Välja mõista XxxxOÜ-lt (likvideerimisel) Xxxxkasuks menetluskulud summas 4500 eurot ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
3.Välja mõista XxxxOÜ-lt (likvideerimisel) Xxxxkasuks menetluskulud summas 9568,51 eurot ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Hagejate nõuded
1.XxxxOÜ (likvideerimisel) (edaspidi hageja I) palus 05.12.2013 esitatud hagi terviktekstis tema kasuks välja mõista Xxxx62 000 eurot tekitatud kahju hüvitamiseks.
2.XxxxOÜ (likvideerimisel) (edaspidi hageja II) palus 05.12.2013 esitatud hagi terviktekstis tema kasuks välja mõista Xxxx196 360,67 eurot tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse asjaolud
3.05.12.2013 esitatud hagi tervikteksti kohaselt oli hageja I ainuosanik perioodil 15.02.2012 kuni 18.10.2012 Xxxx. Hageja I asutamisest kuni 05.10.2012 oli hageja I ainsaks juhatuse liikmeks Xxxx(edaspidi kostja). Perioodil 05.10.2012 kuni 29.10.2013 oli hageja I juhatuse liikmeks Xxxx. Hageja I põhitegevusalaks on olnud ärinõustamine ja muu juhtimisalane nõustamine. Hageja II ainuomanik oli perioodil 15.02.2012 kuni 01.10.2012 Uus-Meremaal registreeritud äriühing XxxxLtd, mille aktsiakapitalist 60% kuulub Xxxxja 40% kostjale. Hageja II ainsaks juhatuse liikmeks oli alates hageja II asutamisest 02.01.2012 kuni 02.10.2012 kostja, misjärel on hageja II juhatuse liikmeks Xxxx. Hageja II peamiseks tegevusalaks on mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine, millest suurima osa moodustab OÜ-le Xxxx kondijahu ostmine ja müümine. XxxxOÜ ainuosanikuks on Uus Meremaal asutatud äriühing XxxxLimited, mille kõik aktsiad kuuluvad kostjale. XxxxLimited ainsaks juhatuse liikmeks on alates selle asutamisest 29.07.2011 olnud kostja. XxxxAS ainuaktsionäriks on alates selle asutamisest 05.04.2012 olnud XxxxOÜ. Kuni 04.12.2012 ja uuesti alates 7.02.2013 on XxxxAS-i juhatuse liikmeks olnud kostja. Kuni 31.01.2013 oli XxxxAS-i nõukogu liikmeteks Xxxx, Xxxxja Xxxx.
4.OÜ Xxxx ainuosanikuks on alates asutamisest 07.05.2010 kuni 09.08.2012 olnud Xxxx ja alates 09.08.2012 Xxxx. Alates 14.02.2012 on OÜ Xxxx ainsaks juhatuse liikmeks olnud Xxxx. OÜ Xxxx asutamisest kuni 01.11.2011 oli OÜ Xxxx põhitegevusalaks spetsialiseerimata hulgikaubandus. Alates 01.11.2011 on OÜ Xxxx põhitegevusalaks olnud toidukaupade, jookide ja tubakatoodete vahendamine. OÜ Xxxx majandustegevuse sisuks on olnud kondijahu kaubandustegevus. Hageja II tavapärane majandustegevus on olnud OÜ-le Xxxx kondijahu ostmine XxxxLtd-lt ja OÜ-le Xxxx kuuluva kondijahu müügi organiseerimine (s.h ostjate leidmine ja transpordi korraldamine). Koostöö OÜ Xxxx ja XxxxLtd vahel toimus juba 2011. aasta oktoobris ning kestab siiani. Veel 03.04.2013 on OÜ Xxxx tasunud XxxxLtd-le kauba eest. Alates 08.03.2012 oli hageja II OÜ Xxxx maakleriks. Selle suhte raames vahendas hageja II OÜ Xxxx makseid XxxxLtd-le, otsis OÜ-le Xxxx kondijahu ostjaid, millele OÜ Xxxx sai kondijahu müüa ning transpordifirmasid, mis veaksid OÜ Xxxx kondijahu klientideni. Hageja II on OÜ Xxxx kondijahu müügist saanud 269 338,25 USD (12.09.2012), 181 081,41 USD (27.09.2012) ja 147 927,59 USD (27.09.2012). Samas on hageja II kandnud kondijahu müügist saadud raha oma Rieutumu panga kontolt edasi OÜ-le Xxxx. Täpsemalt on OÜ-le Xxxx üle kantud 200 000 eurot (8.10.2012) ja 2 000 eurot (8.10.2012) läbi OÜ Xxxx juhatuse liikme ning 12 000 EUR
(8.10.2012) ja 240 000 USD (9.10.2012) otse OÜ Xxxx kontole. Samuti on OÜ Xxxx 11.10.2012 saanud hagejalt II 158 000 USD. Lisaks on hageja II saanud 9.10.2012 OÜ-lt Xxxx vahendustasu 1 000 USD. Eelpool toodud maksetest nähtub, et hageja II pole saanud kondijahu müügist kasu (v.a 1 000 USD vahendustasu) ning tegelikuks kasusaajaks on olnud OÜ Xxxx. Kuivõrd kondijahu müügist saadud raha on üksnes liikunud läbi hageja II konto, siis tõendab see maaklerlepingu olemasolu. Hageja II on 11.09.2012 ja 19.09.2012 tasunud OÜ Xxxx kondijahu transpordi eest vastavalt 26 945 ja 2 950 eurot, mis tõendab samuti maaklerlepingu olemasolu. Maaklerilepingu sisuks ongi vahendada lepingute sõlmimist kolmandate isikutega.
