Hageja I: EP (isikukood XXXXXXXXXXX), Hageja II: AS (isikukood XXXXXXXXXXX) hagejate lepinguline esindaja Heldur Raig Kostja: AL (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja Anatoli Orlovski
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 07. oktoobri 2015 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.EP ja AS esitasid Pärnu Maakohtule hagi AL vastu, milles palusid mõista kostjalt hageja I kasuks välja 7500 eurot ja hageja II kasuks 7500 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt leppisid hagejad, kostja ja RB 2012. a detsembris kokku, et hagejad annavad kostjale laenu 15 000 eurot selleks, et kostja ostaks puksiirauto ja asutaks puksiiriteenuse osutamisega tegeleva osaühingu. Lepiti kokku, et asutatud osaühingu kaudu saavad selles tööotsi teha hagejad, kostja ja RB, kes kõik kantakse asutatava osaühingu poolt vastutavate kasutajatena puksiirauto registreerimistunnistusele.
3.Kostja ja RB hakkasid 2013.a jaanuari algusest otsima puksiirsõidukite kuulutusi interneti müügiportaalides ja leidsid sobiva auto Austriast. Lepiti kokku, et puksiirauto järele sõidavad kostja ja RB. Kuna RB haigestus, sõitis tema asemel sõiduki järele koos kostjaga MM.
4.Hageja II andis kostjale 29.03.2013 aadressil XXX Tallinnas RB ja TM juuresolekul isiklikult üle 15 000 eurot, millest 7500 eurot kuulus talle endale ja 7500 hagejale I. Laen anti ilma intressita, tagastamistähtajaga 2014. a. Dokumente raha üleandmise kohta ei vormistatud. Kokkuleppe kohaselt tagas laenu omandatav puksiirauto.
5.Kostja soetas puksiirauto Austriast 2013. a aprillis, tasudes selle eest sularahas. Puksiirauto registrinumbriga 888MHV kanti registrisse 18.04.2013 loodud ettevõtte OÜ AAEvakuaator nimele. Kasutajatena märgiti registreerimistunnistusele hagejad, kostja, RB ja OÜ Zilair K.
6.Puksiirsõiduki teenuse osutamisest osapooled loodetud kasu ei saanud ja kostja pani puksiirauto 2013. a novembris müüki. Hagejad said puksiirauto müümise kavatsusest teada 2014. a jaanuari lõpus ja esitasid seejärel kostjale nõude 15 000 euro tagastamiseks. Kuna kostjal ei olnud laenu võimalik tagastada, lepiti kokku laenu tagastamises puksiirauto müügist saadava raha arvel.
7.Kostja pakkus hagejatele korduvalt telefoni teel võimalust, et hagejad võivad sõiduki võtta oma valdusesse ja tegeleda selle müügiga ise. 01.06.2014 viisid RB ja hageja II sõiduki RB maakoju, et tegeleda selle müümisega. 11.08.2014 kustutas kostja ootamatult autoregistrist puksiirauto kasutajate hulgast hagejad ja RB ning esitas Rapla politseijaoskonnale avalduse sõiduki väljanõudmises väidetavalt ebaseaduslikust valdusest. Laenu tagastamisest on kostja keeldunud. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hagejate kanda.
9.Ettepaneku äri alustamiseks tegi RB, kes lubas leida puksiirauto soetamiseks finantseeringu. Puksiirauto ostmiseks anti kostjale raha 15 000 eurot. Kuna auto maksis 1000 eurot rohkem, siis tasus kostja selle ise juurde. Kostja täitis nõuetekohasel viisil oma kohustused asutada osaühing, osta auto, registreerida see autoregistris ja kanda registritunnistusele kasutajatena hagejad ja RB.
10.Hageja II teatas 2014. a juunis võimalusest anda auto rendile. Kostjale lubati kompenseerida kulud, mis tal olid tekkinud seoses osaühingu asutamise ning auto ostmise, Eestisse toomise, registreerimise ja muuga, kokku umbes 4000 eurot. Kuna kostjal tuli seoses auto
kasutamisega kanda endiselt kulusid (viimati 2014. a aprillis), otsustas ta auto müüa. Pärast seda auto kadus ja kostja esitas avalduse politseisse.
11.Hagejad ei ole märkinud, kellega nad väidetava laenulepingu sõlmisid, kas kostja kui füüsilisele isikuga või OÜ AA-Evakuaator seadusliku esindajaga. Samuti ei ole märgitud, mis ajast muutus rahaline kohustus sissenõutavaks.
