Alusehitus OÜ hagi Famenos OÜ vastu kohustuse täitmise nõudes
Tsiviilasja hind
1606 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Alusehitus OÜ (rk 10911300; Arbuse Laane küla Ülenurme vald Tartu maakond); lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov ([email protected]) kostja Famenos OÜ (rk 11756215; Ringtee 26 Tartu); lepinguline esindaja advokaat Andres Kalm ([email protected]; [email protected])
Menetlus
kohtuistung; kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Alusehitus OÜ hagi Famenos OÜ vastu 1606 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Alusehitus OÜ kanda.
3.Määrata Famenos OÜ menetluskuluks ja välja mõista Alusehitus OÜ-lt Famenos OÜ kasuks: -
4.Alusehitus OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
5.Kohtuotsuse seadusjõustumisel kanda Alusehitus OÜ seadusliku esindaja Aivo Kerti poolt 24.09.2014 Rahandusministeeriumi arvele kantud tagatisraha summas 1000 eurot Famenos OÜ-le Alusehitus OÜ-lt väljamõistetud menetluskulude osaliseks katteks (punktis 2 märgitud summa tasaarvestuseks).
6.Mitte anda eraldi menetlusluba edasikaebamiseks.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Selgitus menetlusabi osas TsMS §187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Hageja (töövõtja) esitas kostja (tellija) vastu hagiavalduse põhivõlgnevuse 1606.13 euro nõudes. Nõue põhineb poolte vahel 25.10.2013 digitaalselt sõlmitud ehituse töövõtulepingul (leping) nr 20100810 (tl 8-11). Tööde loetelu on kirjeldatud 04.10.2013 hinnapakkumises, mis on lepingu p 2.2. kohaselt lepingu lahutamatuks osaks (tl 12). Hinnapakkumise kohaselt oli lepingu hinnaks 13 184 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Töödeks oli: ogaplaat fermid koos projekteerimisega hinnaga 7000 eurot, transport platsile hinnaga 325 eurot, fermide paigaldamine ühes kinnistuvahenditega 2004 eurot ning terastala HEA 220 mm hinnaga 3855 eurot (kõik ilma käibemaksuta). Hageja leiab, et kostja lepingujärgseks põhikohustuseks oli tööde vastuvõtmine ja teostatud tööde eest tasumine (lepingu p 8.3.1. kohaselt kohustub tellija töö üle vaatama ja vastu võtma kolme tööpäeva jooksul alates töö üleandmisevastuvõtmise akti esitamisest töövõtja poolt. Juhul kui tellija ei ole nimetatud tähtaja jooksul akti allkirjastanud ega esitanud kirjalikku pretensiooni aktis toodud tööde kohta, siis loetakse tööd vastuvõetuks).
2.Hageja (töövõtja) esitas kostjale (tellija) 10.03.2014 arve nr 2140016 7420.80 euro (koos käibemaksuga) tasumiseks (tl 13) ogaplaatfermide eest, mida aga kostja ei tasunud, millega rikkus lepingulist kohustust. Arve aluseks oli teostatud tööde akt nr 20032014 10.03.2014, millest nähtub tööde lepinguline maksumus, teostatud tööde liik summas 15 820.80 eurot ning jooksval kuul teostatud tööde maksumus summas 7420.80 eurot (tl 14). Aktil on ka käsikirjaline märkus „Tegelik AKT“.
