Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

OÜ Bionordicpro ainuosanikuks on alates asutamisest 07.05.2010 kuni 09.08.2012 olnud VN ja alates 09.08.2012 E-DG. Alates 14.02.2012 on OÜ Bionordicpro ainsaks juhatuse liikmeks olnud E-DG. OÜ Bionordicpro asutamisest kuni 01.11.2011 oli OÜ Bionordicpro põhitegevusalaks spetsialiseerimata hulgikaubandus. Alates 01.11.2011 on OÜ Bionordicpro põhitegevusalaks olnud toidukaupade, jookide ja tubakatoodete vahendamine. OÜ Bionordicpro majandustegevuse sisuks on olnud kondijahu kaubandustegevus. Hageja II tavapärane majandustegevus on olnud OÜ-le Bionordicpro kondijahu ostmine Omega Proteins Ltd-lt ja OÜ-le Bionordicpro kuuluva kondijahu müügi organiseerimine. Koostöö OÜ Bionordicpro ja Omega Proteins Ltd vahel toimus juba 2011. aasta oktoobris ning kestab siiani. Veel 03.04.2013 on OÜ Bionordicpro tasunud Omega Proteins Ltd-le kauba eest. Alates 08.03.2012 oli hageja II OÜ Bionordicpro maakleriks. Selle suhte raames vahendas hageja II OÜ Bionordicpro makseid Omega Proteins Ltd-le, otsis OÜ-le Bionordicpro kondijahu ostjaid, millele OÜ Bionordicpro sai kondijahu müüa ning transpordifirmasid, mis veaksid OÜ Bionordicpro kondijahu klientideni. Hageja II on OÜ Bionordicpro kondijahu müügist saanud 269 338,25 USD (12.09.2012), 181 081,41 USD (27.09.2012) ja 147 927,59 USD (27.09.2012). Samas on hageja II kandnud kondijahu müügist saadud raha oma Rieutumu panga kontolt edasi OÜ-le Bionordicpro. Täpsemalt on OÜ-le Bionordicpro üle kantud 200 000 eurot (8.10.2012) ja 2000 eurot (8.10.2012) läbi OÜ Bionordicpro juhatuse liikme ning 12 000 EUR (8.10.2012) ja 240 000 USD (9.10.2012) otse OÜ Bionordicpro kontole. Samuti on OÜ Bionordicpro 11.10.2012 saanud hagejalt II 158 000 USD. Lisaks on hageja II saanud 9.10.2012 OÜ-lt Bionordicpro vahendustasu 1000 USD. Eelpool toodud maksetest nähtub, et hageja II pole saanud kondijahu müügist kasu (v.a 1000 USD vahendustasu) ning tegelikuks kasusaajaks on olnud OÜ Bionordicpro. Kuivõrd kondijahu müügist saadud raha on üksnes liikunud läbi hageja II konto, siis tõendab see maaklerlepingu olemasolu. Hageja II on 11.09.2012 ja 19.09.2012 tasunud OÜ Bionordicpro kondijahu transpordi eest vastavalt 26 945 ja 2950 eurot, mis tõendab samuti maaklerlepingu olemasolu. Maaklerilepingu sisuks ongi vahendada lepingute sõlmimist kolmandate isikutega. Pärast hagejate juhatuse liikme kohustuste üleandmist kostjalt E-DG-le selgus, et kostja on äriühingu juhatuse liikmena teinud arvukalt ülekandeid hageja I arvelduskontolt Gedamo Industries OÜ-le ning hageja II arvelduskontolt Gedamo Capital AS-ile ja Gedamo Industries OÜ-le. Dokumendid, mille alusel kostja hagejate eest ja nimel ülekandeid teostas, puuduvad. Hagejatele on esitatud laenuleping, mis on sõlmitud hageja II ja Gedamo Capital AS-i vahel 20.05.2012, mille kohaselt annab hageja II laenu Gedamo Capital AS-ile 60 000 USD-i, kuid seost hageja II poolt Gedamo Capital AS-ile teostatud ülekannetega ei ole võimalik tuvastada. Hagejale II esitatud dokumentidest nähtub, et hageja II ja Gedamo Industries OÜ on sõlminud laenulepingu 01.03.2012, mille kohaselt annab hageja II laenu Gedamo Industries OÜ-le 150 000 eurot. Viidatud laenulepingute osas ei ole osanike otsuseid vormistatud. Ülekandeid hagejale I Gedamo Industries OÜ poolt ja hagejale II on teostatud nii Gedamo Industries OÜ kui ka Gedamo Capital AS-i poolt, kuid väiksemas mahus kui on teostatud ülekandeid kostjale. Puuduvad dokumendid, mis selgitaksid Gedamo Industries OÜ ja Gedamo Capital AS-i poolt hagejatele teostatud ülekandeid. Hageja tõlgendab teostatud ülekandeid kostjalt kui õigusliku aluseta saadud raha osalist tagastamist. Hagejad on tasaarvestanud VÕS § 197 järgi hagejate ja Gedamo Industries OÜ ning Gedamo Capital AS-i vahelised nõuded, mis tulenevad viidatud isikute poolt teostatud ülekannetest. Gedamo Industries OÜ ega ka Gedamo Capital AS ei ole alusetult tema käsutuses olevat raha tagastanud. Summeerides hageja I ja Gedamo Industries OÜ vahel teostatud ülekanded selgub, et hageja I poolt on alusetult kantud kostjale kokku 80 000 eurot, millest on tagastatud hagejale I Gedamo Industries OÜ poolt kokku 18 000 eurot, mistõttu on hagejale I Gedamo Industries OÜ poolt võlgnetav summa 62 000 eurot. Summeerides hageja II ja Gedamo Capital AS-i vahel

teostatud ülekandeid selgub, et hageja II poolt on alusetult kantud Gedamo Capital AS-ile kokku 216 736,05 eurot, millest on tagastatud hagejale II Gedamo Capital AS-i poolt kokku 171 961,11 eurot, mistõttu on Gedamo Capital AS-i poolt hagejale II seni võlgnetav tagastamata summa 44 774,94 eurot. Summeerides hageja II ja Gedamo Industries OÜ vahel teostatud ülekanded selgub, et hageja II poolt on alusetult kantud Gedamo Industries OÜ-le kokku 288 654,75 eurot, millest on tagastatud hagejale II Gedamo Industries OÜ poolt kokku 117 419,02 eurot, mistõttu on Gedamo Industries OÜ poolt hagejale II võlgnetav tagastamata summa 171 235,73 eurot. Kostja on rikkunud korraliku ettevõtja hoolsuskohustust, tehes hagejate juhatuse liikmena hagejate eest ja nimel endaga seotud äriühingutele alusetuid ülekandeid ning on sõlminud laenulepinguid ilma osanike otsusteta. Hagejate pangaarvetelt tehtud alusetute ülekannete tõttu on hagejate vara vähenenud. Kuna hagejatel puudub kindlus, kas see raha neile tagastatakse, siis on kostja enda käitumisega tekitanud hagejatele kahju ning hagejatel on kostja vastu kahju hüvitamise nõue. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt võttis E-DG 2011 detsembris kostjaga ühendust küsides, kas viimane on huvitatud Euroopa ja Aasia vahelisest orgaanilise väetise kaubandusest. E-DG oli selles valdkonnas tegev ja hiljem selgus, et E-DG tegevusmotiiv oli läbivalt selline, et ta otsis endale partneri, kes oleks tema poolt juhitavates ja kontrollitavates äriühingutes juhatuse liikmeks. Kostja sai E-DG nõusolekul hageja I, mille omanik oli E-DG abikaasa KG, juhatuse liikmeks ning hageja II juhatuse liikmeks. Alates asutamisest 2012 jaanuaris kasvas hageja II tegevus kiires tempos ning augustiks 2012 oli hageja II orienteeruvalt 800 000 euro suuruses kasumis, mis asus hageja II pangakontodel SEB-s ja Läti Rietumu pangas. E-DG oli vastutav kõigi ostu ja müügi tehingute ning kaupade transpordi eest, sest E-DG valdas ainuisikuliselt tooteinfot. Kostja oli vastutav vajalike ülekannete teostamise ja ettevõtte üldjuhtimise eest saades selleks korraldusi E-DG-lt. Kostja ja E-DG omavaheline suhtlus toimus reeglina suuliselt, s.h korralduste andmine ülekannete teostamiseks. 27.09.2012 esitas E-DG Uus-Meremaa äriühingu Donuel Holdings Ltd esindajana avalduse kostja hageja II juhatuse liikmest tagasikutsumiseks. Samaaegselt viis E-DG naisevend VN kostja kabinetist Vana-Posti 7, Tallinnas ära kõik seal asuvad dokumendid, mis sisaldasid sõna "Donuel". 28.09.2012 toimunud kohtumisel otsustasid kostja ja E-DG lõpetada oma äripartnerluse ning sõlmisid aktsiate müügilepingu, millega E-DG omandas kostjalt UusMeremaa äriühingu Donuel Holdings Ltd aktsiad ja kohustus kostjale tasuma 450 000 eurot. Kohustus on täitmata ja kostjal on E-DG vastu vastav nõue. 01.10.2012 võõrandas Donuel Holding Ltd hageja II osa E-DG-le. 01.10.2012 sõlmiti kostja ja E-DG vahel ka täiendavalt konkurentsi mitteosutamise kokkulepe, mille kohaselt oli kostja kohustatud kümneaastase tähtaja jooksul mitte osutama konkurentsi mis tahes kujul ja vormis E-DG-le. Konkurentsikeeld tähendas lepingute sõlmimise keeldu endiste, praeguste või tulevaste hageja II klientidega, kes on otseselt või kaudselt seotud E-DG-ga. Tasu konkurentsist hoidumise eest oli 450 000 eurot. Kostja oli seisukohal, et väited hagejate pangakontodelt tehtud väljamaksete asjaoludest mitteteadmise kohta on vale. E-DG omas ajavahemikul 08.03.2012 kuni 30.09.2012 õigusi hageja II kontode kasutamiseks. Muuhulgas oli talle väljastatud VISA Business deebetkaart ning antud kasutaja õigused ärikliendi Internetipangas. E-DG on teinud internetipangas sisselogimisi muuhulgas nendel kuupäevadel, mil toimusid ülekanded. E-DG oli täielikult