12.Hagejatelt 15 000 euro saamine ei anna alust lugeda sõlmituks nimelt laenulepingut. Antud juhul ei sõlmitud laenulepingut, vaid käsundusleping konkreetse ülesande täitmiseks. Juhul, kui tuvastatakse laenulepingu olemasolu, tuleb kindlaks teha raha tagastamise tähtaeg. Tähtajas ei ole pooled kokku leppinud. Esimese astme kohtu otsus
13.Maakohus rahuldas hagi, mõistes kostjalt hageja I kasuks välja 7500 eurot ja hageja II kasuks 7500 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja I kasuks menetluskulude katteks välja 1316,53 eurot ja hageja II kasuks 1316,53 eurot.
14.Hagejate seletuste ning tunnistajate RB ja TM ütlustega on tõendatud, et poolte vahel sõlmiti 29.03.2013 suuline laenuleping (ilma intressita), mille kohaselt hagejad laenasid kostjale 15 000 eurot (hageja I 7500 eurot ja hageja II 7500 eurot) puksiirauto ostmiseks tagastamistähtajaga üks aasta, laenu tagatiseks on omandatav sõiduk ning juhul, kui kostjal ei ole laenu tagastamine võimalik, siis tagatis realiseeritakse ja selle müügist saadud rahast tagastatakse laenuandjatele nende poolt kostjale antud laen.
15.Hagejate vande all antud seletused on usaldusväärsed, kuna neid kinnitavad tunnistajate RB ja TM ütlused ning dokumentaalsed tõendid. Kostja vande all antud seletus ei ole usaldusväärne, kuna on vastuolus kõigi teiste kogutud tõenditega. Kostja politseile antud ütlused ei kinnita tema versiooni poolte ühise tahte kohta puksiirauto ostmiseks ja selle kasutamiseks koostöölepingu raames. Kostja politseile antud ütlused kinnitavad, et kostja lõi OÜ AA-Evakuaator 2013. a märtsis, et hakata puksiirautoga teenust osutama. Ettevõtte moodustas kostja omal jõul, tegeles sõiduki ostmise ja äratoomisega. Hagejal II kostja ettevõtte käivitamises rolli ei olnud. Kostja sai hagejalt II 15 000 eurot.
16.Hagejate ütlusi OÜ AA-Evakuaator äriregistrikaart, mille kohaselt on äriühing registreeritud 26.03.2013 ning selle osanik ja juhatuse liige on kostja. 01.04.2013 arve kohaselt tasus OÜ AA-Evakuaator puksiirauto eest müüjale 16 000 eurot. Sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt registreeriti puksiirauto reg nr 888MHV 18.04.2013, selle omanikuks on OÜ AA-Evakuaator, kasutajad on hagejad, kostja ja RB. Kostja pani laenu tagatiseks oleva puksiirsõiduki DAF müüki, mida kinnitab väljaande auto24.fi väljavõte.
17.Tõendamist ei leidnud kostja kohtuistungil esitatud versioon, et hagejad investeerisid 15 000 eurot firmasse ja pidid selle eest saama dividende, kusjuures raha ei kuulunud tagasimaksmisele. Kostja ei tõendanud veenvalt, kuidas hagejad pidid dividende saama, kui nad ei olnud OÜ AA-Evakuaator osanikud.
18.Kostja esitatud kassa sissetuleku order, mille kohaselt kanti 29.03.2013 OÜ AA-Evakuaator arvele sularaha 15 000 eurot, ei kinnita kostja versiooni selle kohta, et hagejad andsid raha firmale. Orderilt nähtub, et raha on firmale tasunud kostja, mitte hagejad. Seega kinnitab order hagejate seisukohta, mille kohaselt oli laenusuhe hagejate ja kostja, mitte hagejate ja OÜ AA-Evakuaator vahel.
19.Laen anti 29.03.2013 üheks aastaks. Seega on hagejatel õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
Apellatsioonkaebus
20.Kostja palub maakohtu otsus täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
21.Kohus hindas valesti hagejate poolt esitatud tõendeid (tunnistajate ütlusi), mis viis ebaõigele järeldusele, et kostja sõlmis hagejatega laenulepingu ja jättis tähelepanuta kostja vastuväited, mis vastavad faktilistele asjaoludele.