5.Pärast hagejate juhatuse liikme kohustuste üleandmist kostjalt Xxxxselgus, et kostja on äriühingu juhatuse liikmena teinud arvukalt ülekandeid hageja I arvelduskontolt XxxxOÜ-le ning hageja II arvelduskontolt XxxxAS-ile ja XxxxOÜ-le. Dokumendid, mille alusel kostja hagejate eest ja nimel ülekandeid teostas, puuduvad. Hagejatele on esitatud laenuleping, mis on sõlmitud hageja II ja XxxxAS-i vahel 20.05.2012, mille kohaselt annab hageja II laenu XxxxAS-ile 60 000 USD-i, kuid seost hageja II poolt XxxxAS-ile teostatud ülekannetega ei ole võimalik tuvastada. Hagejale II esitatud dokumentidest nähtub, et hageja II ja XxxxOÜ on sõlminud laenulepingu 01.03.2012, mille kohaselt annab hageja II laenu XxxxOÜ-le 150 000 eurot. Viidatud laenulepingute osas ei ole osanike otsuseid vormistatud.
6.Ülekandeid hagejale I XxxxOÜ poolt ja hagejale II on teostatud nii XxxxOÜ kui ka XxxxAS-i poolt, kuid väiksemas mahus kui on teostatud ülekandeid kostjale. Puuduvad dokumendid, mis selgitaksid XxxxOÜ ja XxxxAS-i poolt hagejatele teostatud ülekandeid. Hageja tõlgendab teostatud ülekandeid kostjalt kui õigusliku aluseta saadud raha osalist tagastamist. Hagejad on tasaarvestanud VÕS § 197 järgi hagejate ja XxxxOÜ ning XxxxAS-i vahelised nõuded, mis tulenevad viidatud isikute poolt teostatud ülekannetest. XxxxOÜ ega ka XxxxAS ei ole alusetult tema käsutuses olevat raha tagastanud. Summeerides hageja I ja XxxxOÜ vahel teostatud ülekanded selgub, et hageja I poolt on alusetult kantud kostjale kokku 80 000 eurot, millest on tagastatud hagejale I XxxxOÜ poolt kokku 18 000 eurot, mistõttu on hagejale I XxxxOÜ poolt võlgnetav summa 62 000 eurot. Summeerides hageja II ja XxxxAS-i vahel teostatud ülekandeid selgub, et hageja II poolt on alusetult kantud XxxxAS-ile kokku 216 736,05 eurot, millest on tagastatud hagejale II XxxxAS-i poolt kokku 171 961,11 eurot, mistõttu on XxxxAS-i poolt hagejale II seni võlgnetav tagastamata summa 44 774,94 eurot. Summeerides hageja II ja XxxxOÜ vahel teostatud ülekanded selgub, et hageja II poolt on alusetult kantud XxxxOÜ-le kokku 288 654,75 eurot, millest on tagastatud hagejale II XxxxOÜ poolt kokku 117 419,02 eurot, mistõttu on XxxxOÜ poolt hagejale II võlgnetav tagastamata summa 171 235,73 eurot.
7.Hagiavalduse terviktekstis 05.12.2013 palus hageja I kostjalt välja mõista kahju hüvitise 62 000 eurot ja hageja II 196 360,67 eurot. 15.11.2014 menetluse uuendamise avalduses palus hageja I kostjalt välja mõista 73 592,76 eurot ja hageja II 178 697,96 eurot. Hageja I nõudele lisanduvad nõude põhjenduste kohaselt võla sissenõudmiskulud 11 592, 76 eurot tsiviilasjas 2-12-44494. Hageja II vähendas nõuet 25.03.2013 esitatud avalduses 19 650 euro võrra, seega taotles kostjalt 178 697,96 euro väljamõistmist. Kohtuistungil tuginesid hagejad hagiavalduse terviktekstis 05.12.2013 esitatud nõuetele.
8.Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud korraliku ettevõtja hoolsuskohustust, tehes hagejate juhatuse liikmena hagejate eest ja nimel endaga seotud äriühingutele alusetuid ülekandeid ning on sõlminud laenulepinguid ilma osanike otsusteta. Hagejate pangaarvetelt tehtud alusetute ülekannete tõttu on hagejate vara vähenenud. Kuna hagejatel puudub kindlus, kas see raha neile tagastatakse, siis on kostja enda käitumisega tekitanud hagejatele kahju ning hagejatel on kostja vastu kahju hüvitamise nõue. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista ning palub selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt võttis Xxxx 2011.a detsembris kostjaga ühendust küsides, kas viimane on huvitatud Euroopa ja Aasia vahelisest orgaanilise väetise kaubandusest. Xxxx oli selles valdkonnas tegev ja hiljem selgus, et Xxxx tegevusmotiiv oli läbivalt selline, et ta otsis endale partneri, kes oleks tema poolt juhitavates ja kontrollitavates äriühingutes juhatuse liikmeks. Kostja sai Xxxx nõusolekul hageja I, mille omanik oli Xxxx abikaasa Xxxx, juhatuse liikmeks ning hageja II juhatuse liikmeks. Alates asutamisest 2012.a jaanuaris kasvas hageja II tegevus kiires tempos ning augustiks 2012.a oli hageja II orienteeruvalt 800 000 euro suuruses kasumis, mis asus hageja II pangakontodel SEB-s ja Läti Xxxx pangas. Xxxx oli vastutav kõigi ostu ja müügi tehingute ning kaupade transpordi eest, sest Xxxx valdas ainuisikuliselt tooteinfot. Kostja oli vastutav vajalike ülekannete teostamise ja ettevõtte üldjuhtimise eest saades selleks korraldusi Xxxxlt. Kostja ja Xxxx omavaheline suhtlus toimus reeglina suuliselt, s.h korralduste andmine ülekannete teostamiseks.