teadlik kõikidest kostja tehtud ülekannetest ning ta kontrollis regulaarselt kontodel toimunud raha liikumist. Hageja II poolt 08.03.2012 Gedamo Industries OÜ-le ülekantud 150 000 eurot olid kostja ja E-DG kokkuleppel mõeldud Gedamo Capital AS aktsiakapitali sissemaksuks ja hagejale I edasilaenamiseks. Hagiavalduse tervikteksti lk 4 tabelist on jäetud välja Gedamo Capital AS-i poolt 27.04.2012 hagejale I tehtud ülekanne 130 000 eurot, mille võrra peaks nõue väiksem olema. Hageja I on jäänud võlgu Gedamo Industries OÜ-le ja Gedamo Capital AS-le 68 000 eurot. Pangakonto andmetest nähtuvalt on hageja I kasutanud seda raha E-DG perekonna isiklikes huvides, kokku summas 67 443 eurot. Kostja ei ole seda raha saanud ega kasutanud. Hageja I poolt 21.06.2012 üle kantud 80 000 eurot kandis Gedamo Industries OÜ samal päeval hagejale II. Seda tehti kostja ja E-DG kokkuleppel, kuna hageja II vajas raha oma äritegevuseks. Enamus rahast, mida hageja II on Gedamo Industries OÜ-le ja Gedamo Capital AS-le üle kandnud, on kasutatud hageja II abistamiseks kaubandustegevuse ja sellega seotud maksete vahendamisel. Kogu see tegevus on toimunud hagejate ainuosaniku ja juhataja E-DG initsiatiivil. Hageja II tegi korduvalt makseid Omega Proteins Ltd-le ja Hemisphere Freight Services Ltd-le. Esimeselt ostis hageja II edasimüümiseks kaupu, teiselt aga nende kaupade veoteenuseid. E-DG väitis kostjale, et hagejal II on tekkinud kauba ostmisega Ühendkuningriigis probleeme, mistõttu on tema äritegevus seal takistatud. E-DG palus kostjal vahendada makseid Gedamo Industries OÜ ja Gedamo Capital AS-i kaudu. Tüüpiliselt olid ülekanded korraldatud nii, et ühel ja samal päeval on Donuel Trading OÜ teinud ülekande Gedamo Industries OÜ-le või Gedamo Capital AS-le, mille viimatinimetatud on samal päeval vastavalt E-DG juhistele hageja II äripartneritele edasi kandnud. Hageja II poolt Gedamo Industries OÜ-le ja Gedamo Capital AS-le kantud raha, millega nimetatud isikud on täitnud kolmandate isikute ees hageja II kohustusi ei saa käsitleda hagejale II kostja poolt tekitatud kahjuna. Eelkirjeldatud asjaoludel on Gedamo Industries OÜ ja Gedamo Capital AS teinud hageja II eest kulutusi 43 501,88 EUR, 94 123,61 GBP ja 9762,72 USD. Hagejate nõude arvestuse loogikast lähtuvalt peaks hageja II OÜ nõue kostja vastu olema 164 457,19 euro võrra väiksem. Kõik hagi aluseks olevad ülekanded on tehtud mõlema hageja ainuosanikuks ja juhatajaks oleva E-DG soovil ja Gedamo Industries OÜ ning Gedamo Capital AS käsutusse ei jäänud hagejate poolt üle kantud raha. 06.06.2012 kandis Gedamo Capital AS E-DG palvel tema isiklikule kontole 15 000 eurot. Enne hagi esitamist ei esitanud kumbki hageja kostja, Gedamo Industries OÜ ega ka Gedamo Capital AS vastu mis tahes nõudeid või pretensioone. Kostja hinnangul on esitatud hagid seotud sellega, et E-DG võlgneb kostjale 28.09.2012 sõlmitud Donuel Holding Ltd aktsiate müügilepingu alusel 450 000 eurot ja 01.10.2012 sõlmitud mittekonkureerimise lepingu alusel täiendavalt 450 000 eurot. Maakohtu otsus 25.01.2016 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kohus mõistis hagejalt I kostja kasuks välja menetluskulud summas 4500 eurot ja viivise menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejalt II mõistis kohus kostja kasuks välja menetluskulud summas 9568,51 eurot ja viivise menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hagejate juhatuse liikmena laenulepingute sõlmimise ja rahaülekannete tegemisega hageja I arvelduskontolt Gedamo Industries OÜ-le ja hageja II arvelduskontolt Gedamo Capital AS-ile ja Gedamo Industries OÜ-le tekitanud hagejatele kahju. Hagejad on tuginedes ÄS § 181 lg-tele 1 ja 4 ning § 168 lg 1 p-le 10 väitnud, et kostja

on teinud tehinguid, millest osanikud ei teadnud ning mille tegemiseks tal ei olnud osanike nõusolekut. ÄS § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. ÄS § 181 lg 4 kohaselt ei ole juhatuse liikmel õigust esindada osaühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. ÄS § 168 lg 1 p 10 järgi kuulub osanike pädevusse nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine. Kohus asus alljärgnevate tõendite põhjal seisukohale, et kostja ei ole hagejate ja temale kuuluvate äriühingute vahelisi tehinguid teinud ilma äriühingute osaniku või nõukogu liikme E-DG teadmise ega nõusolekuta. Kostja vande all antud ütlustega (V köide 14-18) ja kirjalike tõenditega on tõendatud, et EDG võttis 2011 detsembris kostjaga ühendust ja küsis kas ta on huvitatud Euroopa ja Aasia vahelisest orgaanilise väetise kaubandusest, E-DG oli ise selles valdkonnas tegev olnud. Kostja sai E-DG nõusolekul juhatuse liikmeks hagejas I, mille omanik oli E-DG abikaasa KG ning hagejas II (I kd tl 16-20 ja V kd tl 14). Alates asutamisest 2012 jaanuaris kasvas hageja II tegevus kiires tempos ning augustiks 2012 oli hageja II orienteeruvalt 800 000 euro suuruses kasumis ning eeltoodud summa asus hageja II pangakontodel SEB-s ja Läti Rietumu pangas (I kd tl 94 ja 135; III kd tl 412). E-DG oli vastutav kõigi ostu ja müügi tehingute ning kaupade transpordi eest, kuna ta valdas ainuisikuliselt tooteinfot (I kd tl 189, 202, 207, 208, II kd tl 322; III kd tl 567-569, 571, 572, 588, 597, 608 ja 809; V köide tl 14-18). Kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et ta oli vastutav vajalike ülekannete teostamise ja ettevõtte üldjuhtimise eest, saades selleks korraldusi E-DG-lt, kusjuures nende omavaheline suhtlus toimus suuliselt, s.h toimus suuliselt ülekannete teostamiseks E-DG poolt kostjale korralduste andmine (V köide tl 14-18). 27.09.2012 esitas E-DG Uus-Meremaa äriühingu Donuel Holdings Ltd esindajana avalduse hageja II juhatuse liikme tagasikutsumiseks. 28.09.2012 toimunud kohtumisel, otsustasid kostja ja E-DG lõpetada oma äripartnerluse ning E-DG oli nõus tasuma kostjale 450 000 eurot selle eest, et kostja loobuks oma osalusest Donuel Holding Ltd-s (I kd tl 221 ja 222). E-DG ja kostja sõlmisid 28.09.2012 aktsiate müügilepingu, millega E-DG omandas kostjalt Uus-Meremaa äriühingu Donuel Holdings Ltd aktsiad, 01.10.2012 võõrandas Donuel Holding Ltd hageja II osa E-DG-le. Eeltoodud tehingu oli kostja nõus tegema üksnes seetõttu, et eelnevalt oli kostja ja E-DG vahel 28.09.2012 sõlmitud Donuel Trading Ltd aktsiate müügileping. 01.10.2012 sõlmiti kostja ja E-DG vahel ka täiendavalt konkurentsi mitteosutamise kokkulepe, mille kohaselt oli kostja kohustatud kümneaastase tähtaja jooksul mitte osutama konkurentsi mis tahes kujul ja vormis E-DG-le. Konkurenlsikeeld tähendas lepingute sõlmimise keeldu endiste, praeguste või tulevaste hageja II klientidega, kes on otseselt või kaudselt seotud E-DG-ga. Tasu konkurentsist hoidumise eest oli 450 000 eurot (1 kd tl 223-225). Kohustus on täitmata ja kostjal on E-DG vastu vastav nõue. E-DG ja VN viisid kostja kabinetist Vana-Posti 7, Tallinn, ära kõik seal asuvad dokumendid ja telefonid, kaablid, lõhuti servereid ja arvutisüsteem viidi töökorrast välja. Kostjal kulus kuid, et taastada serverites olnud dokumente, hulgaliselt dokumente läks jäädavalt kaotsi ja see põhjustas olulist kahju kostja enda äritegevusele (V kd tl 14-18). Vaidlust ei ole, et hageja I oli E-DG ja tema abikaasa KG kontrolli all olev äriühing. AS-i SEB Pank vastusega kohtu päringule (III kd tl 550-556) on tõendatud, et E-DG omas ajavahemikul 08.03.2012 kuni 30.09.2012 õigusi hageja II kontode kasutamiseks, talle oli