22.Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale anti 15 000 eurot selleks, et ta ostaks puksiirauto ja asutaks osaühingu, mis hakkaks tegelema puksiirteenuste osutamisega. Lepiti kokku, et selle osaühingu kaudu saavad selles tööotsi hagejad, RB ja kostja, kes kõik kantakse asutatava osaühingu poolt vastutavate kasutajatena puksiirauto registreerimistunnistusele.
23.Hagejad leiavad ekslikult, et nad sõlmisid kostjaga laenulepingu. Kohus ei andnud õiguslikku hinnangut sellele, miks tuleb rahuldada hageja I nõue, kellega kostjal puudus võlasuhe. Hageja II seletuse kohaselt andis tema kostjale raha üle ja kostja ei teadnud, kelle raha see on ning kostja võis arvata, et see on hageja II raha.
24.Arusaamatuks jääb, milliseid tõendeid pidas kohus silmas, kui väitis, et hageja I, hageja II ja kostja vahel sõlmiti 29.03.2013 suuline leping tagastamistähtajaga 1 aasta Raha andis kostjale hageja II, mitte hageja I. Hageja II, kes andis kostjale raha üle, selgitas vande all, et ta andis kostjale 15 000 eurot üle märtsi lõpus ja juttu ei olnud sellest, et hagejad andsid kahekesi raha võlgu. Samuti jääb arusaamatuks, millistele tõenditele rajaneb järeldus, et pooled sõlmisid suulise lepingu just 29.03.2013. Hagejad ei ole sellist kuupäeva maininud ja seda ei ole märgitud ka hagiavalduses. Kohus ei või hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest. Lisaks sellele tuleks käsitleda õigussuhteid mitte ainult hagejaga II, vaid ka RB-ga. Käesoleval ajal on puksiirauto RB käes.
25.Kostja on pööranud korduvalt kohtu tähelepanu sellele, et VÕS § 29 lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tahtest. Poolte ühiseks tahteks oli puksiirauto ostmine ja selle ühine kasutamine. Hagejad, kostja ja RB osalesid kõik koos puksiirauto valimisel ja kõik olid kantud kasutajatena auto tehnilisse passi. Kasumi jaotamise osas oli hageja II seisukoht selline, et kui töö ei lähe, siis vaadatakse, mis saab edasi. Seega võib järeldada, et sõlmiti tähtajatu seltsinguleping.
26.Kohus ei analüüsinud õigussuhte erinevaid kvalifikatsioone. Kohus jättis tähelepanuta, et poolte ühiseks tahteks oli puksiirauto ostmine ja selle auto ühine kasutamine. Eesmärgi tuvastamine on hädavajalik hinnangu andmiseks sellele, kas pooled võisid olla sõlminud seltsilepingu VÕS § 580 lg 1 mõttes. Vaatamata poolte erinevatele huvidele võis lepingu sõlmimisel olla ühine eesmärk. Faktilised asjaolud hagejate, kostja ja RB vahel vastavad antud juhul vaikiva seltsingu tunnustele VÕS § 610 tähenduses.
27.Kohus jättis tähelepanuta, et kostja võttis raha vastu OÜ AA-Evakuaator juhatuse liikmena. Kostja ei ole kunagi väljendanud tahet võtta laenu enda huvides. Ta ei saanud ega pidanudki aru saama, et raha antakse talle isiklikult laenuna. Kirjalike laenudokumentide puudumise jättis kohus ebaõigesti arvestamata kui laenusuhte puudumist tõendava asjaolu.
28.Lubamatu on kohtu tuginemine tunnistaja RB arvamustele. Tunnistaja ei pea toimunule andma oma hinnangut. Kohus peab otsuses tuginema veenvatele tõenditele. Tunnistaja TM ütlused tuleb jätta tähelepanuta, kuna need ei tõenda, et kostja võttis raha laenuks isiklikult. Vastus apellatsioonkaebusele
29.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
31.Kumbki hageja nõuab kostjalt 7500 eurot. Hagejad väidavad, et nad andsid kostjale laenu ja nõuavad laenu tagastamist. 15 000 eurot andis kostjale üle hageja II ja pool sellest, s.o 7500 eurot oli hageja I raha. Sellise nõude aluseks saaks olla VÕS § 108 lg 1 ja § 396 lg 1. Maakohtus väitis kostja, et pooled ei sõlminud laenulepingut, vaid käsunduslepingu konkreetse ülesande täitmiseks ja ta soovib, et hagejad kompenseeriks talle osaühingu asutamise, auto ostmise, Eestisse toomise ja registreerimisega seonduvad kulud, mis on kokku umbes 4000 eurot. Apellatsioonimenetluses leiab kostja, et sõlmiti tähtajatu seltsinguleping.