10.27.09.2012 esitas Xxxx Uus-Meremaa äriühingu XxxxLtd esindajana avalduse kostja hageja II juhatuse liikmest tagasikutsumiseks. Samaaegselt viis Xxxx naisevend Xxxx kostja kabinetist Xxxx, Tallinnas ära kõik seal asuvad dokumendid, mis sisaldasid sõna "Xxxx". 28.09.2012 toimunud kohtumisel otsustasid kostja ja Xxxx lõpetada oma äripartnerluse ning sõlmisid aktsiate müügilepingu, millega Xxxxomandas kostjalt Uus-Meremaa äriühingu XxxxLtd aktsiad ja kohustus kostjale tasuma 450 000 eurot. Kohustus on täitmata ja kostjal on Xxxx vastu vastav nõue. 01.10.2012 võõrandas XxxxLtd hageja II osa Xxxxle.
11.01.10.2012 sõlmiti kostja ja Xxxx vahel ka täiendavalt konkurentsi mitteosutamise kokkulepe, mille kohaselt oli kostja kohustatud kümneaastase tähtaja jooksul mitte osutama konkurentsi mis tahes kujul ja vormis Xxxxle. Konkurentsikeeld tähendas lepingute sõlmimise keeldu endiste, praeguste või tulevaste hageja II klientidega, kes on otseselt või kaudselt seotud Xxxxga. Tasu konkurentsist hoidumise eest oli 450 000 eurot. 17.10.2012 võttis Xxxx Xxxx, Tallinn asunud ühisest kontorist kaasa kõik oma isiklikud asjad. Kontorisse jäid kostjale kuulunud isiklikud asjad, dokumendid, serverid ja arvuti ning kostja äriühingutega seotud dokumendid. 19.10.2012 kui kostja oli Rakveres avastas ta esmalt, et tema äriühingu XxxxAS kasutuses olnud server on välja lülitatud, õhtul Tallinnasse tagasi jõudes avastas ta, et Xxxx kontorist on Xxxx poolt ära viidud telefonid, kaablid, lõhutud olid servereid ja arvutisüsteem oli viidud töökorrast välja. Samuti oli läbi otsitud kostja töölaua sahtlid ning dokumendid olid osaliselt kadunud. Kostjal kulus mitmeid kuid, et taastada serverites olnud dokumente, kusjuures hulgaliselt dokumente läks jäädavalt kaotsi ja see põhjustas olulist kahju kostja enda äritegevusele. Alates 01.11.2012 on Harju Maakohtu menetluses mitmed Xxxx algatatud tsiviilasjad, kus hagejateks on Xxxxga seotud äriühingud.
Kokku on erinevates tsiviilasjades esitatud nõudeid kostja ja temaga seotud äriühingute vastu summas 556 021,34 eurot. Seda olukorras, kus Xxxx väitel on väidetavalt kadunud 100 000 eurot ja kogu vaidlus ongi tekkinud eeltoodud summa "kadumise" tõttu.
12.Kostja on seisukohal, et väited hagejate pangakontodelt tehtud väljamaksete asjaoludest mitteteadmise kohta on vale. Xxxx omas ajavahemikul 08.03.2012 kuni 30.09.2012 õigusi hageja II kontode kasutamiseks. Muuhulgas oli talle väljastatud VISA Business deebetkaart ning antud kasutaja õigused ärikliendi Internetipangas. Xxxx on teinud internetipangas sisselogimisi muuhulgas nendel kuupäevadel, mil toimusid ülekanded. Xxxx oli täielikult teadlik kõikidest kostja tehtud ülekannetest ning ta kontrollis regulaarselt kontodel toimunud raha liikumist.
13.Hageja II poolt 08.03.2012 XxxxOÜ-le ülekantud 150 000 eurot olid kostja ja Xxxx kokkuleppel mõeldud XxxxAS aktsiakapitali sissemaksuks ja hagejale I edasilaenamiseks. Hagiavalduse tervikteksti lk 4 tabelist on jäetud välja XxxxAS-i poolt 27.04.2012 hagejale I tehtud ülekanne 130 000 eurot, mille võrra peaks nõue väiksem olema. Hageja I on jäänud võlgu XxxxOÜ-le ja XxxxAS-le 68 000 eurot. Pangakonto andmetest nähtuvalt on hageja I kasutanud seda raha Xxxxperekonna isiklikes huvides, kokku summas 67 443 eurot. Kostja ei ole seda raha saanud ega kasutanud.