väljastatud VISA Business deebetkaart ja antud kasutaja õigused ärikliendi Internetipangas. Samuti on antud tõendiga tõendatud, et E-DG tegi internetipangas sisselogimisi pangaülekannete tegemise päevadel - 08.03.2012, 21.06.2012, 08.09.2012, 10.09.2012, 17.09.2012, 19.09.2012, 21.09.2012, 24.09.2012. AS-i SEB Pank 29.09.2015 ja 09.10.2015 vastustega (V kd tl 25-30 ja 38), on tõendatud, et E-DG nimele oli väljastatud hageja I deebetkaart lõpunumbritega ****280640 ja E-DG kasutajatunnusega sooritati internetipangas 27.04.2012, 02.05.2012, 21.06.2012, 17.09.2012 ja 24.09.2012 ülekandeid hageja I pangakontolt. Nii näitaks nähtub 27.04.2012 ülekandest, et E-DG kandis oma abikaasa KG kontole 41 500,00 eurot, mis on saadud kostja vande all antud ütluste kohaselt (V kd tl 18-18) E-DG nõudel ja kostja poolt 27.04.2012 Gedamo Capital AS-i kontolt hagejale I teostatud ülekande 130 000,00 eurot (I kd tl 77) järgselt. Kohtule esitatud skeemi, pangakonto väljavõtete ja kostja vande all antud ütluste kohaselt on hagejale I kokku üle kantud 148 000 eurot (III kd tl 557) järgnevalt: 08.03.2012 kandis kostja E-DG korraldusel Gedamo Industries OÜ-le 150 000 eurot hageja II kontolt (I kd tl 96), Gedamo Industries OÜ kandis sellest 130 000 eurot samal päeval Gedamo Capital AS-i arvelduskontole, ülejäänud 20 000 eurot oli mõeldud formaalselt Gedamo Capital AS-i aktsiakapitali sissemaksuks (V kd tl 14-18) ning pärst edasikandmiseks hagejale I. Seejärel kandis Gedamo Capital AS 27.04.2012 hagejale I 130 000 eurot (I kd tl 77) ning 30.04.2012 ja 02.05.2012 kandis Gedamo Industries OÜ täiendavalt hagejale I 18 000 eurot (I kd tl 78). Eelnevast nähtub, et hageja II kontolt 08.03.2012 Gedamo Industries OÜ kontole kantud 150 000 eurost kanti Gedamo Industries OÜ ja Gedamo Capital AS-i poolt hagejale I 148 000 eurot. Hageja I kontole kantud 148 000 eurot kasutas E-DG järgnevalt - 27.04.2012 andis hageja I laenu omanikule KG-le 41 500 eurot (I kd tl 77), 21.06.2012 kandis hageja I Gedamo Industries OÜ-le 80 000 eurot (I kd tl 83), mille Gedamo Industries OÜ kandis samal päeval üle hagejale II (1 kd 104), 2012.a suve jooksul võttis E-DG tema käes olnud pangakaardiga hageja I kontolt välja või maksis enda ja oma perekonna kulutuste eest summas 25 943 eurot (I kd tl 76-90). Seega on eelnevate tõenditega tõendatud, et kostjale kahju tekitamisena etteheidetava ülekande tagajärjel on hageja I kontole laekunud rahast 41 500 eurot kantud ülekande saabumise järgselt E-DG poolt edasi oma abikaasale.Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja I kostjalt ka selle 80 000 euro hüvitamist, mille kostja kandis Gedamo Industries OÜ kontolt otse edasi hageja II kontole. Hagi tervikteksti lk 4 (III kd tl 500) tabelist hagejaga I tehtud arveldustest ei kajastu Gedamo Capital AS-i poolt 27.04.2012 hagejale I tehtud ülekanne 130 000 eurot (I kd tl 77). Pangakonto andmetest (1 kd tl 76-91) nähtuvalt kasutas E-DG hageja I kontol olevat raha tema ja KG isiklikes huvides. Kohus nõustub kostjaga, et hagejate nõue peaks kostja vastu olema seega 130 000 eurot väiksem, sest Gedamo Capital AS ei ole nõudnud hagejalt 130 000 euro tagastamist (V kd tl 14-18), kuna ülekanne tehti E-DG korraldusel kasutades hagejalt II laekunud 150 000 eurot. Kostja esitatud skeemilt (III kd tl 557) hageja I, Gedamo Industries OÜ ja Gedamo Capital AS-i vahelistest ülekannetest nähtuvalt on hageja I-le tagastatud 148 000 eurot, millest tulenevalt on hageja I jäänud võlgu Gedamo Industries OÜ-le ja Gedamo Capital AS-le 68 000 eurot. Antud summa on E-DG ja KG kasutanud enda isiklikes huvides, sest on saanud hagejalt I laenu 41 500 eurot ja E-DG on hageja pangakaardiga tasunud oma isiklike ostude eest kokku 25 943 eurot (I kd tl 76-91). Järelikult on E-DG ja tema perekond oma isiklikes huvides kasutanud hageja I raha kokku 67 443 eurot. Ebausutav on väide, et E-DG ja tema omandis olnud hagejad ei teadnud seda, kust E-DG ja tema abikaasa kulutatud raha pärit oli. Tõenditest ei nähtu, et kostja oleks seda raha kasutanud oma huvides. Pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja I poolt 21.06.2012 üle kantud 80 000 eurot (I kd tl 83) kandis Gedamo Industries OÜ samal päeval hagejale II (I kd tl 104). Seda tehti