3.Kostja (tellija) esitas hagejale (töövõtja) pretensiooni (tl15-16), viidates asjaolule, et töövõtja poolt 16.01.2014 tellijale saadetud teostatud tööde aktis märgitud tööde teostamine ei olnud õige. Nimelt oli lepingu p 2.1. kohaselt üheks teostatavaks tööks terastala suurusega HEA 220 paigaldus, kuid sellistele parameetritele tala ei vasta, kuna on kasutatud väiksemat ja odavamat metalli. See tähendab, et lepingueseme väärtus oli tunduvalt madalam kui lepingus ettenähtud hind. Seetõttu tellija tehtud tööd ei aktsepteeri ja hindab endale tekitatud kahju suuruseks 1000 eurot (ilma käibemaksuta). Peale selle oli lepingus kokku lepitud, et terastald garaaži ees ei ulatu varikatuse müüritise peale. Kuna aga seda kokkulepet ei täidetud, siis on tekkinud külmasillad. Kahju summas 150 eurot (ilmakäibemaksuta) seisneb kulutustes külmasilla likvideerimiseks. Ühtlasi märgib tellija, et ta on töövõtjale korduvalt andnud tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks ning viimati käidi töid ümber tegemas 06.12.2013. siis paigaldati ümber varikatuse osa, kuid muid puudusi ikka ei likvideeritud. Töövõtja esindaja Aivo Kirt tunnistas oma vigu ja palus kivipaigaldajatel need likvideerida ning hiljem arve neile esitada. Lepingulised tööd tegi ära Seren Invest OÜ, mille eest tasus tellija kokku 1200 eurot. Samuti tuleb teha muidki lisakulutusi. Sellest kõigest tuleneva kogukahju suuruseks hindas tellija 400 eurot (ilma käibemaksuta). Tellija viitas ka sellel, et maja seinte esimese rea kivid on saanud vee- ja külakahjustusi, kuna töövõtja viibis tööde alustamisega – töödega pidi lepingu p 3 järgi alustatama 24.10.2013 ning lõpetatama 17.11.2013, kuid tegelikkuses alustati töödega alles 18.11.2013. Seoses sellest tingitud tagajärjega (mida on raske hinnata) on tellija kandnud seoses vee väljapumpamisega kultusi summas 180 eurot (ilma käibemaksuta). Lepingu p 9.1. kohaselt on tellijal õigus saada kahjutasu iga päeva eest, mille võrra töö lõpetamise aeg ületab vastava tähtaja lepingus. Seetõttu peab töövõtja tasuma tellijale iga
viivitatud päeva eest 1% lepingu maksumusest, kuid mitte rohkem kui 15% lepingu mahust. Tellija seda leppetrahvi (15 päeva) summas 2373.12 eurot nõuabki. Seega koosneb tellija nõue töövõtja vastu järgistest summadest: lepingueseme tunduvalt madalam väärtus summa 1200 eurot, leppetrahv summas 2373 eurot, Seren Invest OÜ-le tasutud summa 1200 eurot ning muud kulud summas 730 eurot, kokku 5503.12 eurot.
4.Töövõtja (hageja) tegi pretensioonist tulenevalt tellijale kompromissettepaneku, mille kohaselt tellija tasub töövõtjale 5016 eurot hiljemalt 31.03.2014. 29.03.2014 tasus tellija töövõtjale 3409.87 eurot. Hagi esitamise seisuga ei ole seega tasutud 4010.93 eurot, millele lisandub kahju ja viivis, kuid hageja nõuab vaid 1606.13 eurot.
5.Kostja vastas hagile esialgselt (tl 28-32), et hagi ta ei tunnista, sest hagejal ei saa olla kostja vastu nõuet, kuna hageja ei ole pooltevahelisest töövõtulepingust tulenevaid töid teostanud nõuetekohaselt ning kostja ei ole neid töid ka vastu võtnud. Kostja esitas pretensiooni ning kostja on ka osaliselt tööde eest tasunud. Seega on kostja teinud tasaarvestuse hageja nõudega. Põhjendamatu, ilmselgelt katseline ja pahatahtlik on hageja nõue ka seetõttu, et ta nõuab arvestuslikust kahjusummast vaid osa (40%) ning see pole tõsiselt võetav, kui ta oleks kindel oma nõudes.
6.Kostja taotles menetluskulude katteks tagatise andmist summas 1600 eurot, mille kohus rahuldas osaliselt 1000 euro osas 10.09.2014 määrusega (tl 80-82). Nimetatud summa on tasutud rahandusministeeriumi vastavale arvele (tl 85).
