Kohtulahend

Menetluse käik Harju Maakohus rahuldas 31.01.2014 otsusega osaliselt NN hagi Vikerlase 13 KÜ vastu ning jättis menetluskulud 66% ulatuses NN ning 34% ulatuses Vikerlase 13 KÜ kanda. Tallinna

Ringkonnakohtu 06.05.2014 otsusega jäeti Harju Maakohtu 31.01.2014 otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jäeti Vikerlase 13 KÜ kanda. Riigikohus tühistas 05.11.2014 otsusega nr 3-2-1-99-14 Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2014 otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule; kassatsioon-kaebus rahuldati. Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2014 otsusega tühistati Harju Maakohtu 31.01.2014 otsus, tühistatud osas tehti uus otsus, millega jäeti hagi täielikult rahuldamata ning kõik menetluskulud NN kanda. Kohtulahend jõustus 30.01.2015 Kostja avaldus Kostja esitas 02.03.2015 kohtule menetluskulude nimekirja, milles taotles hagejalt menetluskulude 9600 eurot väljamõistmist, millest 9300 eurot olid õigusabikulud. Kostja kinnitas, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega ning märkis, et ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja vastuväited Hageja tunnistas kostja tasutud riigilõivu 250 eurot apellatsioonmenetluses, kuid ei tunnistanud kostja tasutud kautsjoni 50 eurot kassatsioonmenetluses, kuna Riigikohus tagastas nimetatud kautsjoni kostjale. Hageja ei tunnistanud Aleksei Smelovi kulusid kostja lepingulise esindaja kuludena, sest A. Smelovil puudus esindamise ajal TsMS §-s 218 sätestatud kvalifikatsioon, s.o A. Smelovil puudus riiklikult tunnustatud magistrikraad, sellele vastav kvalifikatsioon Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon. A. Smelov esitas 25.12.2011 MGIU diplomi numbriga AВБ 0115569 koopia, mille kohta 06.01.2012 väljastas Eesti ENIC/NARIC ettepaneku mitte tunnistada MGIU poolt A. Smelovile 22.06.2000 välja antud diplomit ja sellega tõendatud kvalifikatsiooni. Hageja andmetel omandas A. Smelov riiklikult tunnustatud magistrikraadi 11.06.2013. Seega sai A. Smelov kuni 10.06.2013 esineda ainult nõustajana. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu enne 11.06.2013 teostatud toimingud hüvitamisele. Juhul, kui kohus tunnistab A. Smelovit kostja lepingulise esindajana eelnimetatud ajaperioodil, ei ole hageja õigusabikulud põhjendatud. A. Smelovi töötunni hind 100 eurot on ülemäärane. Tegemist on Eesti advokatuuri liikmete turuhinnaga. A. Smelovi näol ei ole tegemist advokaadiga. Sarnase kvalifikatsiooniga juristi töötunni hind ei ole suurem kui 50 eurot. Lepingulise esindaja töö saab menetluse käigus kindlaks teha ainult toimikusse esitatud dokumentide pinnalt. Kostja nimekirjas on välja toodud mitmed toimingud, mis ei ole materjalide kohaselt kontrollitavad ega hinnatavad tegevused 31,35 tunni ulatuses: 12.12.2011 kohtumäärusega tutvumine ja analüüs 0,5 tundi, 19.12.2011 konsultatsioon, hagiavaldusega tutvumine ja analüüs 5 tundi, 22.12.2011 kliendiga nõupidamine hagiavalduse asjaolude täpsustamiseks 0,5 tundi, hageja 02.02.2012 seisukoha analüüs 7 tundi, hageja 03.02.2012 taotluse analüüs 2 tundi, hageja 19.03.2012 hagi täienduse analüüs 2 tundi, hageja 10.04.2012 hagiavalduse ja tõendite analüüs 3 tundi, 12.04.2012 nõupidamine kliendiga 1 tund, kohtuistungi 26.03.2012 protokolliga tutvumine 0,25 tundi, tutvumine 03.05.2012 kohtumäärusega 0,75 tundi, hageja 12.05.2012 seisukoha analüüs 4 tundi, 14.06.2012 kohtuistungi protokolli analüüs 0,5 tundi, tutvumine 26.06.2012 kohtumäärusega 0,25 tundi, 11.09.2012 kohtuistungi protokolli analüüs 0,5 tundi, 18.10.2012 kliendiga nõupidamine 1 tund, 14.08.2013 kohtuistungi protokolli analüüs 0,5 tundi, tutvumine 21.08.2013 kohtumäärusega 0,5 tundi, tutvumine 30.10.2013 kohtumäärusega 0,1 tundi, tutvumine 21.11.2013 kohtuistungi protokolliga 0,5 tundi, kostja 20.11.2013 taotluse koostamine 1 tund, tutvumine 18.12.2013 kohtuistungi protokolliga 1,5 tundi.