kostja vande all antud ütluste kohaselt kostja ja E-DG kokkuleppel, kuna hageja II vajas raha oma äritegevuseks. Järelikult kanti raha hagejalt I hagejale II kasutades selleks Gedamo Industries OÜ kontot, mistõttu ei ole kostja oma äriühingu kaudu hagejatele kahju tekitanudSeega saab kostja vande all antud seletustele (V kd tl 14-18) ja eeltoodud kirjalikele tõenditele tuginedes lugeda tõendatuks, et E-DG andis kostjale ülekannete teostamiseks korraldusi, jälgis ja kontrollis internetipanga kaudu regulaarselt kontodel toimunud tehingute ja raha liikumist, samuti kasutas hageja I kontole laekunud rahasummasid enda või oma abikaasa huvides. Järelikult ei vasta tegelikkusele hagiavalduse väide, et kostja tegi ülekanded omavoliliselt ja E-DG ei olnud teadlik kostja tehtud ülekannetest. Kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et suurem osa rahast, mida hageja II Gedamo Industries OÜ-le ja Gedamo Capital AS-le üle kandis, kasutati hageja II abistamiseks kaubandustegevuse ja sellega seotud maksete vahendamisel ning, et antud tegevus toimus hagejate ainuosaniku ja tegeliku juhi E-DG initsiatiivil. Hageja II SEB konto lõpuga -80134 väljavõttest (I kd tl 121-135) nähtuvalt tegi hageja II 30.05.2012, 06.06.2012, 15.06.2012, 21.06.2012, 24.07.2012, 09.08.2012, 30.08.2012 ja 20.09.2012.a makseid äriühingule Omega Proteins Ltd. Samast nähtub, et hageja II tegi 06.06.2012, 27.06.2012, 01.07.2012, 11.09.2012 ja 01.10.2012 makseid Hemisphere Freight Services Ltd-le. Arvetest (I kd tl 192-194, 195, 198 -200, 202, tõlked III kd tl 598-602, 604-607) nähtuvalt ostis hageja II Omega Proteins Ltd-lt edasimüümiseks kaupu ning Hemisphere Freight Services Ltd-lt nende kaupade veoteenuseid. Kostja vande all antud ütlustega (V kd tl 14-18) on tõendatud, et E-DG rääkis kostjale, et hagejal II on tekkinud kauba ostmisega Ühendkuningriigis probleeme, mistõttu on tema äritegevus seal takistatud. E-DG palus kostjal vahendada makseid Gedamo Industries OÜ ja Gedamo Capital AS-i kaudu. Tüüpiliselt olid ülekanded korraldatud nii, et ühel ja samal päeval on hageja II teinud ülekande Gedamo Industries OÜ-le või Gedamo Capital ASle, mille viimased on samal päeval vastavalt E-DG juhistele hageja II äripartneritele edasi kandnud (I kd tl 76-135). Müügilepinguga (I kd tl 185-186, tõlge III kd tl 594 - 595) on tõendatud, et hageja sõlmis 30.08.2012 müügilepingu, millega kohustus müüma septembris 2012 Orient General Import Export Co. Ltd-le lihatooteid. Akreditiiviga (I kd tl 187-188, tõlge III kd tl 596) on tõendatud, et ostja avas hageja II kasuks kauba eest tasumiseks akreditiivi. Kirjavahetusega (I kd tl 189, tõlge III kd 597) on tõendatud, et E-DG pidas 30.08.2012 kaubatarnete osas läbirääkimisi. Müügiarvega (I kd tl 190, tõlge III kd tl 598) on tõendatud, et 29.08.2012 esitas Omega Proteins Ltd hagejale II müügiarve nr 10224, millega müüs 265 tonni lihatooteid. Kostja ütluste kohaselt tasus arve E-DG palvel Gedamo Industries OÜ 30.08.2012 (V kd tl 14-18, I kd tl 191). Lastikirjaga (I kd tl 192-194, tõlge III kd tl 599-601) on tõendatud, et 05.09.2012 väljastati kauba kohta ZIM Integrated Shipping Services Ltd poolt lastikiri, mille kohaselt alustati hageja II nimel kauba vedu Orient General Import Export Co. Ltd-le Vietnami. Arvega (I kd tl 195, tõlge III kd tl 602) on tõendatud, et 05.09.2012 esitas hageja II Orient General Import Export Co. Ltd-le kauba eest arve ja raha kauba edasimüügi eest laekus hageja II Rietumu kontole 27.09.2012 (I kd tl 94). Müügiarvega (III kd tl 573-578) on tõendatud, et 05.09.2012 esitas Omega Proteins Ltd algselt E-DG palvel Gedamo Industries OÜ-le ja seejärel Bionordicpro OÜ-le müügiarve nr 10422, millega müüs 156 tonni lihatooteid (I kd tl 196, tõlge III kd tl 603). Maksekorraldusega (I kd tl 197) on tõendatud, et selle arve tasus Gedamo Industries OÜ 10.09.2012. Lastikirjaga (I kd tl 198-199, tõlge III kd tl 604-606) on tõendatud, et kauba kohta väljastati 20.09.2012 ZIM Integrated Shipping Services Ltd poolt lastikiri, mille kohaselt alustati hageja II nimel kauba vedu Orient General Import Export Co. Ltd-le Vietnami. Arvega (I kd tl 200, tõlge III kd tl 607) on tõendatud, et 20.09.2012 on Hemisphere Freight Services Ltd väljastanud kauba veo eest hagejale II arve,

mille tasus 23.09.2012 Gedamo Industries OÜ (I kd tl 201). Kirjavahetusega (I kd tl 202, tõlge III kd 608) on tõendatud, et E-DG pidas 6.09.2012 kaubatarne kohta läbirääkimisi. SEB pangakonto väljavõttega on tõendatud, et raha kauba edasimüügi eest laekus hageja II kontole nr ****9022 24.09.2012 ja 05.10.2012 (1 kd tl 134-135). Eelnevast saab järeldada, et kauba omanik oli hageja II ning maksed ei ole tehtud alusetult, vaid on seotud kaubasaadetisega. Kostja vande all antud ütlustega (V kd tl 14-18) on tõendatud, et E-DG tegi hagejate juhtimisotsused ning suhtles klientide ja tarnijatega ning, et eelnimetatud kauba müügitehingutega seoses tegi Gedamo Capital AS E-DG palvel makseid Nguyen Thi Hoa nimelisele isikule Vietnami (I kd tl 203-205). Nguyen Thi Hoa ja E-DG vahelisest kirjavahetusest nähtuvalt tehti neid makseid „lobby-töö eest veterinaar-ja tolliametkonnas" (I kd tl 207-208, tõlge III kd tl 609). Maksed Nguyen Thi Hoale on Gedamo Capital AS teinud samal päeval, kui sai hagejalt II raha. Kostja ütluste kohaselt ta Nguyen Thi Hoa-ga ise ei suhelnud ja ülekande tegemise korralduse ning lähteandmed ülekande teostamiseks sai ta EDG-lt, kes Vietnami ametnikuga suhtles. Kostja vande all antud ütlustega (V kd tl 14-18) on tõendatud, et Gedamo Industries OÜ tasus E-DG palvel Greencarrier Liner Agency Estonia OÜ-le arved, mis esitati E-DG-le kuuluvale Bionordicpro OÜ-le (I kd tl 209-211, 212-214, tõlked III kd tl 610-612). Seega on Gedamo Industries OÜ ja Gedamo Capital AS teinud hageja II eest kulutusi 43 501,88 EUR, 94 123,61 GBP ja 9762,72 USD, mistõttu peaks hagejate nõude arvestuse järgi olema hageja II nõue kostja vastu 164 457,19 euro võrra väiksem. Kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et nii nagu hageja I puhul, nii ka hageja II puhul tegi ta kõik hagi aluseks olevad ülekanded E-DG soovil ja teadmisel ja Gedamo Industries OÜ ning Gedamo Capital AS-i käsutusse ei jäänud hagejate poolt neile üle kantud raha, samuti et, kumbki hageja ei esitanud kostja, Gedamo Industries OÜ ega ka Gedamo Capital AS-i vastu mis tahes nõudeid või pretensioone. Seega asub kohus seisukohale, et hageja II poolt Gedamo Industries OÜ-le ja Gedamo Capital AS-le kantud raha, millega nad täitsid kolmandate isikute ees hageja II kohustusi, ei saa käsitleda kostja poolt hagejale II tekitatud kahjuna. Kostja vande all antud seletuse (V kd tl 14-18) kohaselt vormistati hageja II ja Gedamo Capital AS-i vaheline 20.05.2012 laenuleping (I kd tl 22-23) ja hageja II ja Gedamo Industries OÜ vaheline 01.03.2012 laenuleping (I kd tl 24-25) tagantjärele selleks, et äriühingute vahelises kolmnurgas näidata tehingute õigsust. Laenulepingud soovitas sõlmida raamatupidamisega tegelev äriühing ja kostjale andis need allkirjastamiseks E-DG. Kostja vande all antud ütluste kohaselt oli hageja II puhul tavapärane, et talle esitatud arveid tasusid E-DG korraldusel teised äriühingud (Gedamo Industries OÜ, Gedamo Capital AS, hageja I), kuna E-DG poolt Omega Proteins Ltd-lt tellitud kondijahu ei tohtinud Aasiasse eksportida, mistõttu kanditi raha ka ühelt äriühingult teisele. Eeltooduga saab kohus lugeda tõendatuks, et E-DG, kes oli hageja II osaniku Donuel Holding Ltd aktsionäriks 60% aktsiate osas (kostja oli 40% osas Donuel Holding aktsiate omanikuks) teadlikuks tehingust ja sellega nõustunuks hoolimata kirjaliku otsuse puudumisest. Järelikult ei ole laenulepingud tühised ÄS § 181 lg 3 esimesest lausest tulenevalt. Laenulepingutest nähtuvalt on need sõlmitud 5%-lise intressimääraga aastas, mistõttu vastavad laenulepingud turutingimustele ning neid ei saa neid pidada tühiseks ÄS § 181 lg 3 alusel. Kohus oli seisukohal, et hagejad ei ole tõendanud ka seda, et neile oleks hagis märgitud rahaline kahju tekkinud, kuna pangakontode väljavõtetega on tõendatud muuhulgas, et hagejad on jätnud hagiavalduses arvestamata kostja poolt tehtud ülekanded kogusummas 284 644 eurot - 130 000 eurot - kostja tasus Gedamo Capital AS kontolt hageja I kontole hagejalt II saadud raha; 70 345 eurot - kostja tasus Gedamo Industries OÜ kontolt hagejale II

