kohtuistungil avaldatut, leiab kohus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Poolte abielusuhete pöördumatut lõppemist kinnitab asjaolu, et hageja on poolte ühisest kodust lahkunud. Hageja selgitusel lahkus ta poolte ühisest kodust 27.09.2021 ning on pöördunud politseisse kostja suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks. Kostja avaldas kohtuistungil, et tema jaoks oli abielu lõppenud juba enne hageja lahkumist 27.09.2021. Kohtuistungil kinnitasid nii hageja kui kostja, et neil ei ole leppimise soovi. Eeltoodust järeldub, et pooltel puudub tahe kooselu taastamiseks ja abielu säilitamiseks. Seetõttu on kohus seisukohal, et poolte vahel 15.02.2018.a sõlmitud abielu tuleb lahutada. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 alusel võib taastatav perekonnanimi olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja soovib kanda lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanime M. (väljavõte rahvastikuregistrist, tl 16). Seega tuleb taastada hageja varem kantud perekonnanimi Mõttus. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
2/2
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.