Järgmised lepingulise esindaja kulud 19,5 tunni ulatuses on põhjendamatud ja mittevajalikud põhjusel, et kohus ei küsinud ega kohustanud kostjat neid dokumente ning seisukohtasid toimikusse esitama: kostja 19.03.2012 vastuse koostamine hageja seisukohale 4 tundi, kostja 19.03.2012 vastuse koostamine 3 tundi, kostja 23.03.2012 kokkuvõtte koostamine 2 tundi, kostja 30.04.2012 vastus hageja täpsustatud hagiavaldusele 4 tundi, kostja 04.03.2013 vastus hageja seisukohtadele 4 tundi, kostja 06.08.2013 kokkuvõtte koostamine 2,5 tundi. Kostja esindaja on 18.03.2012 koostanud taotluse tunnistajate kutsumiseks ajakuluga 4 tundi. Menetlusdokumendi ajakulu peab sisaldama ka kõik selle ettevalmistamiseks tehtud tegevuste ajakulu. Põhjendatud ajakulu on 0,5 tundi. Kostja 18.10.2012 taotlus tunnistajate kutsumiseks kordab 18.03.2012 taotluses sisalduvat teavet. Põhjendatud ajakulu on 0,25 tundi. Ringkonnakohtu menetluses on põhjendatud ainult kostja töökulu 3 tunni ulatuses apellatsioonkaebuse koostamiseks. Arvestades asjaolu, et kostja kassatsioonkaebus kordab peamiselt kostja apellatsioonkaebuse argumentatsiooni, on põhjendatud kostja esindaja tööajakulu 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot + käibemaks. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus rahuldas avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud 4125 eurot. Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 250 eurot, mis hagejal tuleb hüvitada. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasus kostja kautsjoni 50 eurot, mis Riigikohtu lahendi nr 3-2-199-14 järgi kuulus kostjale tagastamisele, mistõttu ei pea hageja seda hüvitama. A. Smelov osutas kostjale õigusabi tunnihinnaga 100 eurot. Tegemist on õigusteenuse osutamisel pigem tavapärase tunnitasu määraga, mis käesoleva vaidluse puhul on põhjendatud. Vaidlus on tavapärasest keerukam, kuivõrd menetlus läbis kolm kohtuastet, tõendite maht on tavapärasest mahukam ning vaidluse ajaline kestvus keskmisest pikem, mis tingib tsiviilasja määratlemise keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. A. Smelov on Eestis omandanud õigusteaduse magistrikraadi juunis 2013. Vikerlase 13 KÜ juhatuse esimees OG volitas A. Smelovit 22.12.2011 esindama Vikerlase 13 KÜ käesolevas asjas kõikides kohtuastmetes. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades Eesti ENIC/NARIC Keskuse 04.01.2012 ettepanekule mitte tunnustada A. Smelovile 22.06.2000 välja antud diplomit ja sellega tõendatud kvalifikatsiooni, ei ole põhjendatud kostja esindaja menetluskulud toimingute eest, mida teostas A. Smelov ajavahemikus 22.12.2011 - 10.06.2013, mistõttu tuleb tasu nimetatud ajavahemikus teostatud toimingute eest ajamahus 48,75 tundi jätta välja mõistmata. Kohtutoimikust nähtub, et 11.11.2011 on Vikerlase 13 KÜ volitanud juhatuse liiget OG ajama Vikerlase 13 KÜ tsiviilasju kõikides kohtuastmetes. Lisaks nähtub kohtutoimikust, et 14.12.2011 on OG edastanud Harju Maakohtule allkirjastatud kostja teate, milles OG on märgitud kostja seadusliku esindajana. A. Smelovile anti volitus Vikerlase 13 KÜ esindamiseks 22.12.2011.

Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kostja menetluskulude hüvitamine Vikerlase 13 KÜ seadusliku esindaja poolt enne 22.12.2011 teostatud menetlustoimingute eest ning 12.12.2011 ja 19.12.2011 teostatud toimingute ajakulu 5,5 tunni ulatuses jäi rahuldamata. Kostja 06.08.2013 kokkuvõtte koostamisele ning ettevalmistamisele kulus esindajal 2,5 tundi. Kohtutoimikust nähtub, et kostja kokkuvõte esitati neljal leheküljel, millest ca 3 lk on sisulist osa. Esitatud menetlusdokumendist nähtub, et vormindus suurendab oluliselt dokumendi mahtu, mistõttu võib dokumendi sisulist osa hinnata ca 2,5 lk ulatuses. Kostja esindaja märgitud ajakulu 2,5 tundi on nimetatud dokumendi ettevalmistamiseks ning koostamiseks põhjendatud. Kostja esindajal kulus 14.08.2013 kohtuistungi protokolliga tutvumiseks 0,5 tundi. Menetlusdokumentidega tutvumine ning nende analüüsimine on adekvaatse õigusteenuse osutamiseks ning kliendi parimaks esindamiseks kohtumenetluses vajalik. Lähtudes eeltoodust ja protokolli sisust ning mahus on kostja esindaja märgitud ajakulu 0,5 tundi põhjendatud. Kostja esindajal kulus 21.08.2013 kohtumäärusega tutvumiseks ja analüüsiks 0,5 tundi. Lähtudes toimingu teostamise aluseks oleva määruse sisust ja mahust, on märgitud ajakulu põhjendatud. Kostja esindajal kulus 30.10.2013 kohtumäärusega tutvumiseks ja analüüsiks 0,1 tundi. Lähtudes kohtumääruse sisust ja mahust, on kostja esindaja märgitud ajakulu 0,1 tunni ulatuses põhjendatud. Kostja 20.11.2013 taotluse ettevalmistamisele ning koostamisele kulutas esindaja 1 tunni. Toimikust nähtuvalt esitas kostja taotluse kolmel leheküljel, millest ca 1,5 lk moodustab sisulise osa. Arvestades toimingu aluseks oleva dokumendi sisu ja mahtu, on toimingu ajakulu vajalik ja mõistlik. Kostja esindajal kulus 21.11.2013 kohtuistungi protokolli analüüsile 0,5 tundi. Lähtudes protokolli sisust ja mahust, on toimingu aluseks olev ajakulu 0,5 tunni ulatuses põhjendatud. Kostja esindajal kulus 18.12.2013 kohtuistungi protokolli analüüsile 1,5 tundi. Toimikust nähtuvalt on protokoll koostatud 2,5 leheküljel. Arvestades dokumendi sisu ja mahtu, on toimingu ajakulu põhjendatud. Kostja esindaja apellatsioonimenetluses teostatud toimingud on põhjendatud ning vajalikud, lähtudes nende aluseks olevate dokumentide sisust ja mahust. Dokumentide sisu ja maht ning nende analüüsile ja koostamisele kulunud aeg on proportsionaalne. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on Riigikohtu menetluses peetud konsultatsioone ning nõupidamisi klientidega, tutvutud erinevate kohtumenetlusega seotud ning selle aluseks olevate dokumentidega (kohtuotsused, määruse jne.), koostatud kassatsioonkaebus ning analüüsitud Riigikohtu 05.11.2014 lahendit. Kohtutoimikust nähtuvalt on kostja kassatsioonkaebus koostatud 9-l leheküljel, mille sisuline osa moodustab ca 8 lk. Dokumendis on osaliselt korratud juba varasemalt apellatsioonmenetluses esitatud seisukohti, kuid esitatud kaebus on siiski mahukas ning sisuline. Eeltoodust tulenevalt on kassatsioonkaebuse koostamiseks kulunud aega 5 tunni ulatuses põhjendatud. Ka teised kassatsioonimenetluses kostja esindaja teostatud toimingud, arvestades nende sisu ja mahtu, on põhjendatud ning vajalikud. Kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi

osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Samuti vastab õigusabi tunnihind asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Kokku on kostja lepinguliste esindajate kulud seoses kohtumenetlusega põhjendatud 34,35 tunni ulatuses summas 3875 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi rahuldamata 5475 euro ulatuses. Hageja määruskaebus Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osaliselt ja uue määrusega rahuldada kostja menetluskulude väljamõistmise taotlus 1220 euro ulatuses, millest 250 eurot on riigilõiv ja 970 eurot õigusabikulud. Vaidlus oli korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse üle ja ei olnud tavapärasest keerukam. Seega eksis maakohus tunnitasu hindamisel. Samuti ei näita vaidluse keerukust vaidluse ajaline kestvus ja tõendite maht. Vaidluse kestvus kolm aastat ja tõendite maht ei sõltunud vaidluse keerulisusest, vaid maakohtu kohtuniku tegevusest, kes pidas kaheksa kohtuistungit, peatas mitu korda menetluse, määras hagejale advokaadi ja nõudis uute dokumentide esitamist. Arvestades kostja esindaja kvalifikatsiooni on põhjendatud tunnihinna määr 50 eurot. Maakohus rahuldas põhjendamatult järgmised kostja esindajate ajakulu. Kostja 06.08.2013 kokkuvõtte ettevalmistamine, põhjendamine, koostamine 2,5 tundi. Kohus jättis tähelepanuta hageja vastuväite, et maakohus ei kohustanud kostjat dokumenti esitama, seega ei saa lugeda põhjendatuks kostja omal algatusel esitatud menetlusdokumentide kulu. Kostja esindaja tutvus 14.08.2013 kohtuistungi protokolliga 0,5 tundi, kuid nimetatud kuupäeval istung ei toimunud. Maakohus ei kontrollinud töö sisu. Kostja esindaja tutvus 21.08.2013 määrusega 0,5 tundi. Nimetatud määrusega määras kohus hageja advokaadile õigusabi eest tasu. Määruse peale ei saanud pooled edasi kaevata. Seega määrusega tutvumine ei olnud vajalik asjakohase õigusteenuse osutamiseks. Kvalifitseeritud juristil ei peaks sellise määrusega tutvumiseks kuluma üle 5 minuti. Kostja esindaja tutvus 30.10.2013 kohtumäärusega, millega kohus lükkas kohtuistungi aja edasi, 0,1 tundi. Selle määrusega tutvumine ei olnud vajalik õigusteenuse osutamiseks. Kostja esindajal kulus 20.11.2013 taotluse ettevalmistamiseks 1 tund. Taotlus kuulata hageja vande all üle korteriühistu 20.04.2013 koosoleku osas ei puuduta käesolevat vaidlust. Seda rõhutas ka kohus 21.11.2013 istungil, jättes kostja taotluse rahuldamata. Seega esindaja kulu ei olnud põhjendatud ega vajalik. Kostja esindaja tutvus 21.11.2013 kohtuistungi protokolliga 0,5 tundi. Esindaja ajakulu ei ole toimiku materjalide põhjal kontrollitav ega hinnatav. A. Smelov ei esitanud protokollile vastuväited ega tuginenud protokollile edaspidi esitatud dokumentides. Seega ei ole nimetatud ajakulu põhjendatud. Kostja esindaja tutvus 18.12.2013 kohtuistungi protokolliga 1,5 tundi. Ka see ajakulu ei ole toimiku materjalide põhjal kontrollitav ega hinnatav ning on põhjendamatu. Seega esimese astme kohtus kostja esindaja ajakulu on põhjendamatu, lisaks maakohtu määruses välja mõistmata jäänud õigusabikulule, 6,6 tunni ulatuses.