7.Kostja vastusest (tl 88-97) hagile selgub järgmist. Kostja viitab lepingujärgsetele rikkumistele töödega – paigaldustöödega alustati alles pärast lepinguga ettenähtud tööde lõpetamise tähtaega, so 18.11.2013 ning viimane päev, mil käidi objektil töid ümber tegemas, oli 16.12.2013. Seega viivitas töövõtja tööde teostamisega 19 päeva. Lisaks sellele esines teostatud töödes olulisi puudusi. Kostja palus hagejal korduvalt parandada töödes esinevad (tõendatavad e-kirjavahetusega) puudused ja teavitas kahjust ka hagejat ning hageja nimetatud puudustele sisuliselt vastu ei vaielnud. Pärast objektilt lahkumist esitas hageja oma 16.01.2014 e-kirjaga (tl 112, seal esineb kuupäev 15.01.2014 – kohtu märkus) kostjale teostatud tööde akti nr 15012014, millest tegi kostja järelduse, et hageja on nõus loobuma objektil fermide paigalduse eest tasu nõudmises, kuna aktil on teostatud tööde maksumuseks märgitud 0.
8.20.01.2014 saatis kostja hagejale pretensiooni (tl 108-110), märkides selgelt, et ta ei aktsepteeri hageja teostatud tööde akti ega selles toodud töid ning teatas omapoolsest nõudest summa 5503.12 eurot.
9.19.03.2014 esitas hageja kostjale nõudekirja (tl 113-117), kus tunnistas kostja pretensioonide põhjendatust osaliselt (vähendada lepingusummat Seren Invest OÜ teostatud tööde võrra, so summas 1200 eurot ja terastala HEA osas kuni 200 eurot (tl 114 ülalt 2. lõik), kuid lõppkokkuvõttes tegi kompromissettepaneku, mille kohaselt kostja tasub hagejale 5016 eurot hiljemalt 31.03.2014 (tl 117 p 2).
10.Kostja esitas omakorda 26.03.2014 vastuse (tl 121-124), milles ei nõustunud hageja nõuetega, sest kostjale ei ole esitatud arvet ja kostja ei ole töid vastu võtnud, st et hagejal ei ole nõuet. Kostja oli kompromissi raames nõus tasuma 2581.69 eurot (koos käibemaksuga summas 516.34 eurot).
11.28.03.2014 saatis hageja kostjale üllatuslikult arve summas 6184 eurot (koos käibemaksuga 7420.80 eurot; kostja viitab siinkohal tl 13 asuvale arvele, kuid selle arvel on kuupäevaks märgitud 10.03.2014). 23.04.2013 kirjas avaldas kostja arusaamatust seoses hageja poolt arve esitamisega tööde kohta, mida kostja ei ole aktsepteerinud ega vastu võtnud, märkides samuti, et arve on esitatud pärast sellel
märgitud tasumise tähtaja saabumist (tl 124-125). Kostja oli nõus kompromissi nimel tasuma 3409.87 eurot, mida aga hageja ei aktsepteerinud.
12.29.04.2014 esitas kostja hagejale tasaarvestusavalduse, teatades, et arve esitamise aluseks olevad teostatud tööd olid oluliste puudustega ning nende kõrvaldamiseks vajalikud lisakulud on vähemalt 2033.33 eurot (ilma käibemaksuta), samuti märkides oma õigust nõuda leppetrahvi summas 1977.60 eurot (tl 126). Samal päeval tasus kostja hagejale 3409.87 eurot, mille osas vaidlus puudub.
13.Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hagejal ei saa olla nõuet, kuna kostja ei ole töid vastu võtnud. Kostja vaidleb vastu sellele, et nõude aluseks on VÕS § 637 lg 3 (töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest), kuna pooled on lepingu p 8.3. kokku leppinud töö vastuvõtmise tingimustes tellija poolt (lepingu p 8.3.1. kohaselt kohustub tellija töö üle vaatama ja vastu võtma kolme tööpäeva jooksul alates töö üleandmise-vastuvõtmise akti esitamisest töövõtja poolt. Juhul kui tellija ei ole nimetatud tähtaja jooksul akti allkirjastanud ega esitanud kirjalikku pretensiooni aktis toodud tööde kohta, siis loetakse tööd vastuvõetuks). VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kostja ei ole töid vastu võtnud, mida kinnitab ka kostja järjepidev keeldumine, mis on tuvastatav poolte kirjalikust suhtlusest. Hageja ei ole tõendanud oma nõude alust. Ka tuleb lähtuda asjaolust, et hageja on ka ise tunnistanud tööde puudulikkust. Peale selle ei ole hageja teostanud töid nõutaval viisil, st töö ei ole valminud ning seetõttu ei saa nõue ikkagi põhineda VÕS §-l 637 lg 3.