14.Hageja I poolt 21.06.2012 üle kantud 80 000 eurot, kandis XxxxOÜ samal päeval hagejale II. Seda tehti kostja ja Xxxx kokkuleppel, kuna hageja II vajas raha oma äritegevuseks. Enamus rahast, mida hageja II on XxxxOÜ-le ja XxxxAS-le üle kandnud, on kasutatud hageja II abistamiseks kaubandustegevuse ja sellega seotud maksete vahendamisel. Kogu see tegevus on toimunud hagejate ainuosaniku ja juhataja Xxxx initsiatiivil. Hageja II tegi korduvalt makseid XxxxLtd-le ja XxxxLtd-le. Esimeselt ostis hageja II edasimüümiseks kaupu, teiselt aga nende kaupade veoteenuseid. Xxxxväitis kostjale, et hagejal II on tekkinud kauba ostmisega Ühendkuningriigis probleeme, mistõttu on tema äritegevus seal takistatud. Xxxxpalus kostjal vahendada makseid XxxxOÜ ja XxxxAS-i kaudu. Tüüpiliselt olid ülekanded korraldatud nii, et ühel ja samal päeval on XxxxOÜ teinud ülekande XxxxOÜ-le või XxxxAS-le, mille viimatinimetatud on samal päeval vastavalt Xxxxjuhistele hageja II äripartneritele edasi kandnud. Hageja II poolt XxxxOÜ-le ja XxxxAS-le kantud raha, millega nimetatud isikud on täitnud kolmandate isikute ees hageja II kohustusi ei saa käsitleda hagejale II kostja poolt tekitatud kahjuna. Eelkirjeldatud asjaoludel on XxxxOÜ ja XxxxAS teinud hageja II eest kulutusi 43 501,88 EUR, 94 123,61 GBP ja 9762,72 USD. Hagejate nõude arvestuse loogikast lähtuvalt peaks hageja II OÜ nõue kostja vastu olema 164 457,19 euro võrra väiksem. Kõik hagi aluseks olevad ülekanded on tehtud mõlema hageja ainuosanikuks ja juhatajaks oleva Xxxxsoovil ja XxxxOÜ ning XxxxAS käsutusse ei jäänud hagejate poolt üle kantud raha. 06.06.2012 kandis XxxxAS Xxxxpalvel tema isiklikule kontole 15 000,eurot. Enne hagi esitamist ei esitanud kumbki hageja kostja, XxxxOÜ ega ka XxxxAS vastu mis tahes nõudeid või pretensioone. Kostja hinnangul on esitatud hagid seotud sellega, et Xxxxvõlgneb kostjale 28.09.2012 sõlminud XxxxLtd aktsiate müügilepingu alusel 450 000 eurot ja 01.10.2012 sõlmitud mittekonkureerimise lepingu alusel täiendavalt 450 000 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
15.Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle: •
15.02.2012 kuni 18.10.2012 oli hageja I ainuosanik Xxxx ja alates 19.10.2012 Xxxx, hageja I asutamisest kuni 05.10.2012 oli hageja I juhatuse liikmeks kostja, 05.10.2012 kuni 29.10.2013 oli hageja I juhatuse liikmeks Xxxx,
•
15.02.2012 kuni 01.10.2012 oli hageja II ainuomanik Uus-Meremaal registreeritud äriühing XxxxLTD, mille aktsiakapitalist 60% kuulub Xxxxja 40% kostjale. Hageja II juhatuse liikmeks oli alates hageja II asutamisest 02.01.2012 kuni 02.10.2012 kostja, seejärel on hageja II juhatuse liikmeks Xxxx,
•
XxxxOÜ ainuosanikuks on Uus Meremaal asutatud äriühing XxxxLimited, mille kõik aktsiad kuuluvad kostjale. XxxxLimited juhatuse liikmeks on alates asutamisest 29.07.2011 kostja,
•
XxxxAS ainuaktsionäriks on alates asutamisest 05.04.2012 Xxxx. Kuni 04.12.2012 ja uuesti alates 7.02.2013 oli Xxxxjuhatuse liikmeks kostja. Kuni 31.01.2013 olid Xxxxnõukogu liikmeteks Xxxx, Xxxxja Xxxx,
•
OÜ Xxxx ainuosanikuks oli asutamisest 07.05.2010 kuni 09.08.2012 Xxxxja alates 09.08.2012 Xxxx. Alates 14.02.2012 on OÜ Xxxx juhatuse liikmeks Xxxx. OÜ Xxxx majandustegevuseks on olnud kondijahu kaubandustegevus.
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hagejate juhatuse liikmena laenulepingute sõlmimise ja rahaülekannete tegemisega hageja I arvelduskontolt XxxxOÜ-le ja hageja II arvelduskontolt XxxxAS-ile ja XxxxOÜ-le tekitanud hagejatele kahju.
17.Hagejad tuginedes ÄS § 181 lg-tele 1 ja 4 ning § 168 lg 1 p-le 10 on väitnud, et kostja on teinud tehinguid, millest osanikud ei teadnud ning mille tegemiseks tal ei olnud osanike nõusolekut.
18.ÄS § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse, ÄS § 181 lg 4 kohaselt ei ole juhatuse liikmel õigust esindada osaühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. ÄS § 168 lg 1 p 10 järgi kuulub osanike pädevusse nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine.