32.Ringkonnakohtu arvates hindas maakohus hagejate nõuet ebaõigesti üksnes laenulepingust tuleneva täitmise nõudena, arvestamata hagiavalduses hagejate poolt esile toodud asjaolusid, mis võimaldavad kaaluda ka nõude teistsugust kvalifitseerimist.
33.Esmalt märgib ringkonnakohus, et hageja I nõuet ei saa laenulepingu sätete alusel üldse rahuldada, nagu maakohus tegi, sest hagiavalduse ja asja materjali järgi ei olnud hageja I ning kostja vahel laenulepingulist suhet. Asjaolu, et hageja I andis hagejale II 7500 eurot, mille viimane andis omakorda kostjale üle, ei muuda hagejat I laenulepingu pooleks. Laenuleping loetakse sõlmituks raha üleandmisega. Hageja I kinnitas vande all, et tema raha kostjale üle ei andnud ja ta ei leppinud kostjaga midagi kokku (t lk 99).
34.Maakohus jättis tähelepanuta, et hagejad tuginevad hagiavalduses 2012.a detsembris hagejate, kostja ja RB vahel sõlmitud kokkuleppele selle kohta, et hagejad annavad kostjale 15 000 eurot selleks, et kostja ostaks puksiirauto ja asutaks puksiiriteenuse osutamisega tegeleva osaühingu, mille kaudu saavad tööd teha hagejad, kostja ja RB, kes kõik kantakse ka asutatava osaühingu poolt vastutavate kasutajatena puksiirauto registreerimistunnistusele. Sobiva auto otsimisega tegelesid kostja ja RB, kes pidid kokkuleppe kohaselt ka tooma auto Austriast Eestisse. Nii ka toimiti (v.a asjaolu, et haigestunud RB asemel sõitis koos kostjaga Austriasse autot ostma MM). Kostja ostis puksiirauto Austriast 2013. a aprillis, see kanti registrisse 18.04.2013 loodud ettevõtte OÜ AA-Evakuaator nimele ning sõiduki kasutajatena märgiti registreerimistunnistusele hagejad, kostja, RB ja OÜ Zilair K. Samuti väidavad hagejad hagiavalduses, et puksiirsõiduki teenuse osutamisest osapooled loodetud kasu ei saanud. Alates 01.06.2014 on auto RB valduses.
35.Olukorras, kus nõuet on võimalik kvalifitseerida mitmeti, on põhjendatud analüüsida kohtuotsuses erinevaid kvalifikatsioone. Pooltevahelise suhte õigeks kvalifitseerimiseks tuleb asja uuel läbivaatamisel poolte sõlmitud lepingu sisu ja nende tegelikku tahet hinnata uuesti TsÜS § 75 ja VÕS § 29 reegleid järgides.
36.Ringkonnakohtu arvates võib hageja II ja kostja vahelises suhtes näha nii laenulepingulisi elemente kui ka pooltevahelises suhtes seltsingu (s.h vaikiva seltsingu) elemente, mille osaline võib olla ka RB. Samas ei ole pooled esile toonud selgeid asjaolusid selle kohta, milles pooled täpselt kokku leppisid, s.t kuidas oleks pidanud puksiirauto kasutamine ning sellega tulu teenimine ja kasumi jaotamine kokkuleppe järgi toimuma. Hagiavaldusest ei
selgu, mida peavad hagejad silmas sõidukiga tehtavate tööotste all, mida nad soovisid kostja poolt asutatavas äriühingus teha. Sellele, et poolte vahel oli kokkulepe tulu teenimise ja kasumi jagamise kohta, viitab hagiavalduses märgitud asjaolu, et osapooled ei saanud puksiirsõiduki teenuse osutamisest loodetud kasu. Kuna pooled kirjalikku lepingut ei sõlminud, nende hilisem käitumine pakub erinevaid tõlgendamisvõimalusi ja hagejate vande all antud seletused erinevad hagiavalduses esitatud asjaoludest, tuleb maakohtul kindlaks teha, milles hagiavalduses märgitud kokkulepe täpselt seisnes ja kes olid selle kokkuleppe osalised.