Maakohus ei põhjendanud miks ta leidis, et apellatsioonimenetluses kantud kostja õigusabikulu tuleb hagejalt välja mõista. Kostja esindaja ajakulu ei ole toimiku materjalide põhjal kontrollitav. Seega on kostja esindaja ajakulu 10,75 tundi apellatsioonastmes põhjendamatu. Kokku on A. Smelovi ajakulu põhjendatud 5 tunni ulatuses x 50 eurot/tund = 250 eurot ja Vladimir Sadekovi ajakulu 5 tunni ulatuses x 144 eurot/tund = 720 eurot, mis teeb kokku 970 eurot. Kohtu arvestus kostja esindajate ajakulu osas on väär. Maakohus luges kokkuvõttes põhjendatud ajakuluks 34,35 tundi, millest 5 tundi on adv Vladimir Sadekovi kulu Riigikohtu menetluses. Seega A. Smelovi ajakulu kokku on 29,35 tundi. Kokku kuulub seega hüvitamisele õigusabikulu 3655 eurot (720 + 2935), mitte 3875 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli A. Smelov ajakulu kokku 78,60 tundi, kohus jättis taotluse rahuldamata 54,25 tunni ulatuses ja rahuldas 24,35 tunni ulatuses, mitte 29,35 tunni ulatuses. Kostja määruskaebus Kostja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osaliselt ja uue määrusega rahuldada menetluskulude väljamõistmise taotlus täiendavalt 5425 euro ulatuses. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja esindaja A. Smelov ei osalenud kuni 10.06.2013 kohtumenetluses lepingulise esindajana. Vastavalt TsMS § 226 lg-le 1 kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Maakohus kontrollis A. Smelovi esindusõiguse olemasolu ja lubas tal kostja lepingulise esindajana menetluses osaleda. TsMS kohaselt isik, kes ei ole lepinguline esindaja, ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi esindatava nimel. A. Smelov kui kostja lepinguline esindaja esitas kohtule kostja nimel allkirjastatud dokumente ja tegi menetluses muid toiminguid. A. Smelov on lõpetanud Moskva Riikliku Industriaalülikooli ja talle on omistatud õigusteaduse bakalaureuse kraad, mis vastab kvalifikatsioonilt Eesti Vabariigi kõrgkoolide bakalaureusekraadile. Eesti ENIC/NARIC poolt 13.08.2001 väljastatud hindamisotsuse nr 437 kohaselt vastab A. Smelovi kutse-kvalifikatsioon enne 01.06.2002 Eesti Hariduse infosüsteemi kantud bakalaureuseõppe õppekavale, mis Vabariigi Valitsuse 06.06.2005 määruse nr 120 kohaselt vastab magistrikraadile. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige maakohtu seisukoht, et põhjendatud ei ole kostja esindaja menetluskulu toimingute eest, mida teostas A. Smelov ajavahemikus 22.12.2011 – 10.06.2013. Maakohus jättis põhjendamatult eelnimetatud ajavahemikus teostatud toimingute ajakulu 48,75 tundi arvestamata. Maakohtu seisukoha kohaselt ei ole põhjendatud kostja õigusabikulu 12.12.2011 ja 19.12.2011, kuna A. Smelovi volikiri allkirjastati 22.12.2011. Maakohtu seisukoht on ebaõige. Volikiri vormistatakse selleks, et esitada kohtule dokument, mis tõendab, et isik on esindaja. Samas võib lepinguline esindaja osutada teenust alates kohtumenetluse alustamisest. Volikirjal märgitud kuupäev näitab, millal volikiri koostati, aga mitte kuupäeva, millal lepinguline esindaja hakkas osutama teenust. Seega on põhjendatud kostja menetluskulud: 12.12.2011 kohtumäärusega tutvumine ja analüüs 0,5 tundi ja 19.12.2011 konsultatsioon kliendile 1 tund. Kostja menetluskulude nimekirjas ei ole märgitud, et hagiga tutvumine toimus 19.12.2011. Kostja lepinguline esindaja tutvus hagiavaldusega ja tegi analüüsi 22.12.2011, s.o samal päeval, kui allkirjastati volikiri ja toimus nõupidamine kostjaga. Seega on põhjendatud kostja menetluskulu 4 tundi hagiavaldusega ja hagis esitatud tõenditega ja lisadega tutvumiseks ning asjaolude ja hageja põhjenduse analüüsiks.