19.Kohus asub alljärgnetave tõendite põhjal seisukohale, et kostja ei ole hagejate ja temale kuuluvate äriühingute vahelisi tehinguid teinud ilma äriühingute osaniku või nõukogu liikme Xxxx teadmise ega nõusolekuta:
20.Kostja vande all antud ütlustega (V köide 14-18) ja kirjalike tõenditega on tõendatud, et Xxxx võttis 2011.a detsembris kostjaga ühendust ja küsis kas ta on huvitatud Euroopa ja Aasia vahelisest orgaanilise väetise kaubandusest, Xxxx oli ise selles valdkonnas tegev
olnud. Kostja sai Xxxx nõusolekul juhatuse liikmeks hagejas I, mille omanik oli Xxxx abikaasa Xxxx ning hagejas II (I kd tl 16-20 ja V kd tl 14). Alates asutamisest 2012.a jaanuaris kasvas hageja II tegevus kiires tempos ning augustiks 2012.a oli hageja II orienteeruvalt 800 000 euro suuruses kasumis ning eeltoodud summa asus hageja II pangakontodel SEB-s ja Läti Xxxx pangas (I kd tl 94 ja 135; III kd tl 412). Xxxx oli vastutav kõigi ostu ja müügi tehingute ning kaupade transpordi eest, kuna ta valdas ainuisikuliselt tooteinfot (I kd tl 189, 202, 207, 208, II kd tl 322; III kd tl 567-569, 571, 572, 588, 597, 608 ja 809; V köide tl 14-18). Kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et ta oli vastutav vajalike ülekannete teostamise ja ettevõtte üldjuhtimise eest, saades selleks korraldusi Xxxxlt, kusjuures nende omavaheline suhtlus toimus suuliselt, s.h toimus suuliselt ülekannete teostamiseks Xxxx poolt kostjale korralduste andmine (V köide tl 14-18). 27.09.2012 esitas Xxxx Uus-Meremaa äriühingu XxxxLtd esindajana avalduse hageja II juhatuse liikme tagasikutsumiseks. 28.09.2012 toimunud kohtumisel, otsustasid kostja ja Xxxx lõpetada oma äripartnerluse ning Xxxx oli nõus tasuma kostjale 450 000 eurot selle eest, et kostja loobuks oma osalusest XxxxLtd-s (I kd tl 221 ja 222). Xxxxja kostja sõlmisid 28.09.2012 aktsiate müügilepingu, millega Xxxxomandas kostjalt Uus-Meremaa äriühingu XxxxLtd aktsiad, 01.10.2012 võõrandas XxxxLtd hageja II osa Xxxx . Eeltoodud tehingu oli kostja nõus tegema üksnes seetõttu, et eelnevalt oli kostja ja Xxxx vahel 28.09.2012 sõlmitud XxxxLtd aktsiate müügileping. 01.10.2012 sõlmiti kostja ja Xxxx vahel ka täiendavalt konkurentsi mitteosutamise kokkulepe, mille kohaselt oli kostja kohustatud kümneaastase tähtaja jooksul mitte osutama konkurentsi mis tahes kujul ja vormis Xxxx . Konkurenlsikeeld tähendas lepingute sõlmimise keeldu endiste, praeguste või tulevaste hageja II klientidega, kes on otseselt või kaudselt seotud Xxxx . Tasu konkurentsist hoidumise eest oli 450 000 eurot (1 kd tl 223-225). Kohustus on täitmata ja kostjal on Xxxx vastu vastav nõue. Xxxx ja Xxxx viisid kostja kabinetist Xxxx, Tallinn, ära kõik seal asuvad dokumendid ja telefonid, kaablid, lõhuti servereid ja arvutisüsteem viidi töökorrast välja. Kostjal kulus kuid, et taastada serverites olnud dokumente, hulgaliselt dokumente läks jäädavalt kaotsi ja see põhjustas olulist kahju kostja enda äritegevusele (V kd tl 14-18).
21.Vaidlust ei ole, et hageja I oli Xxxxja tema abikaasa Xxxx kontrolli all olev äriühing. AS-i SEB Pank vastusega kohtu päringule (III kd tl 550-556) on tõendatud, et Xxxx omas ajavahemikul 08.03.2012 kuni 30.09.2012 õigusi hageja II kontode kasutamiseks, talle oli väljastatud VISA Business deebetkaart ja antud kasutaja õigused ärikliendi Internetipangas. Samuti on antud tõendiga tõendatud, et Xxxx tegi internetipangas sisselogimisi pangaülekannete tegemise päevadel - 08.03.2012, 21.06.2012, 08.09.2012, 10.09.2012, 17.09.2012, 19.09.2012, 21.09.2012, 24.09.2012. AS-i SEB Pank 29.09.2015 ja 09.10.2015 vastustega (V kd tl 25-30 ja 38), on tõendatud, et Xxxx nimele oli väljastatud hageja I deebetkaart lõpunumbritega ****280640 ja Xxxx kasutajatunnusega sooritati internetipangas 27.04.2012, 02.05.2012, 21.06.2012, 17.09.2012 ja 24.09.2012 ülekandeid hageja I pangakontolt. Nii näitaks nähtub 27.04.2012 ülekandest, et Xxxx kandis oma abikaasa Xxxx kontole 41 500,00 eurot, mis on saadud kostja vande all antud ütluste kohaselt (V kd tl 1818) Xxxx nõudel ja kostja poolt 27.04.2012 XxxxAS-i kontolt hagejale I teostatud ülekande 130 000,00 eurot (I kd tl 77) järgselt.
22.Kohtule esitatud skeemi, pangakonto väljavõtete ja kostja vande all antud ütluste kohaselt on hagejale I kokku üle kantud 148 000 eurot (III kd tl 557) järgnevalt: 08.03.2012 kandis kostja
Xxxx korraldusel XxxxOÜ-le 150 000 eurot hageja II kontolt (I kd tl 96), XxxxOÜ kandis sellest 130 000 eurot samal päeval XxxxAS-i arvelduskontole, ülejäänud 20 000 eurot oli mõeldud formaalselt XxxxAS-i aktsiakapitali sissemaksuks (V kd tl 14-18) ning pärst edasikandmiseks hagejale I. Seejärel kandis XxxxAS 27.04.2012 hagejale I 130 000 eurot (I kd tl 77) ning 30.04.2012 ja 02.05.2012 kandis XxxxOÜ täiendavalt hagejale I 18 000 eurot (I kd tl 78). Eelnevast nähtub, et hageja II kontolt 08.03.2012 XxxxOÜ kontole kantud 150 000 eurost kanti XxxxOÜ ja XxxxAS-i poolt hagejale I 148 000 eurot. Hageja I kontole kantud 148 000 eurot kasutas Xxxx järgnevalt - 27.04.2012 andis hageja I laenu omanikule Xxxxle 41 500 eurot (I kd tl 77), 21.06.2012 kandis hageja I XxxxOÜ-le 80 000 eurot (I kd tl 83), mille XxxxOÜ kandis samal päeval üle hagejale II (1 kd 104), 2012.a suve jooksul võttis Xxxx tema käes olnud pangakaardiga hageja I kontolt välja või maksis enda ja oma perekonna kulutuste eest summas 25 943 eurot (I kd tl 76-90). Seega on eelnevate tõenditega tõendatud, et kostjale kahju tekitamisena etteheidetava ülekande tagajärjel on hageja I kontole laekunud rahast 41 500 eurot kantud ülekande saabumise järgselt Xxxx poolt edasi oma abikaasale.Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja I kostjalt ka selle 80 000 euro hüvitamist, mille kostja kandis XxxxOÜ kontolt otse edasi hageja II kontole.