37.Hagiavalduses esitatud asjaoludest on raske järeldada tavapärase laenulepingu olemasolu hageja II ja kostja vahel. Kirjalikku laenulepingut ei ole ja hagiavalduse kohaselt pidi kostja kasutama hagejalt II saadud raha selleks, et osta sõiduk, mida pidid hakkama kasutama ka hagejad. Samas väitsid hagejad vastuolus eelnevaga, et ostetav sõiduk pidi olema laenu tagatiseks.
38.Selleks, et teha kindlaks, kas poolte vahel võis olla seltsing või vaikiv seltsing, tuleb kindlaks teha, kuidas pooled olid kokku leppinud sõiduki kasutamise ja majandamise korras. Kui pooled pidid sõidukit kasutama ning kasumit teenima ja jaotama ühiselt, võisid nad olla sõlminud seltsingulepingu (VÕS § 580 lg 1). Kui aga hageja II pidi kostjale raha üle andma enda ja hageja I panusena (või ainult enda panusena) ning seejärel pidi kostja korraldama nii sõiduki kasutamist ja majandamist kui ka kasumi jaotamist ning esinema väljaspool pooltevahelist suhet sõiduki omanikuna, viitab see pigem vaikivale seltsingule (VÕS § 610 lg 1), kus hagejad (või hageja II) on vaikivad seltsinglased ja kostja ettevõtja, kes korraldas teenuste osutamist sõidukiga tema kontrollitava äriühingu OÜ AAEvakuaator kaudu. Sel juhul pidi kostja aga tagama, et äriühingu sõiduki kasutamisega saadud kasu jaotatakse hagejatega (või hagejaga II), milleks võis kostja ja OÜ AAEvakuaator vahel olla leping, võimalik, et samuti vaikiva seltsingu leping.
39.Hagejad nõuavad kostjalt üle antud raha tagastamist. Seega ei ole välistatud, et nõude saab esitatud asjaoludel kvalifitseerida sõltuvalt sellest, kas tegu on seltsingu või vaikiva seltsinguga, ka VÕS § 603 lg 1 või § 617 lg 1 järgseks seltsingusse tehtud panuse tagastamise nõudeks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ka seda pooltega arutada. Samuti tuleb teha kindlaks, kas panuse tegi antud juhul ainult hageja II või saab lugeda panused tehtuks mõlema hageja ja ka RB poolt. Kui maakohus tuvastab seltsingulepingu (või vaikiva seltsingu lepingu) olemasolu, tuleb kindlaks teha ka see, kas seltsinguleping (või vaikiva seltsingu leping) on lõppenud ja millal see toimus ning kas ja kui suured panused tuleb seltsinglastele (või vaikivatele seltsinglastele) tagastada. Hagiavalduses esile toodud asjaolud viitavad seltsingu (või vaikiva seltsingu) lõppemisele.
40.Asjaolu, et tegelikult kasutas sõidukit OÜ AA-Evakuaator, ei välista pooltevahelist seltsingut või vaikivat seltsingut ning seltsinguvaraks saab lugeda sisuliselt võimaluse korraldada sõiduki kasutamist tulu teenimiseks, mida kostja sai teha eelnimetatud äriühingu kaudu. Välistatud ei ole ka see, et seltsinglaseks (või ettevõtjaks vaikiva seltsingu korral) saab lugeda OÜ AA-Evakuaator ning nõuda temalt panuse tagastamist ja jätta kostja vastu esitatud panuse tagastamise nõue rahuldamata. Selleks tuleks aga vastavad asjaolud tuvastada. Ringkonnakohus märgib, et analoogset juhtumit on käsitletud Riigikohtu 22.09.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-67-14 ja pärast seda tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsuses tsiviilasjas nr 2-11-34845.
41.Maakohus rikkus TsMS § 351 ja jättis täitmata TsMS § 392 lg 1 p-des 1–3 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Kuna poolte, eelkõige hagejate seisukohad (s.h vande all antud seletused) on olnud vastuolulised ja ebaselged ning asja lahendamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitamata, ei ole ringkonnakohtul võimalik nõuet kvalifitseerida ja asja
lahendada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eelmenetluse puudused kõrvaldada, tehes selgeks poolte seisukohad ja arutades nendega õiguslikku olukorda. Vajadusel tuleb tagada pooltele ka võimalus esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.
42.Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine otsustatakse asja uuel läbivaatamisel maakohtus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.