esitatud arve nr 10244; 40 965,eurot - kostja tasus Gedamo Industries OÜ kontolt hageja II eest Bionordicpro OÜ-le esitatud arve nr 10422; 7136 eurot - kostja tasus Gedamo Industries OÜ kontolt Hemisphere'i 20.09.2012 arve, mis oli esitatud hagejale II; 18 098 eurot - kostja tasus Gedamo Industries OÜ kontolt Greencarrier OÜ arved nr 22212, 22302 ja 22303, mis olid esitatud hagejale II; 18 100 eurot - kostja tasus Gedamo Industries OÜ kontolt Vietnami tolliametnikule Nguyen Thi Hoa-le E-DG korraldusel hageja II huvides. Kohus oli seisukohal, et eeltoodud kirjalike tõendite ja kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et kostja ei teinud äriühingute vahelisi ülekandeid omal algatusel, vaid E-DG algatusel, kes sai tasumist vajavad arved oma äripartneritelt ning andis need edasi kostjale ülekannete tegemiseks. Ülekannetega on tõendatud ka see, et neid tehti valdavalt hagejale II väljastatud arvete tasumiseks. Kostja ütluste ja pangakontode logide väljavõtetega on tõendatud, et E-DG kontrollis arvete tasumist ja vajadusel võttis hageja I kontolt raha välja või kasutas kontot pereliikmete huvides. Järelikult ei ole ta toime pannud hagejate etteheidetavaid tegusid. Kostja poolt hagejatele hagi terviktekstis märgitaud kahju tekitamine ei ole tõendatud. Seega tuleb hagid jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hagejate kanda. Kohus määras kindlaks ka kostja menetluskulude rahalise suuruse. Kostja esitas kohtule 25.11.2015 ja 30.11.2016 menetluskulude nimekirjad, paludes määrata kindlaks tema menetluskulud summas 13 561,51 eurot ja 507 eurot, mõista menetluskulud hagejatelt välja ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad vaidlesid vastu kostja menetluskulude taotlusele ning palusid mitte arvestada assistendi ajakulust tulenevat menetluskulu, vähendada kostja esindaja adv. Ants Mailendi tunnihinna suurust 153 euroni ja mitte arvestada kostja poolt 25.11.2015 esitatud menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ja väljamõistmise avalduses välja toodud menetluskulude summat, kuna avalduses esitatud andmed on ebaõiged ning menetluskulude summa kujunemine pole jälgitav või alternatiivselt käesoleva punktiga nõuda kostjalt välja arved ning lisad, millest nähtuks, kes on teostanud menetluskulude nimekirjas märgitud toiminguid. Kohus oli seisukohal, et kostja menetluskulude avaldus kuulub rahuldamisele. Esindajate tunnihinnad ja nimekirjas kirjendatud lepinguliste esindajate poolt tehtud töö, kestvus ja maksumus on esitatud mõistlikus suuruses ja vastavad asjas tehtud toimingutele. Arvestades asja keerukust, tõendite mahtu ning toimingutele ja kohtuistungitele kulunud aega, on esindajate õigusabi kokku summas 14 005,40 eurot mõistlik ja põhjendatud. Hagejate vastuväited kostja menetluskulude suuruse kohta ei ole objektiivsed, kuna hagejate endi kulu esindajate osutatud õigusabile on oluliselt suurem. Seega tuleb hagejatelt välja mõista kostja kulud lepingulistele esindajatele kokku 14 005,40 eurot. Kostja kulud dokumentide tõlkele, riigilõiv ja äritoimikute tellimiskulu, kokku 63,11 eurot on samuti põhjendatud ja kuuluvad hagejatelt väljamõistmisele. Järelikult tuleb kostja menetluskulud hagejatelt välja mõista kokku summas 14 068,51 eurot. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuna hageja I põhinõude suuruseks on 62 000 eurot ning hageja II põhinõude suuruseks on 196 360,67 eurot, siis tuleb menetluskulud välja

mõista hagejalt I summas 4500 eurot ja hagejalt II summas 9568,51 eurot. Apellatsioonkaebus 25.02.2016 esitatud apellatsioonkaebuses paluvad hagejad tühistada Harju Maakohtu 25.01.2016 otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja I kasuks välja 62 000 eurot ja hageja II kasuks 196 360,67 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohtu menetlusõiguslike rikkumistena toovad hagejad kaebuses esile järgmist. Maakohus on jätnud enamus hagejate esitatud tõendid arvestamata ja analüüsimata ning on seeläbi jõudnud valedele järeldustele. Maakohus on jätnud arvestamata ja analüüsimata Harju Maakohtu poolt 11.12.2013 tsiviilasjas nr 2-12-44494 tehtud ning otsuse tegemise ajaks jõustunud kohtuotsuse (kd IV, tl 7-13). Maakohus on jõustunud otsusega tuvastanud, et EDG-l puudus õigus anda hageja I nimel kostjale seaduslikke korraldusi. Vastavalt tuleb käesolevas asjas jätta hageja I osas tähelepanuta kostja väited E-DG väidetavate korralduste kohta. Samuti on maakohus jõustunud otsusega tuvastanud, et E-DG teadmine või mitteteadmine hagejaga I seotud ülekannetest ei oma nende õiguspärasuse hindamisel mingit tähtsust, sest E-DG-l puudus õigus esindada hagejat I. Vastavalt tuleb jätta tähelepanuta kostja väited, et E-DG teadis või andis korraldusi hageja I nimel ülekannete tegemiseks. Maakohus on jõustunud otsusega tuvastanud, et E-DG ei olnud 21.06.2012 hageja I tegelik kasusaaja. Seega ei saa käesolevas asjas asuda seisukohale, et E-DG-l oli õigus anda kostjale korraldusi seoses hagejaga I või et hageja I oli E-DG kontrolli all. Seega on maakohus otsuse p-s 21 ebaõigesti järeldanud, et hageja I oli E-DG ja KG kontrolli all olev äriühing. Hagejad leiavad kaebuses tuginedes maakohtu 11.12.2013 otsusele tsiviilasjas nr 2-12-44494, et maakohus on jõustunud otsusega tuvastanud, et Gedamo Industries ja kostja, kes esindas Gedamo Industries’t, on võtnud omaks, et kostjal puudus hageja I ainuosaniku nõusolek kandmaks hageja I kontolt 80 000 eurot Gedamo Industries kontole; ja ii) kostja poolt 80 000 euro ülekandmine hageja I kontolt Gedamo Industries’i kontole on teostatud õigusliku aluseta ning hageja I ega selle ainuosanik pole seda hilisemalt heaks kiitnud. Vastavalt ei saa käesolevas asjas erinevalt otsuse p-s 24 tuvastatust asuda seisukohale, et hageja I ainuosanik on kiitnud heaks 80 000 euro ülekandmise hageja I kontolt Gedamo Industries’i kontole. Kostja on kandnud 80 000 eurot ilma õigusliku aluseta Karema kontolt Gedamo Industries’i kontole ning põhjustanud seeläbi 62 000 eurot hagejale I kahju. Maakohus on jõustunud otsusega tuvastanud, et kostja on esitanud kohtule ebausaldusväärseid tõendeid, mis on ilmselt koostatud tagantjärgi. Vastavalt oleks kohus käesolevas asjas pidanud hindama kostja poolt vande all antud ütlusi ebausaldusväärseks eriti tulenevalt tsiviilasjas nr 2-12-44494 kostja poolt juhitud Gedamo Industries’i selgituste ja kostja vande all antud ütluste vastuolulisusest. Maakohus on jõustunud otsusega tuvastanud, et hagejad ja Gedamo Industries on kõik eraldiseisvad isikud, kelle õigusi ja kohustusi ei saa summeerida. Maakohus on jätnud arvestamata ja analüüsimata hageja I 17.02.2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse tsiviilasjas nr 2-12-44494 (kd IV, tl 59-62), millest nähtub, et hagejale I on tekkinud 11 592,76 euro ulatuses menetluskulusid, et nõuda kostja juhitavalt Gedamo Industries’lt tagasi kostja poolt hageja I kontolt alusetult Gedamo Industries’le kantud 80 000 eurot. See tõendab käesolevas asjas kostja poolt hagejale I tekitatud kahju suurust. Ka on maakohus jätnud arvestamata ja analüüsimata KG 07.05.2015 digitaalselt allkirjastatud kinnituse (kd IV, tl 119), millest nähtub, et erinevalt otsuse p-s 21 väidetule ei olnud hageja I E-DG ja KG ühise kontrolli all. Samuti nähtub antud tõendist, et E-DG ei olnud pädev andma hagejale II korraldusi, mistõttu on asjas tähtsusetud hageja II väited justkui oleks ülekanded teostatud E-DG initsiatiivil.