23.Hagi tervikteksti lk 4 (III kd tl 500) tabelist hagejaga I tehtud arveldustest ei kajastu XxxxAS-i poolt 27.04.2012 hagejale I tehtud ülekanne 130 000 eurot (I kd tl 77). Pangakonto andmetest (1 kd tl 76-91) nähtuvalt kasutas Xxxx hageja I kontol olevat raha tema ja Xxxx isiklikes huvides. Kohus nõustub kostjaga, et hagejate nõue peaks kostja vastu olema seega 130 000 eurot väiksem, sest XxxxAS ei ole nõudnud hagejalt 130 000 euro tagastamist (V kd tl 14-18), kuna ülekanne tehti Xxxx korraldusel kasutades hagejalt II laekunud 150 000 eurot. Kostja esitatud skeemilt (III kd tl 557) hageja I, XxxxOÜ ja XxxxAS-i vahelistest ülekannetest nähtuvalt on hageja I-le tagastatud 148 000 eurot, millest tulenevalt on hageja I jäänud võlgu XxxxOÜ-le ja XxxxAS-le 68 000 eurot. Antud summa on Xxxx ja Xxxx kasutanud enda isiklikes huvides, sest on saanud hagejalt I laenu 41 500 eurot ja Xxxx on hageja pangakaardiga tasunud oma isiklike ostude eest kokku 25 943 eurot (I kd tl 76-91). Järelikult on Xxxx ja tema perekond oma isiklikes huvides kasutanud hageja I raha kokku 67 443 eurot. Ebausutav on väide, et Xxxx ja tema omandis olnud hagejad ei teadnud seda, kust Xxxx ja tema abikaasa kulutatud raha pärit oli. Tõenditest ei nähtu, et kostja oleks seda raha kasutanud oma huvides. Pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja I poolt 21.06.2012 üle kantud 80 000 eurot (I kd tl 83) kandis XxxxOÜ samal päeval hagejale II (I kd tl 104). Seda tehti kostja vande all antud ütluste kohaselt kostja ja Xxxx kokkuleppel, kuna hageja II vajas raha oma äritegevuseks. Järelikult kanti raha hagejalt I hagejale II kasutades selleks XxxxOÜ kontot, mistõttu ei ole kostja oma äriühingu kaudu hagejatele kahju tekitanudSeega saab kostja vande all antud seletustele (V kd tl 14-18) ja eeltoodud kirjalikele tõenditele tuginedes lugeda tõendatuks, et Xxxx andis kostjale ülekannete teostamiseks korraldusi, jälgis ja kontrollis internetipanga kaudu regulaarselt kontodel toimunud tehingute ja raha liikumist, samuti kasutas hageja I kontole laekunud rahasummasid enda või oma abikaasa huvides. Järelikult ei vasta tegelikkusele hagiavalduse väide, et kostja tegi ülekanded omavoliliselt ja Xxxx ei olnud teadlik kostja tehtud ülekannetest.
24.Kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et suurem osa rahast, mida hageja II XxxxOÜle ja XxxxAS-le üle kandis, kasutati hageja II abistamiseks kaubandustegevuse ja sellega seotud maksete vahendamisel ning, et antud tegevus toimus hagejate ainuosaniku ja tegeliku
juhi Xxxx initsiatiivil. Hageja II SEB konto lõpuga -80134 väljavõttest (I kd tl 121-135) nähtuvalt tegi hageja II 30.05.2012, 06.06.2012, 15.06.2012, 21.06.2012, 24.07.2012, 09.08.2012, 30.08.2012 ja 20.09.2012.a makseid äriühingule XxxxLtd. Samast nähtub, et hageja II tegi 06.06.2012, 27.06.2012, 01.07.2012, 11.09.2012 ja 01.10.2012 makseid XxxxLtd-le. Arvetest (I kd tl 192-194, 195, 198 -200, 202, tõlked III kd tl 598-602, 604-607) nähtuvalt ostis hageja II XxxxLtd-lt edasimüümiseks kaupu ning XxxxLtd-lt nende kaupade veoteenuseid. Kostja vande all antud ütlustega (V kd tl 14-18) on tõendatud, et Xxxxrääkis kostjale, et hagejal II on tekkinud kauba ostmisega Ühendkuningriigis probleeme, mistõttu on tema äritegevus seal takistatud. Xxxxpalus kostjal vahendada makseid XxxxOÜ ja XxxxAS-i kaudu. Tüüpiliselt olid ülekanded korraldatud nii, et ühel ja samal päeval on hageja II teinud ülekande XxxxOÜ-le või XxxxAS-le, mille viimased on samal päeval vastavalt Xxxxjuhistele hageja II äripartneritele edasi kandnud (I kd tl 76-135).