14.Alternatiivselt leiab kostja, et ta on tasaarvestanud hageja väidetavad nõuded kostja vastu oma nõuetega hageja vastu, mistõttu hageja nõuded on igal juhul lõppenud. Kostja esitab selle tõenduseks kirjavahetuse, kus esinevad keeldumised tööde vastuvõtmiseks, samuti viited korduvatele tähtaegade andmisele tööde nõuetekohaseks teostamiseks, mis näitavad, et töövõtja on pooltevahelist töövõtulepingut oluliselt rikkunud (VÕS § 645 lg 1). Kostja on oma vastunõudeid esitanud ja tõendanud vastavalt VÕS § 644 lg 1 ja lepingu p-le 8.3. Kostja leiab, et tegelikkuses on näiteks odavama terastala kasutamine tekitanud talle veel suuremat kahju, kui eelnevalt mainitud – metalli on objektile paigaldatud 301,83 kg vähem, s.o kokkulepitud 1285 kg asemel 983,19 kg ehk kostjale tekitatud kahju ilma käibemaksuta 3x301.81=905.43 eurot. Kostja leiab, et kuna lepingulised tööd tegi hageja eest ära Seren Invest OÜ, siis sellest tekkinud kahju on 1440 eurot (koos käibemaksuga). Parandati ka tuulekast hinnaga 400 eurot ja külmasillad hinnaga 150 eurot (käibemaksuta summad) Kostja on seisukohal, et hageja on olnud viivituses tööde teostamisega üle 15 päeva ning leppetrahv on 1977.60 eurot (lähtudes lepingu käibemaksuta summast). Lisaks selle on kulu tekkinud ka seoses vee väljapumpamisega summas 180 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on kostjale hageja poolt tekitatud kahju vähemalt summas 2763.33 eurot (ilma käibemaksuta), mille eest hageja vastutab VÕS § 642 lg 1 alusel ja mis kuuluvad VÕS § 115 lg 1 kohaselt ka hüvitamisele. Sellel lisandub leppetrahvinõue summas 1977.60 eurot.
15.Kostja leiab, et hagi on esitatud pahas usus, kuna, kui hageja tõsimeelselt leiaks, et tal on kostja vastu täiendav tasunõe, ei oleks ta hagi esitanud vähemas määras, kui tal oleks õigus saada.
16.30.10.2014 hageja seisukohas kostja vastusele leiab hageja, et kostja vastuväide hagile ei ole põhjendatud ning õiguslikult motiveeritud.
17.Hageja nõue on sissenõutav alates töö valmimisest ehk VÕS § 637 lg 3 alusel.
18.Tasaarvestus on põhjendatud Seren Invest OÜ osas summas 1200 eurot ja terastala osas summas 200 eurot. Nendega on hageja arvestanud hagi esitamisel: 7420.80 (arvejärgne summa) –1200 (Seren Invest OÜ) – 200 (terastala hinnavahe) - 3409.87 (kostja poolt tasutud osa) = 2610.93 eurot. Hageja nõuab ainult 1606.13 eurot, tegutsedes heas usus ning lähtudes kohtuvälisest ettepankust tasuda kompromissi korras 5016 eurot: 5016–3409.87=1606.13 eurot. Seega ei ole tegemist pahas usus esitatud hagiga.
19.Kahjunõue (tegelikkuses leppetrahv) summas 1977.60 eurot töödega alustamise viivituse eest ei ole lubatav ega põhjendatud. Lepingu p 9.1. kohaldamine on alusetu, kuna töövõtja asus töid teostama alates 20.11.2013 tellija käitumise tõttu. Nimelt ei saanud töid teostada, kuna müürid ei olnud valmis ja objekti juurde puudus juurdepääs - tee oli lahti kaevatud. Vastavalt lepingule pidi tellija kindlustama raskesõidukite juurdesõiduteede olemasolu. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. VÕS § 119 lg 1 järgi satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Õigusnormi mõttest tulenevalt on sama paragrahvi lõike 2 kohaselt mh ka see, et töövõtja vastutab oma kohustuste rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud vaidluses pole ei esimest ega teist asjaolu.
