Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Otsuse avalikult teatavaks 25.01.2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-15-108734
Tsiviilasi
hagi XXXvastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2549 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXXOÜ (registrikood XXX, aadress XXX) Hageja lepinguline esindaja Oliver XXX ( [email protected])
e-post:
Kostja XXX(isikukood XXX, aadress XXX, e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-15-108734 Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg-st 21 võtab Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja XXXOÜ palub välja mõista kostjalt XXXlaenujääk 1180,93 eurot, laenutasu 747,95 eurot, võlahaldustasu 393,17 eurot, viivis 40,02 eurot ja viivis 113 lg 1 teise lause järgi. XXX07.12.2013 esitatud laenutaotluse nr XXX alusel sõlmiti kostja ja XXXOÜ vahel laenuleping, mille alusel väljastati kostjale 1 300 eurot laenu, millele lisandus lepingu sõlmimise tasu 26 eurot ning laenutasu summas 1 082,80 eurot. Kostja kohustus võlausaldajale tagastama laenu, laenutasu ning tasuma lepingu sõlmimise tasu kahekümne ühe kuu jooksul, viimase osamakse tasumise tähtajaga 02.08.2015. Kuivõrd kostja ei tasunud laenulepingust tulenevaid nõudeid tähtaegselt, saatis võlausaldaja kostjale teatised 21.04.2014.a nr. XXX ja 29.04.2014.a. nr XXX, mille teenustasu on kokku 37 eurot. Nende meeldetuletuskirjade eest on tasumata. Vastavalt laenulepingu juurde kuuluvale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktile 3 osale „Maksete hilinemisega kaasnevad kulud“ on laenuandjal õigus nõuda võlahaldustasu ehk menetlustasu 20% ulatuses sissenõutavaks muutunud maksegraafikujärgsest võlgnevuse summast: 1 965,88 /100 x 20 = 393,17 eurot. Kostja on erinevatel aegadel tasunud maksegraafiku katteks 453,92 eurot. Hageja nõuab käesolevas hagis viiviseid vastavalt seadusjärgsele viivismäärale, mis on kostja suhtes soodsam (0,022 % päevas). Kostja võlgneb hagejale hinnangul 40,02 eurot viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja seisukohad Kostja hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et sõlmis endale äärmiselt kahjuliku tarbijakrediidilepingu krediidikulukuse määraga 110,69% tulenevalt raskest majanduslikust seisundist. Kostja on hagejale tagastanud laenust kokku 2 (5)
2-15-108734 453,92 eurot. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte seisukohtadest nähtuvalt ja kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-ga 4 ei ole poolte vahel vaidlust selles, et: • • •
XXXOÜ kui laenuandja ja XXXkui laenuvõtja sõlmisid 07.12.2013 laenulepingu 1300 eurose laenu andmiseks XXX tähtajaga 02.08.2015 (tl 38); Lepingu krediidikulukuse määraks on 110,69% aastas (tl 38); XXX on hagejale tasunud omapoolsete kohustuste katteks 113,48 eurot 10.12.2013, 09.01.2014, 08.02.2014 ja 10.03.2014, kokku 453,92 eurot.
Kuivõrd kostja seisukohalt on ta sõlminud äärmiselt ebamõistliku laenulepingu enda majanduslikust sundolukorrast tulenevalt, annab kohus kõigepealt hinnangu lepingu kehtivuse osas. 07.12.2013 laenulepingu sõlmimise ajal kehtis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 redaktsioon, mille lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Sama paragrahvi lg 3 teise lause kohaselt tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Sarnane regulatsioon on kehtestatud ka kehtivas VÕS § 4061. Paragrahvi lg 4061 1 esimese lause kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga teadete kohaselt oli detsembris 2013 eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 36,55% (3*36,55=109,65). Arvestades kostja selgitusi tema majanduslikust olukorrast ja tulude kulude vahekorda (tl 107-110) ning juhindudes lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg-st 3, asub kohuse seisukohale, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus oli lepingu sõlmimise ajal heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Eelnevast tulenvalt ja eelkõige sellest, et sõlmitud laenulepingu krediidi kulukuse määr ületas TsÜS § 86 lg 3 sätestatud määra, tuvastab kohus, et poolte 07.12.2013 sõlmitud laenuleping on tühine. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 84 lg 1 teine lause sätestas, et tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kehtiva VÕS § 4061 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on VÕS § 4061 lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Kuna kohus on tuvastanud vaidlusaluse laenulepingu tühisuse, siis kuulub lepingu ajal kehtinud TsÜS § 84 lg 1 teise lause kohaselt võlgnevuse osas kohaldamisele VÕS § 1028 lg 1. 3 (5)
2-15-108734 VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Eelnevast tulenevalt ja VÕS § 1028 lg 1 alusel kuulub kostjale üleantud summa 846,08 eurot (1300453,92) hagejale tagastamisele ja hagi vastavas ulatuses rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuselt viivise väljamõistmist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja esitatud asjaoludest tulenevalt ja juhindudes TsMS § 367, on hageja viivise nõue muutunud kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks 153,78 euro ulatuses vastavalt alljärgnevale arvutusele: Periood
Viivitatud Põhinõude suurus päevade perioodil arv
Viivise määr perioodil
Sissenõutav viivis perioodil
07.12.2013-10.12.2013
1300 eurot
8,25%
0,88 eurot
11.12.2013-31.12.2013
1186,52 eurot
8,25%
5,36 eurot
01.01.2014-09.01.2014
1073,04 eurot
8,15
1,92 eurot
10.01.2014-08.02.2014
959,56 eurot
8,15%
6,21 eurot
09.01.2014-30.06.2014
846,08 eurot
8,15%
32,49 eurot
01.07.2014-25.01.2015
846,08 eurot
8,05%
106,92 eurot
Hageja viivise nõue kuulub rahuldamisele. Hageja lepingust tulenevad nõuded ei kuulu lepingu tühisusest tulenevalt rahuldamise. Kohus on menetlenud tsiviilasja TsMS § 405 lg 1 kohaselt lihtmenetluses. Hageja nõue laenutasu 393,71 eurot ja võlahaldustasu 393,17 eurot välja mõistmiseks on kõrvalnõue TsMS § 45 lg 1 mõistes ja seega on põhinõudeks 1180,93 eurot. Menetluskulude jaotus. Kuna kohus on hagi rahuldanud osaliselt ja kohus tegi sellesarnases ulatuses pooltele 02.09.2015 ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, siis jätab kohus TsMS § 163 lg-test 1 ja 2 juhindudes menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin 4 (5)
2-15-108734 Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.