25.Müügilepinguga (I kd tl 185-186, tõlge III kd tl 594 - 595) on tõendatud, et hageja sõlmis 30.08.2012 müügilepingu, millega kohustus müüma septembris 2012.a Xxxx. Ltd-le lihatooteid. Akreditiiviga (I kd tl 187-188, tõlge III kd tl 596) on tõendatud, et ostja avas hageja II kasuks kauba eest tasumiseks akreditiivi. Kirjavahetusega (I kd tl 189, tõlge III kd 597) on tõendatud, et Xxxxpidas 30.08.2012 kaubatarnete osas läbirääkimisi. Müügiarvega (I kd tl 190, tõlge III kd tl 598) on tõendatud, et 29.08.2012 esitas XxxxLtd hagejale II müügiarve nr 10224, millega müüs 265 tonni lihatooteid. Kostja ütluste kohaselt tasus arve Xxxxpalvel XxxxOÜ 30.08.2012 (V kd tl 14-18, I kd tl 191). Lastikirjaga (I kd tl 192-194, tõlge III kd tl 599-601) on tõendatud, et 05.09.2012 väljastati kauba kohta XxxxLtd poolt lastikiri, mille kohaselt alustati hageja II nimel kauba vedu Xxxx. Ltd-le Vietnami. Arvega (I kd tl 195, tõlge III kd tl 602) on tõendatud, et 05.09.2012 esitas hageja II Xxxx. Ltd-le kauba eest arve ja raha kauba edasimüügi eest laekus hageja II Xxxx kontole 27.09.2012 (I kd tl 94). Müügiarvega (III kd tl 573-578) on tõendatud, et 05.09.2012 esitas XxxxLtd algselt Xxxx palvel XxxxOÜ-le ja seejärel Xxxx OÜ-le müügiarve nr 10422, millega müüs 156 tonni lihatooteid (I kd tl 196, tõlge III kd tl 603). Maksekorraldusega (I kd tl 197) on tõendatud, et selle arve tasus XxxxOÜ 10.09.2012. Lastikirjaga (I kd tl 198-199, tõlge III kd tl 604-606) on tõendatud, et kauba kohta väljastati 20.09.2012 XxxxLtd poolt lastikiri, mille kohaselt alustati hageja II nimel kauba vedu Xxxx. Ltd-le Vietnami. Arvega (I kd tl 200, tõlge III kd tl 607) on tõendatud, et 20.09.2012 on XxxxLtd väljastanud kauba veo eest hagejale II arve, mille tasus 23.09.2012 XxxxOÜ (I kd tl 201). Kirjavahetusega (I kd tl 202, tõlge III kd 608) on tõendatud, et Xxxxpidas 6.09.2012 kaubatarne kohta läbirääkimisi. SEB pangakonto väljavõttega on tõendatud, et raha kauba edasimüügi eest laekus hageja II kontole nr ****9022 24.09.2012 ja 05.10.2012 (1 kd tl 134-135). Eelnevast saab järeldada, et kauba omanik oli hageja II ning maksed ei ole tehtud alusetult, vaid on seotud kaubasaadetisega. Kostja vande all antud ütlustega (V kd tl 14-18) on tõendatud, et Xxxx tegi hagejate juhtimisotsused ning suhtles klientide ja tarnijatega ning, et eelnimetatud kauba müügitehingutega seoses tegi XxxxAS Xxxxpalvel makseid Xxxx nimelisele isikule Vietnami (I kd tl 203-205). Xxxx ja Xxxxvahelisest kirjavahetusest nähtuvalt tehti neid makseid „lobby-töö eest veterinaar-ja tolliametkonnas" (I kd tl 207-208, tõlge III kd tl 609). Maksed Xxxx on XxxxAS teinud samal päeval, kui sai hagejalt II raha. Kostja ütluste kohaselt ta xxxx-ga ise ei suhelnud ja ülekande tegemise korralduse ning lähteandmed ülekande teostamiseks sai ta Xxxxlt, kes Vietnami ametnikuga suhtles.
26.Kostja vande all antud ütlustega (V kd tl 14-18) on tõendatud, et XxxxOÜ tasus Xxxx palvel XxxxOÜ-le arved, mis esitati E.-D.Graziale kuuluvale Xxxx OÜ-le (I kd tl 209-211, 212214, tõlked III kd tl 610-612). Seega on XxxxOÜ ja XxxxAS teinud hageja II eest kulutusi 43 501,88 EUR, 94 123,61 GBP ja 9762,72 USD, mistõttu peaks hagejate nõude arvestuse järgi olema hageja II nõue kostja vastu 164 457,19 euro võrra väiksem. Kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et nii nagu hageja I puhul, nii ka hageja II puhul tegi ta kõik hagi aluseks olevad ülekanded Xxxxsoovil ja teadmisel ja XxxxOÜ ning XxxxAS-i käsutusse ei jäänud hagejate poolt neile üle kantud raha, samuti et, kumbki hageja ei esitanud kostja, XxxxOÜ ega ka XxxxAS-i vastu mis tahes nõudeid või pretensioone. Seega asub kohus seisukohale, et hageja II poolt XxxxOÜ-le ja XxxxAS-le kantud raha, millega nad täitsid kolmandate isikute ees hageja II kohustusi, ei saa käsitleda kostja poolt hagejale II tekitatud kahjuna.