20.Hageja vaidleb vastu kostja tõendi vastuvõtmisele - HEA metalli tehniline spetsifikatsioon, kuna see on esitatud võõrkeeles (tl 129-130). Samuti ei pea hageja asjakohaseks ehk siis vaidluseesemega mitteseotuks kostjapoolseid tõendeid kirjavahetuse kohta kostja ja OÜ Eimur ning kostja ja AMV Grupp OÜ vahel (tl 133136).
21.Kostja esitas omakorda vastuväited hageja vastuväidetele (tl 149-152), mille kohaselt hageja leiab, et tasaarvestus on põhjendatud üksnes osaliselt. Hageja ei ole selgitanud nimetatud väidet (see on paljasõnaline) ega seda ka tõendanud, vastupidiselt kostjale, kes on oma väited tasaarvestuseks ka tõendanud.
22.Kostja väidab samuti, et hageja on esitanud kohtule valeandmeid selle kohta, et lepingu p 9.1. kohaldamine ei ole lubatav ning et hageja sai asuda töid teostama alates 20.11.2013 kostja väidetava käitumise tõttu. Hageja on rikkunud TsMS § 328 lg 1 sätestatud kohustust kohtule tõeste andmete esitamise kohta. Tegelikkuses võimaldas kostja hagejale töödega alustamist juba 13.11.2013, s.o seitse päeva varem, kui on avaldanud hageja. Hageja esindaja on ise tunnistanud ekirjavahetuses, et objekt oli töödeks valmis 13.11.2013, kuid hageja otsustas ise alustada töödega hiljem, s.o alates 18.11.2013. Tööd aga oleks pidanud olema valmis juba 17.11.2013 lepingu järgi. Hageja on ise ka tunnistanud, et ta lõpetas metalli
paigaldamise 19.11.2013, mis eeldas seda, et objektile oli olemas juurdepääs raskeveokitele, kuna metalli paigaldamiseks oli vajalik kraana olemasolu. Hageja on kirjavahetuses tunnistanud ka viivitust ja on selle eest ka vabandanud, põhjendades viivituses olekut töötajate puudusega. Seega on hageja ise vastutav tööde teostamisega viivitamise eest, mille põhjustas hageja enda otsus tööde teostamine edasi lükata ja ilmne tegevuse organiseerimatus. Ükski hageja väidetav asjaolu ei õigustanud viivitamist kuni 06.12.2013, mil käidi viimast korda objektil töid ümber tegemas. Tööd pole senini lõpetatud (seisuga 07.11.2013 – kohtu märkus). Seega on leppetrahvi nõudmine õigustatud.
23.Kostja vaidleb jätkuvalt vastu sellele, et nõue on sissenõutav. Kostja ei ole töid vastu võtnud ning hageja ei ole sellel ka vastu vaielnud ega vastupidist tõendanud.
24.HEA metalli spetsifikatsiooni kohta käiva tõendi vastuvõtmisele vastuväite esitamist peab kostja pahatahtlikuks, kuna nimetatud tõend on hõlpsalt mõistetav ka tõlketa, sest selle sisuks on valdavalt rahvusvaheliselt kasutatavad mõõtühikute sümbolid ja numbrid. Juures on ka selgitav joonis.
25.Kostja leiab, et pahatahtlik on ka väide, et asjassepuutumatud on kirjavahetused kahe osaühinguga. Kostja on seisukohal, et nimetatud tõendid kinnitavad seda, et tööd saanuks teostada 2-5 päevaga, mis omakorda kinnitab seda, et hagejal puudus objektiivne põhjus töödega viivitamiseks kuni 06.12.2013. Tõendid on asjakohased ja käivad vaidluseseme kohta.
26.Kostja esitas omakorda vastuväited tasaarvestuse kohta, mis puudutas hageja alternatiivsest nõudest tulenevat tasaarvestust odavama metalli kasutamise kohta. Samas nõustub hageja õigusrahu huvides kostja poolt pakutud arvestusega, mis puudutas Seren Invest OÜ tasu 1200 eurot ja terastala osas summat 200 eurot. Menetluskulud
27.Hageja palub määrata kindlaks menetluskulud summas 1575 eurot (ilma käibemaksuta) ning jätta need kostja kanda, mõistes kostjalt välja viivis VÕS § 113 alusel. Menetluskulud koosnevad järgmistest kuludest: õigusabiteenus 1400 eurot (ilma käibemaksuta; hinnaga 100 eurot tund) ja riigilõiv 175 eurot.