Maakohus on jätnud arvestamata ja analüüsimata Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-1244496 21.02.2014 tehtud otsuse (kd IV, tl 36-53) ja Tallinna Ringkonnakohtu poolt samas tsiviilasjas 22.08.2013 tehtud otsuse (kd IV, tl 15-35). Jõustunud otsusega, mis jäeti ringkonnakohtu poolt muutmata, on maakohus tuvastanud, et kostja poolt laenulepingu sõlmimine ja hageja II kontolt Gedamo Industries’i kontole tehtud ülekannete tõttu sai Gedamo Industries hagejalt II alusetult vähemalt 171 235,73 eurot. Vastavalt tuleb käesolevas asjas samuti tuvastada, et kostja on alusetult kandnud hageja II kontolt Gedamo Industries’i kontole hagiavalduse aluseks olevad summad vähemalt 171 235,73 euro ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on jõustunud otsusega tuvastanud, et laenuleping on tühine, sest kostjal puudus laenulepingu sõlmimiseks hageja II osanike nõusolek. Vastavalt tuleb ka käesolevas asjas tuvastada, et kostjal puudus laenulepingu sõlmimiseks hageja II osanike nõusolek ning laenuleping on tühine. Maakohus on jätnud arvestamata ja analüüsimata Donuel Commodities OÜ (praegune F-TKO OÜ) 29.04.2014 pankrotiavalduse Gedamo Industries’i pankroti väljakuulutamiseks (kd IV, tl 64) ja hageja II 12.06.2014 pankrotiavalduse Gedamo Industries’i pankroti väljakuulutamiseks (kd IV, tl 67-69). Maakohus on jätnud arvestamata ja analüüsimata Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-14-22087 14.10.2014 tehtud määruse (kd IV, tl 70-72), millest nähtub, et Gedamo Industries’i vastu on algatatud Harju Maakohtus selleks hetkeks juba kahe pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlus ning et Gedamo Industries’i esindaja on kohtule teatanud, et Gedamo Industries’l puudub kinnisvara ja registrivara, mille arvelt võlausaldaja nõudeid rahuldada. Vastavalt tuleb käesolevas asjas tuvastada, et hagejatel ei ole võimalik nõuda võlgnevust sisse Gedamo Industries’lt ja kostja poolt Gedamo Industries’le alusetult raha ülekandmisega tekitati hagejatele kahju. Maakohus on jätnud arvestamata ka hageja II 25.06.2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse tsiviilasjas nr 2-12-44496 (kd IV, tl 73-77), millest nähtub, et hagejale I on tekkinud 17 670 euro ulatuses menetluskulusid, et nõuda kostja juhitavalt Gedamo Industries’lt tagasi kostja poolt hageja II kontolt Gedamo Industries’le kontole alusetult kantud summad. See kinnitab käesolevas asjas kostja poolt hagejale II tekitatud kahju suurust. Samuti on maakohus jätnud arvestamata hageja II poolt 01.11.2012 esitatud hagiavalduse Gedamo Industries’i ja Gedamo Capital’i vastu (kd I, tl 65-75), millest nähtub, et hageja II on esitanud Gedamo Capital’i vastu hagiavalduse tulenevalt kostja poolt hageja II kontolt Gedamo Capital’i kontodele tehtud ülekannetest. Kuivõrd hageja II nõude aluseks oli kostja poolt Gedamo Capital’i kontole alusetult tehtud ülekanded ning ka Gedamo Capital ise tunnistas Harju Maakohtu pootl tsiviilasjas nr 2-12-44496 07.12.2012 määrusega kinnitatud kompromissiga enda kohustust tagastada hagejale II alusetult saadud summad, siis tuleb ka käesolevas asjas asuda seisukohale, et kostja poolt hageja II kontolt Gedamo Capitali kontole tehtud ülekannetel puudus õiguslik alus. Vastavalt tuleb käesolevas asjas pidada Gedamo Capitali poolt tagastamata jäetud summat kostja poolt hagejale II tekitatud kahjuks. Maakohus on jätnud arvestamata Bionordicpro registriväljavõtte (kd I, tl 215-217 ja kd II tl 406-408), kust nähtub, et E-DG oli laenulepingu sõlmimise ja ülekannete tegemise ajal Bionordicpro juhatuse liikmeks. Seega kui asuda seisukohale, et E-DG on andnud kostjale korraldusi, siis need saavad olla antud üksnes Bionordicpro nimel ja see üksnes kinnitab asjaolu, et hageja II tegutses Bionordicpro maaklerina. Ka on maakohus jätnud arvestamata ja analüüsimata Bionordicpro Swedbanki pangakonto väljavõtte (kd II, tl 409), millest nähtub, et Bionordicpro on 11.10.2011 kandnud Omega Proteins Ltd’le 7500 eurot tagasimakseks ehk Bionordicpro ja Omega Proteins Ltd vahel toimus koostöö juba 2011. aastast ehk juba enne hageja II asutamist. See kinnitab asjaolu, et hageja II tegutses üksnes Bionordicpro maaklerina. Maakohus on jätnud arvestamata ja analüüsimata hageja II Rietumu pangakonto

väljavõtte (kd II, tl 411) ja Bionordicpro Rietumu pangakonto väljavõtte (kd II, tl 412), milledest nähtub, et hageja II tegutses Bionordicpro maaklerina, sest on saanud selle eest Bionordicprolt tasu ning hageja II ei ole saanud kasu ei liha- ja kondijahu müügist ega Gedamo Industries või Gedamo Capital poolt erinevate liha- ja kondijahu ostuga või transpordiga seotud arvete tasumisest. Samuti on maakohus jätnud arvestamata ja analüüsimata Bionordicpro Rietumu pangakonto väljavõtted (kd III tl 535 ja kd II tl 410). Ka on maakohus jätnud arvestamata ja analüüsimata Omega Proteins Ltd poolt 29.08.2012 hagejale II väljastatud krediitarve nr 10307, millega tühistati hagejale II esitatud arve nr 10224 (kd III köide, tl 455) ja millest nähtub, et isegi kui keegi kolmas isik tasus arve nr 10224, siis kuivõrd hagejale II väljastatud arve oli tühistatud, siis ei saanud hageja II arve tasumisest kasu. Lisaks on maakohus jätnud arvestamata Omega Proteins Ltd kontaktisiku 08.04.2013 kirja (kd III, tl 460-462), mis kinnitab, et liha- ja kondijahumüügiga tegeles Bionordicpro ning hageja II tegutses üksnes Bionordicpro maaklerina. Lisaks nähtub antud tõendist, et kostja on soovinud võltsida tõendeid, mistõttu tuleb tema vande all antud ütlusi pidada ebausaldusväärseks. Eelpool viidatud kohtuotsused on dokumentaalsed tõendid TsMS § 272 lg 2 mõttes ning maakohus pidi neid tõendeid hindama teiste tõendite hulgas. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendi nr 3-2-1-70-14 p-s 11. Maakohus on rikkunud TsMS § 232 lg-s 2 ja 442 lg-s 8 sätestatud kohustust analüüsida kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Hagejad on seisukohal, et kostja vande all antud ütlused ei ole kooskõlas teiste tõenditega ning on ebausaldusväärsed. Kostja vande all antud ütlused täielikult vastuolus kostja positsiooniga tsiviilasjas nr 2-12-44494 ning kostja poolt allkirjastatud ning Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-12-44494 esitatud kokkuleppega. Kostja vande all antud ütlused selgelt vastuolus tsiviilasjades nr 2-12-44496 ja 2-12-54805 kogutud materjalidega. Tõele ei vasta kostja väide justkui üritanuks G mitte olla liha- ja kondijahu müügiga tegeleva ühingu juhatuse liige. Kostja on kinnitanud, et on koostanud ja allkirjastanud laenulepinguid tagantjärele, et näidata toimunud tehingute õigsust või „korrastada raamatupidamist“ (kd V, tl 13, 15 ja 16). Samuti on maakohus tsiviilasjas nr 2-12-44494 tuvastanud, et kostja on koostanud dokumente tagantjärgi ning esitanud neid kohtule tõeste pähe (kd IV tl 11). Eeltoodust tulenevalt annavad kostja teod ja ütlused ning nende mittevastavus teistele tõenditele alust pidada kostja vande all antud ütlusi ebausaldusväärseks ning need tulnuks jätta TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata. Hagejad paluvad, et kohus laseks algatada kriminaalasja tuvastamaks, kas kostja on andnud käesolevas asjas teadvalt valeütlusi KarS § 320 lg 1 mõttes või võltsinud dokumenti ja esitanud selle kohtule tsiviilasjas nr 2-12-44494 KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 mõttes või esitanud tsiviilasjas nr 2-12-54805 teadvalt vale vara nimekirja KarS § 320 lg 1 mõttes. Maakohus on hinnanud tõendeid vääralt ning teinud ebaõigeid järeldusi. Maakohtu poolt ebaõigesti arvesse võtmata jäetud tõenditega on tõendatud, et E-DG ei olnud laenulepingu sõlmimise ega ülekannete tegemise ajal kostjate ainuosanik ega nõukogu liige. Vastupidi, tõenditest nähtub, et E-DG-l puudus igasugune pädevus anda kostjale kui hagejate juhatuse liikmele õiguslikke korraldusi. Seega on ebaõige kohtu järeldus, et E-DG oli ülekannete tegemise ajal hagejate ainuosanik. Samuti on otsus selles osas vastuoluline. Arusaamatu on, millele tugineb otsuse p-s 26 esitatud järeldus, et Gedamo Industries ja Gedamo Capital on teinud hageja II eest kulutusi 43 501,88 euro, 94 123,61 Ühendkuningriigi naela ja 9 762,72 USA dollari ulatuses. Asjas kogutud tõenditel ei põhine järeldus, et E-DG on käskinud kostjal tasuda müügiarve nr 10422. Väär on kohtu seisukoht, et hagejad ei esitanud kostja, Gedamo