Vastus Pooled vaidlevad teineteise määruskaebustele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb väljamõistetud menetluskulude suuruse osas tühistada ning hageja poolt hüvitamisele kuuluvat menetluskulu suurendada, mõistes hagejalt kostja kasuks maakohtu poolt väljamõistetud rahasumma asemel välja 6300 eurot. Kostja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, hageja määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub hageja kaebuse väitega, et maakohus ei ole kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi toimingute vajalikkust ja põhjendatust analüüsinud. Toimingute osas, mille kulusid pidas maakohus põhjendatuks ja vajalikuks menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses, ei nähtu, millistel kaalutlustel kohus sellisele seisukohale jõudis. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selles osas oma määrust piisavalt põhjendanud. Kohus saab maakohtu määruse kõnealuse puuduse kaebusele vastates kõrvaldada. Toimikust nähtuvalt esitas kostja esindaja 06.08.2013 kokkuvõtte ja vastuse seoses hageja viienda hagiavalduse versiooniga (tl 99, V köide). Menetlusosalisel on õigus esitada kohtumenetluses seisukohti, mistõttu on põhjendamatu hageja väide, et nimetatud toimingule kulunud aeg ei olnud vajalik ega kuulu hüvitamisele. Maakohus on õigesti leidnud, et tegemist on põhjendatud ajakuluga 2,5 tunni ulatuses. Toimikust nähtuvalt toimus 14.08.2013 istung, mis kestis 2 tundi (tl 126 - 127, V köide), seega on väär hageja väide, et sel kuupäeval istungit ei toimunud. Maakohus leidis õigesti, et ka kostja esindaja ajakulu istungi protokolliga tutvumiseks 0,5 tundi on põhjendatud. Põhjendatud on hageja seisukoht, et kostja esindaja ajakulu 0,5 tundi maakohtu 21.08.2013 määrusega tutvumiseks ja analüüsiks ei olnud vajalik. Nimetatud kuupäeval tegi maakohus kaks määrust, kuid kumbki neist ei puudutanud kostjat, tegemist oli hagejale riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasu määrusega ja riigi kulul õigusabi andmise tühistamisega. Seega ei ole põhjendatud hüvitada kostja kulusid maakohtu 21.08.2013 määrusega tutvumiseks ja analüüsiks kulunud aja osas. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal maakohtu 30.10.2013 määrusega tutvumiseks 0,1 tundi. Tegemist oli istungi aja muutmisega ja kuna kostja lepinguline esindaja 21.11.2013 kohtuistungist osa ei võtnud, ei ole nimetatud ajakulu põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 20.11.2013 taotluse ettevalmistamiseks, põhjendamiseks ja koostamiseks 1 tund. Arvestades dokumendi sisu ja mahtu, võib 1 tunnist ajakulu pidada mõistlikuks. Asjaolu, et taotlus jäi rahuldamata, ei tähenda, et sellele toimingule kulutatud aeg on põhjendamatu. Toimikust nähtuvalt kestis 21.11.2013 istung 1 tunni ja seal arutati kompromissi sõlmimise võimalikkust. Seega saab kostja esindaja ajakulu 0,5 tundi istungi protokolliga tutvumiseks ja analüüsiks pidada põhjendatuks. Toimikust nähtuvalt kestis 18.12.2013 istung 3 tundi ja seal kuulati üle tunnistajaid. Seega saab kostja esindaja ajakulu 1,5 tundi istungi protokolliga tutvumiseks ja analüüsiks pidada põhjendatuks. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal maakohtu 31.01.2014 otsusega tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks kokku 2 tundi. Arvestades kohtuotsuse sisu ja mahtu, võib kahetunnist ajakulu pidada mõistlikuks.