28.Kostja on kandnud menetluskulude nimekirja kohaselt kulusid kokku summas 2900.80 eurot (ilma käibemaksuta), mis koosnevad lepingulise esindaja tasust ja nn õigusteenuskuludest. Kostja palub need välja mõista hagejalt ühes välja viivisega VÕS § 113 alusel. Menetluskuludest 1000 eurot palub kostja välja mõista Aivo Kerti poolt 24.09.2014 rahandusministeeriumi kontole kostja eeldatavate menetluskulude katteks tasutud tagatise arvelt.
29.Kostja jätab hageja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohtu lahendada, hageja ei ole kostja menetluskulude kohta seisukohta avaldanud.
KOHTU SEISUKOHT
30.Eelkõige lahendab kohus vaidluse selle kohta, kas vaidlustatud tõendid on asjakohased; seejärel, kas hagejal saab olla tasunõuet ning võtab seisukoha kostja poolt esitatud alternatiivsete vastuväidete kohta.
31.Hageja vaidleb vastu kostja tõendi vastuvõtmisele - HEA metalli tehniline spetsifikatsioon, kuna see on esitatud võõrkeeles (tl 129-130). Kohus leiab, et tõend
on hõlpsalt mõistetav ka tõlketa, sest selle sisuks on valdavalt rahvusvaheliselt kasutatavad mõõtühikute sümbolid ja numbrid ning juures on ka selgitav joonis. Samuti ei pea hageja asjakohaseks ehk siis vaidluseesemega mitteseotuks kostjapoolseid tõendeid kirjavahetuse kohta kostja ja OÜ Eimur ning kostja ja AMV Grupp OÜ vahel (tl 133-136). Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendid võivad kinnitada seda kostja väidet, et tööd saanuks teostada 2-5 päevaga, et kinnitada omakorda asjaolu, et hagejal puudus objektiivne põhjus töödega viivitamiseks kuni 06.12.2013. Seega on tõendid on asjakohased ja käivad vaidluseseme kohta.
32.Järgmisena käsitleb kohus kostja vastuväidet selle kohta, et hagejal ei saa olla tasunõuet, kuna kostja ei ole hageja poolt teostatud töid vastu võtnud. Tulenevalt ehituse töövõtulepingust kohustub tellija (kostja) töö üle vaatama ja vastu võtma kolme tööpäeva jooksul alates töö üleandmise-vastuvõtmise akti esitamisest töövõtja (hageja) poolt. Hageja kinnitab hagis, et hinnapakkumises tehtud tööd on teostatud ja üle antud tellijale, esitades selle tõenduseks teostatud tööde akti nr 10032014 10.03.2014 ja arve summa 7420.80 eurot tasumiseks.
33.VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine, ja seda reguleerib käesoleva juhtumi puhul pooltevahelise lepingu p 8.3., siis muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks üksnes juhul, kui töö on vastu võetud. Kokkulepe töö vastuvõtmise kohta väljendub seega lepingu tingimusena. Töö vastuvõtmine kujutab tellijapoolset otsest või kaudset tahteavaldust, millest saab järeldada tellija avaldust selle kohta, et töö on tehtud ehk siis tulemus on saavutatud. Töö vastuvõtmise fakti peab tõendama töövõtja (hageja). Hageja ei ole kohtule tõendanud, et kostja on tehtud tööd vastu võtnud. Vastupidi, poolte vahel on üleval küsimus vastastikuste pretensioonide lahendamise osas. Mõlemad pooled on iseenesest tunnistanud vajakajäämisi tööde valmimisel ja tööfrondi ettevalmistuses ehk siis mõlemad pooled on olnud teineteise suhtes teatud toimingutega viivituses. Seega nõustub kohus kostja seisukohaga, et tasunõue pole praeguseks hetkeks sissenõutavaks muutunud seetõttu, et kostja pole hageja poolt teostatavaid töid ja parandusi vastu võtnud ega pea ka selle eest tasuma.