Industries’i ega Gedamo Capital’i vastu nõudeid. Samuti on väär kohtu järeldus, et E-DG või Donuel Holding Ltd on nõustunud laenulepingu sõlmimisega. Ka ei põhine kohtu järeldus, et laenulepingud vastavad turutingimusteel, asjas kogutud tõenditele ning kohtu arutluskäik pole jälgitav. Alusetu on otsuse p-s 28 väljendatud kohtu seisukoht, et hagejad pole arvestanud kostjate poolt tehtud ülekannetega. Maakohus ei ole hinnanud hageja II ja Bionordicpro vahelist maaklerlussuhet ning on seetõttu jätnud tuvastamata, et liha- ja kondijahu ostmise ja transportimisega seotud arvete tasumisest ei saanud kasu hageja II, vaid Bionordicpro. Kuivõrd kohus ei ole võtnud seisukohta maaklerlussuhte osas, siis on maakohus rikkunud TsMS § 442 lõikes 8 sisalduvat kohustust märkida tuvastatud asjaolud ning põhjus, miks ta ei nõustu hagejate väidetega. Kaebuse p-des 2.1.2 kuni 2.1.20 esitatust nähtub, kohtu poolt arvesse võtmata jäetud tõendid kinnitavad hageja II poolt maaklerlusteenuse osutamist. Samuti kinnitavad seda kostja enda vande all antud ütlused (kd V tl 12 lg-ed 1 ja 2). Täiendavalt kinnitab asjaolu, et liha- ja kondijahu müük toimus Bionordicpro arvel see, et paljud arved on väljastatud Bionordicpro nimele (nt lisaks kaebuse p-des 2.1.2 kuni 2.1.20 esitatule ka toimiku kd II lk 209-211 ja kd III lk 610 kuni 612 asuvad arved). Arvestades, et hageja II oli Bionordicpro maakleriks ning liha- ja kondijahu müük toimus Bionordicpro arvel, siis ei saanud liha- ja kondijahu müügiga seotud arvete tasumine vähendada kuidagi kostja poolt hagejale II tekitatud kahju. Maakohus on otsuses tuginenud dokumendile, mis ei ole tõend. Otsuse p-des 22 ja 23 on kohus tuginenud toimiku III köite lk 557 asuvale skeemile. Antud skeem on koostatud kostja poolt ning on sisuliselt kostja menetlusdokument. Menetlusdokument ei ole aga tõend TsMS § 229 lg 2 mõttes. Maakohtupoolse materiaalõiguse rikkumisena toovad hagejad kaebuses esile, et kohus on ekslikult jätnud tuvastamata, et kostjal puudus laenulepingu sõlmimiseks ning ülekannete tegemiseks hagejate osanike nõusolek. Seetõttu on kohus ekslikult otsuse p-s 27 asunud seisukohale, et puudub alus kohaldada ÄS § 181 lg-t 3 laenulepingule ning teostatud ülekannetele. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hagejate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 25.01.2016 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole tsiviilasja menetlemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Hagejad leiavad ebaõigesti, et Harju Maakohus on jätnud enamuse nende esitatud tõendid täielikult arvestamata ja analüüsimata ning on seeläbi jõudnud valedele järeldustele. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud tsiviilasjas nr. 2-12-44494 ja 2-1214

44496 jõustunud kohtuotsustega tuvastatud asjaoludega ja selles asjas esitatud tõenditega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei pidanudki arvestama nimetatud kohtuotsustes tuvastatud asjaoludega ega nendes menetlustes esitatud tõenditega, kuna kostja nimetatud menetlustes ei osalenud. Tsiviilasjades nr 2-12-44494 ja 2-12-44496 oli kostjaks Gedamo Industries OÜ. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kostja ei olnud nimetatud menetluses kostjaks, siis ei ole kohtuotsuses tuvastatud asjaolud talle siduvaks antud menetluses. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus andnud hinnangut KG poolt 07.05.2015 antud kinnitusele, mille kohaselt ta ei ole Karema OÜ ainuosanikuna volitanud enne 05.10.2012 EDG-t juhtima ega esindama Karema OÜ-d (tl. 121, IV kd). Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tõendiga on maakohus ka kogumis arvestanud. Maakohus on üksikasjalikult tõenditele viidates põhjendanud otsuse p-des 21-23, et hageja I oli E-DG ja tema abikaasa KG kontrolli all olev äriühing. KG poolt antud kinnitus ei lükka maakohtu poolt hinnatud tõendite põhjal tuvastatud asjaolusid ümber. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt KG on andnud 07.05.2015.a vastuolulise kinnituse, et ta on olnud Karema OÜ ainuosanik alates selle asutamisest kuni 18.10.2012.a ning ta ei ole enne 05.10.2012.a volitanud E-DG-t juhtima ega esindama Karema OÜ-d. E-DG teostas 27.04.2012.a Karema OÜ pangakontolt 41 500 euro suuruse pangaülekande KG kontole. Seega on KG poolt antud kinnitus vastuolus asjas esitatud teiste tõenditega. Apellatsioonkaebuses heidetakse maakohtule ette, et pole hinnangut antud ja analüüsimata on jäänud Donueli 12.06.2014 pankrotiavaldus ja Donuel Commodities OÜ (praegune F-TKO OÜ) 29.04.2014 pankrotiavaldus Gedamo Industries’i pankroti väljakuulutamiseks. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tõendid ei ole asjakohased, kuna kostjaks on antud asjas DM. Hagiavalduses ei ole pankrotiavaldustes nimetatud kohtuotsuste täitmata jätmist kostjale ette heidetud. Hagiavalduse terviktekstis 05.12.2013 palus hageja I kostjalt välja mõista kahju hüvitise 62 000 eurot ja hageja II 196 360,67 eurot. 15.11.2014 menetluse uuendamise avalduses palus hageja I kostjalt välja mõista 73 592,76 eurot ja hageja II 178 697,96 eurot. Hageja I nõudele lisanduvad nõude põhjenduste kohaselt võla sissenõudmiskulud 11 592,76 eurot tsiviilasjas 2-12-44494. Hageja II vähendas nõuet 25.03.2013 esitatud avalduses 19 650 euro võrra, seega taotles kostjalt 178 697,96 euro väljamõistmist. Kohtuistungil tuginesid hagejad hagiavalduse terviktekstis 05.12.2013 esitatud nõuetele (tl 43 pöördel, kd V). Hageja ei ole hagiavaldust hiljem täiendanud. 05.12.2013 hagiavalduse tervikteksti esitamise ajaks ei olnud kohtuotsused tsiviilasjades nr. 2-12-44496 ja 2-12-44494 veel jõustunudki. Seega nimetatud tõendid ei oma antud tsiviilasjas tähtsust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et otsuses analüüsitud kirjalike tõendite ja kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et kostja ei teinud äriühingute vahelisi ülekandeid omal algatusel, vaid E-DG algatusel, kes sai tasumist vajavad arved oma äripartneritelt ning andis need edasi kostjale ülekannete tegemiseks. Ülekannetega on tõendatud ka see, et neid tehti valdavalt hagejale II väljastatud arvete tasumiseks. Kostja ütluste ja pangakontode logide väljavõtetega on tõendatud, et E-DG kontrollis arvete tasumist ja vajadusel võttis hageja I kontolt raha välja või kasutas kontot pereliikmete huvides. Hagejad ei ole nimetatud väiteid ümber lükanud. Kostja poolt hagejatele hagi terviktekstis märgitud kahju tekitamine ei ole tõendatud. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus hinnanud hageja II ja Bionordicpro vahelist maaklerlussuhet ning on seetõttu jätnud tuvastamata, et liha- ja kondijahu ostmise ja transportimisega seotud arvete tasumisest ei saanud kasu hageja II, vaid Bionordicpro.