27.Kostja vande all antud seletuse (V kd tl 14-18) kohaselt vormistati hageja II ja XxxxAS-i vaheline 20.05.2012 laenuleping (I kd tl 22-23) ja hageja II ja XxxxOÜ vaheline 01.03.2012 laenuleping (I kd tl 24-25) tagantjärele selleks, et äriühingute vahelises kolmnurgas näidata tehingute õigsust. Laenulepingud soovitas sõlmida raamatupidamisega tegelev äriühing ja kostjale andis need allkirjastamiseks xxxx. Kostja vande all antud ütluste kohaselt oli hageja II puhul tavapärane, et talle esitatud arveid tasusid Xxxx korraldusel teised äriühingud (XxxxOÜ, XxxxAS, hageja I), kuna Xxxx poolt XxxxLtd-lt tellitud kondijahu ei tohtinud Aasiasse eksportida, mistõttu kanditi raha ka ühelt äriühingult teisele. Eeltooduga saab kohus lugeda tõendatuks, et Xxxx, kes oli hageja II osaniku XxxxLtd aktsionäriks 60% aktsiate osas (kostja oli 40% osas Xxxxaktsiate omanikuks) teadlikuks tehingust ja sellega nõustunuks hoolimata kirjaliku otsuse puudumisest. Järelikult ei ole laenulepingud tühised ÄS § 181 lg 3 esimesest lausest tulenevalt. Laenulepingutest nähtuvalt on need sõlmitud 5%lise intressimääraga aastas, mistõttu vastavad laenulepingud turutingimustele ning neid ei saa neid pidada tühiseks ÄS § 181 lg 3 alusel.
28.Kohus on seisukohal, et hagejad ei ole tõendanud ka seda, et neile oleks hagis märgitud rahaline kahju tekkinud, kuna pangakontode väljavõtetega on tõendatud muuhulgas, et hagejad on jätnud hagiavalduses arvestamata kostja poolt tehtud ülekanded kogusummas 284 644 eurot - 130 000 eurot - kostja tasus XxxxAS kontolt hageja I kontole hagejalt II saadud raha; 70 345 eurot - kostja tasus XxxxOÜ kontolt hagejale II esitatud arve nr 10244; 40 965,eurot - kostja tasus XxxxOÜ kontolt hageja II eest Xxxx OÜ-le esitatud arve nr 10422; 7136 eurot - kostja tasus XxxxOÜ kontolt Hemisphere'i 20.09.2012 arve, mis oli esitatud hagejale II; 18 098 eurot - kostja tasus XxxxOÜ kontolt Greencarrier OÜ arved nr 22212, 22302 ja 22303, mis olid esitatud hagejale II; 18 100 eurot - kostja tasus XxxxOÜ kontolt Vietnami tolliametnikule Xxxx-le Xxxx korraldusel hageja II huvides.
29.Kohus on seisukohal, et eeltoodud kirjalike tõendite ja kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et kostja ei teinud äriühingute vahelisi ülekandeid omal algatusel, vaid Xxxx algatusel, kes sai tasumist vajavad arved oma äripartneritelt ning andis need edasi kostjale ülekannete tegemiseks. Ülekannetega on tõendatud ka see, et neid tehti valdavalt hagejale II väljastatud arvete tasumiseks. Kostja ütluste ja pangakontode logide väljavõtetega on tõendatud, et Xxxx kontrollis arvete tasumist ja vajadusel võttis hageja I kontolt raha välja või kasutas kontot pereliikmete huvides. Järelikult ei ole ta toime pannud hagejate
etteheidetavaid tegusid. Kostja poolt hagejatele hagi terviktekstis märgitaud kahju tekitamine ei ole tõendatud. Seega tuleb hagid jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus
30.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud lõõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamiskulud. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud ning p 2 kohaselt dokumentaalsete tõendite saamise kulud..
31.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
32.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hagejate kanda.
33.Kostja esitas kohtule 25.11.2015 ja 30.11.2016 menetluskulude nimekirjad, taotles määrata kindlaks tema menetluskulud summas 13 561,51 eurot ja 507,00 eurot, mõista rahaliselt kindlaksmääratud menetluskulud hagejatelt kostja kasuks välja ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
34.Hagejad vaidlesid vastu kostja menetluskulude taotlusele ning palusid mitte arvestada assistendi ajakulust tulenevat menetluskulu, vähendada kostja esindaja adv. Ants Mailendi tunnihinna suurust 153 euroni ja mitte arvestada kostja poolt 25.11.2015 esitatud menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ja väljamõistmise avalduses välja toodud menetluskulude summat, kuna avalduses esitatud andmed on ebaõiged ning menetluskulude summa kujunemine pole jälgitav või alternatiivselt käesoleva punktiga nõuda kostjalt välja arved ning lisad, millest nähtuks, kes on teostanud menetluskulude nimekirjas märgitud toiminguid.
35.Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude avaldus kuulub rahuldamisele. Esindajate tunnihinnad ja nimekirjas kirjendatud lepinguliste esindajate poolt tehtud töö, kestvus ja
maksumus on esitatud mõistlikus suuruses ja vastavad asjas tehtud toimingutele. Arvestades asja keerukust, tõendite mahtu ning toimingutele ja kohtuistungitele kulunud aega, on esindajate õigusabi kokku summas 14 005,40 eurot mõistlik ja põhjendatud. Hagejate vastuväited kostja menetluskulude suuruse kohta ei ole objektiivsed, kuna hagejate endi kulu esindajate osutatud õigusabile on oluliselt suurem. Seega tuleb hagejatelt välja mõista kostja kulud lepingulistele esindajatele kokku 14 005,40 eurot. Kostja kulud dokumentide tõlkele, riigilõiv ja äritoimikute tellimiskulu, kokku 63,11 eurot on samuti põhjendatud ja kuuluvad hagejatelt väljamõistmisele. Järelikult tuleb kostja menetluskulud hagejatelt välja mõista kokku summas 14 068,51 eurot.
36.TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuna hageja I põhinõude suuruseks on 62 000,00 eurot ning hageja II põhinõude suuruseks on 196 360,67 eurot, siis tuleb menetluskulud välja mõista hagejalt I summas 4500 eurot ja hagejalt II summas 9568,51 eurot.
37.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kohustada hagejaid tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.