34.Kohus ei pea vajalikuks käsitleda kostjapoolset tasaarvestusnõuet, kuna hagi on esitatud eelkõige seetõttu, et kostja olevat rikkunud tasu maksmise kohustust, mida aga kohus menetluses ei tuvastanud.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
35.Tegemist on tsiviilasjaga, mida maakohus saab TsMS § 405 alusel lahendada lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid, kui hageja nõue on varaline ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
36.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määratakse menetluskulude rahaline suurus kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega hageja.
37.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1, § 144 p 1 kohaselt on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (vt Riigikohtu 12. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 32-1-64-13, p 13). Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 32-1-115-13, p 25). Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013
määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).
14.oktoobri 2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 luges Riigikohus tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti käibemaksuga.
38.Kostjat esindas antud asjas TsMS § 218 lg 1 punktile 1 vastav lepinguline esindaja, advokaat Andres Kalm. Kohus leiab, et kostja esindaja keskmine tunnitasu 100.85 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud ja vajalik ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule.
39.TsMS § 175 lg 1 eesmärk on hinnata menetlusosalise esindaja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Kohus leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks ei saa lugeda ajakulu kliendiga nõupidamisele, analüüsile, selgitustele, tõendite kogumisele ja nende komplekteerimisele. Üldjuhul peaks kliendiga suhtlemisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosaliste esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Esindaja ja esindatava suhtlemine võib olla ajamahukam, kuid hüvitamisele kulub üksnes vajalik ja põhjendatud kulu. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega. Seepärast jätab kohus arvestamata kostja lepingulise esindaja ajakulu kliendiga nõupidamisele, analüüsile, selgitustele. Kuna arvestuslikult on raske teha sellekohaseid arvestusi, sest esindaja ülevaade on esitatud üsnagi keerulisel kujul. Näiteks mõnel juhul on eraldi esitatud nö analüüs ja tegevuskava koostamine ja kliendi nõustamine, kuid teisalt on need pandud kõik ühise nimetaja (ajakulu) alla.
40.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus kokku 28,8 tundi ehk rahaliselt 2890 eurot. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks vähendada kostja esindaja tasu õigusabi osutamiseks kulunud aega 8,8 tunni võrra. Arvestades nii kostja kui ka hageja esitatud menetlusdokumentide ja tõendite sisu ja mahtu, vaidluse asjaolusid ning keerukust (vaidlus ei olnud keerukas, küll ei suutnud pooled kasutada mõistlikku võimalust lahendada asi kokkuleppel, arvestades ka asjaolu, et tegemist oli lihtmenetluse asjaga; enamus menetlusdokumente on seotud nn alternatiivse tasaarvestusnõudega ja vastastikuste pretensioonidega), loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja esindaja ajakulu maa- ja ringkonnakohtus kokku 20 tunni ulatuses. Seega peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks rahuldada kostja esindaja õigusabikulud summas 20 tundi x 100.35 eurot = 2007 eurot (ilma käibemaksuta).
41.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Neid kulusid kostjal ei esine. küll esineb kostjal üks kulu, mis liigitub kostja selgituse kohaselt TsMS § 144 lg 2 alla, kui kohtuväline muu menetlusega kantud kulu – 10.80 eurot, mis on olnud vajalik seoses taotluse esitamisega kostja eeldavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks. Kostja on teinud järelpärimise äriregistrile ja kinnistusraamatule. Kohus leiab, et nimetatud tasu on põhjendatud.
42.Kostja esindaja palub eeldatavatest menetluskuludest 1000 eurot välja mõista tagatisraha arvelt, mille on tasunud hageja seaduslik esindaja rahandusministeeriumi arvele. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele pärast seda, kui kohtuotsus on seadusjõustunud. Hageja saab seejärel teha vastava tasaarvestuse menetluskulude lõpliku rahalise ülekande summa osas vastavalt resolutsiooni punktidele 3 ja 5. Kaebeõigus lihtmenetluse asjas
43.Tegemist on tsiviilasjaga, mida maakohus saab TsMS § 405 alusel lahendada lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid, kui hageja nõue on varaline ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. TsMS § 637 lg 21 järgi võtab ringkonnakohus esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on
antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohtu luba edasikaebamiseks tuleb TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena. Käesoleval juhul kohus eraldi luba edasikaebamiseks ei anna. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.