Maakohus andis hinnangu liha- ja kondijahu otsmise ja transpordiga seotud arvete tasumise kohta otsuse p-des 24 - 27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu hinnang esitatud tõenditele ja neist tehtud järeldused ei võimalda järeldada, et hageja II ja Bionordicpro vahelist äritegevust võiks hinnata maaklerlussuhteks. Bionordicpro OÜ ülekanded Donuel Trading OÜ-le ei kinnita kuidagi maaklersuhet nende vahel. Ülekanded tõendavad üksnes maksete tegemist. Apellatsioonkaebuses leitakse, et maakohus on otsuses tuginenud dokumendile, mis ei ole tõend. Otsuse p-des 22 ja 23 on kohus tuginenud toimiku III köite lk 557 asuvale skeemile. Antud skeem on koostatud kostja poolt ning on sisuliselt kostja menetlusdokument. Menetlusdokument ei ole aga tõend TsMS § 229 lg 2 mõttes. Pooled võivad oma nõuete või vastuväidete selgitamiseks koostada ka skeeme. Seda võimalust on kasutatud ka apellatsioonkaebuses. Otsuse p-s 22 on maakohus viidanud kostja poolt koostatud skeemile, milles on skemaatiliselt näidatud rahade liikumine samas otsuses analüüsitud arvete alusel. Ülaltoodu alusel ei anna apellatsioonkaebuses toodud väited alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades hagejate kanda. Kostja poolt ringkonnakohtule 18.05.2016 kohtuistungil ja 16.06.2016 esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostja menetluskuluks käesolevas apellatsioonimenetluses õigusabikulu summas 4459 eurot (koos käibemaksuga). Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepinguline esindaja apellatsioonimenetluses osutanud õigusabi kokku 28 tunni ja 35 minuti ulatuses tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Osutatud õigusabi koosneb järgmistest toimingutest: Harju Maakohtu 25.01.2016 otsuse läbitöötamine – 40min; hagejate apellatsioonkaebuse läbitöötamine – 2h 30min; apellatsioonkaebusele vastuse koostamine kokku 17h 10min; hagejate apellatsioonkaebusele koostatud vastuse ülevaatamine ja täiendamine – 2h 50min; ettevalmistus ja esindus ringkonnakohtu 18.05.2016 istungiks – 4h 10min ning ettevalmistus ja esindus ringkonnakohtu 15.06.2016 istungiks – 1h 15min. Kostja palus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad vaidlesid kostja menetluskuludele vastu. Hagejad palusid otsustada, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ei kuulu hüvitamisele käibemaks. Seejuures tuginesid hagejad TsMS § 174 lg-le 10 ja märkisid, et kostja ei ole menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hagejate hinnangul ei kuulu hüvitamisele Harju Maakohtu 25.01.2016 otsuse läbitöötamise ajakulu, kuna tegemist on toiminguga, mis on tehtud enne apellatsioonkaebuse esitamist ning ei saa seetõttu olla apellatsioonimenetlusega seonduv kulu. TsMS § 176 lg-le 5 viidates märkisid hagejad, et kostja ei ole kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Järelikult tuleb menetluskulude nimekirjad jätta tähelepanuta. Hagejad olid seisukohal, et 15.06.2016 kohtuistungiks ettevalmistumise kulu ei kuulu hüvitamisele, kuna see on kulu, mis tuleks lähtuvalt TsMS § 176 lg-st 1 esitada menetluskulude nimekirjas, mis esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi. Seega oleks kostja pidanud esitama seoses kohtuistungiks ettevalmistumisega tekkinud kulu menetluskulude nimekirjas, mis esitati kohtule enne kohtuvaidlusi ehk 15.06.2016 menetluskulude nimekirjas.

Järelikult ei ole kohtuistungiks ettevalmistumise kulu esitatud tähtaegselt. Samuti leiavad hagejad, et 18.05.2016 toimunud kohtuistungil osalemise kulu ei kuulu hüvitamisele, kuna kulu ei ole esitatud tähtaegselt. Lähtuvalt TsMS § 176 lg-st 1 oleks kostja pidanud esitama 18.05.2016 toimunud kohtuistungil osalemise kulu menetluskulude nimekirjas, mis esitati kohtule enne kohtuvaidlusi ehk 15.06.2016 esitatud menetluskulude nimekirjas. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostjat on apellatsioonimenetluses esindanud vandeadvokaat Raul Talts. Õigusabi osutamisel on esindaja tunnitasu suuruseks olnud 130 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 156 eurot koos käibemaksuga. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud suuruses lepingulise esindaja tunnihind on põhjendatud, arvestades seejuures esindaja kvalifikatsiooni ning vaidluse keerukust ja mahtu. Ka on kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus kooskõlas Riigikohtu senises praktikas mõistlikuks peetud lepingulise esindaja tunnitasu suurusega. Tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 147,49 eurot (käibemaksuga) ning tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 hindas kolleegium vandeadvokaadist lepingulise esindaja mõistlikuks ja põhjendatud tasuks 153 eurot ilma käibemaksuta. Kohtul puudub alus jätta hagejate taotlusel kostja menetluskulude nimekirjad tähelepanuta, kuivõrd erinevalt hagejate väidetust on kostja nii 18.05.2016 kui ka 16.06.2016 esitatud menetluskulude nimekirjades (taotluste p-des 1) märkinud, et kulud on kantud Tallinna Ringkonnakohtus tsiviilasjas nr 2-12-44497. Iseenesest õige on hagejate vastuväide, et kuivõrd kostja ei ole menetluskulude nimekirjades kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis tuleks TsMS § 174 lg-st 10 lähtudes mõista menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Ka on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-65-13 p-s 16 märkinud, et menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. Samas ei anna vastava kinnituse puudumine ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjades siiski praegusel juhul alust mõista kostja menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-161-11 p 17 ja 3-2-1-65-13 p 14). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Ka TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kuivõrd kostja menetluskulude nimekirjade põhjal ei olnud kohtule selge, kas kostja on käibemaksukohustuslane või saab muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, andis ringkonnakohus kostjale TsMS § 176 lg 6 kohaselt võimaluse hüvitatavaid menetluskulusid selles osas täpsustada. Vastusena kohtu kirjale kinnitas kostja, et kostja ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Seega kuuluvad kostja menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate vastuväitega, mille kohaselt ei saa maakohtu otsuse läbitöötamisega seotud kulu pidada apellatsioonimenetlusega seotud kuluks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu asja lahendava otsuse läbitöötamine ja analüüsimine, mis on kahtlemata

vajalik apellatsioonkaebuse analüüsimiseks ja sellele vastuse koostamiseks, seondub apellatsioonimenetlusega ja selle kulu tuleb kostja kasuks välja mõista, arvestades seejuures, et maakohtu menetluses ei ole kostja otsuse läbitöötamise kulu hüvitamist taotlenud. Ringkonnakohus, pidades silmas apellatsioonimenetluses esitatud dokumentide mahtu ja sisu, leiab, et kostja esindaja poolt apellatsioonimenetluses vastavalt kostja 18.05.2016 menetluskulude nimekirjale tehtud töö maht ja maksumus on kostja õiguste efektiivseks kaitseks vajalik ja põhjendatud ning vastab asjas tehtud toimingutele. Samuti on ringkonnakohus seisukohal, et kostja 16.06.2016 menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja töö maht kokku 5 tundi ja 25 minutit ringkonnakohtu 18.05.2016 ja 15.06.2016 istungiteks ettevalmistumiseks ja istungitel osalemiseks on arvestades asja keerukust, asjas esitatud tõendite mahtu ning kohtuistungite kestust mõistlik ja põhjendatud. Hagejate vastuväited 18.05.2016 istungil osalemise ja 15.06.2016 istungiks ettevalmistamise kulude mittetähtaegse esitamise osas ei ole põhjendatud. Arvestades eeltoodut ja menetluskulude jaotust tuleb hagejatelt kostja kasuks välja mõista menetluskulud kostja taotletud summas 4459 eurot, s.o kummaltki hagejalt 2229,50 eurot. Vastavalt kostja taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejatelt kostja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.