Kostja esindajal kulus apellatsioonkaebuse ettevalmistamiseks, põhjendamiseks ja koostamiseks kokku 4 tundi. Arvestades dokumendi sisu ja mahtu, ei saa nimetatud ajakulu pidada ülemääraseks. Kostja esindajal kulus ringkonnakohtu 06.03.2014 määrustega tutvumiseks 0,25 tundi. Arvestades kohtudokumentide sisu ja mahtu ei saa ka seda ajakulu pidada ülemääraseks. Hageja vastusega tutvumisele ja analüüsile kulus kostja esindajal kokku 2 tundi. Arvestades dokumendi sisu ja mahtu võib menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu pidada mõistlikuks. Nähtuvalt toimiku materjalist esindas hagejat apellatsioonimenetluses A. Smelov. Selliselt on tõendatud, et kulu näol, mille hüvitamist hagejalt nõutakse, on tegemist kostja vajaliku ja põhjendatud kulutusega lepingulisele esindajale. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et A. Smelovi tunnihind 100 eurot ei ole liialt kõrge. Maakohus lähtus tunnitasu hindamisel õigesti tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist. Kuna A. Smelov kostjat Riigikohtus ei esindanud, ei ole põhjendatud tema ajakulu seoses ringkonnakohtu 06.05.2014 ja 30.12.2014 otsustega tutvumiseks ja analüüsiks ning muudeks toiminguteks. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt suhtles kliendiga ja töötas menetlusdokumentidega seoses Riigikohtus asja menetlemisega adv V. Sadekov. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal kliendiga suhtlusele 1 tund. Nimetatud ajakulu ei saa pidada ülemääraseks, kuna advokaat peab klienti regulaarselt teavitama ülesande täitmisega seonduvatest asjaoludest ning vastama kliendi järelepärimistele asjakohaselt ja õigeaegselt. Kohtuasja dokumentide läbitöötamisele ja analüüsile ning kohtuotsuste õiguslikule analüüsile kulus kostja esindajal kokku 4 tundi. Arvestades toimingute teostamise aluseks olevaid dokumente, ei saa pidas õigusabikulu 4 tunni ulatuses ülemääraseks. Kassatsioonkaebuse ettevalmistamiseks, põhjendamiseks ja koostamiseks kulus kostja esindajal 5 tundi. Arvestades dokumentide sisu ja mahtu, võib 5-tunnist ajakulu pidada mõistlikuks. Adv V. Sadekovi tunnitasu määra ei ole hageja vaidlustanud. Vastuseks kostja määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 175 lg 1 kolmanda lause kohaselt on menetlusosalise lepinguliseks esindajaks menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt võib lepinguliseks esindajaks kohtus olla advokaadi kõrval ka muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lg 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. TsMS § 221 lg 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. TsMS § 226 lg 1 kohaselt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Vaidlust ei ole selles, et kostjat esindanud A. Smelov esitas kohtule kostja seadusliku esindaja poolt allkirjastatud volikirja ning välisriigi kõrgkooli diplomi koos Eesti ENIC/NARIC Keskuse hindamisotsusega haridusdokumendi ja sellega kaasneva kvalifikatsiooni tunnustamise kohta. Kuigi hiljem on kostja esindaja diplomi suhtes antud ka teistsugune arvamus, ei ole maakohus esinda õigusi kuidagi piiranud. Toimikust nähtuvalt on A. Smelov kui kostja lepinguline esindaja esitanud kohtule kostja nimel digitaalselt allkirjastatud 25.12.2011 vastuse hagile, 18.03.2012 taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, 19.03.2012 vastused hageja seisukohtadele (milles muuhulgas selgitas, et tema diplomit ja saadud kvalifikatsiooni on vastava hindamisotsusega 13.08.2001 tunnustatud), 30.04.2012 vastuse hageja täpsustatud hagiavaldusele, 23.03.2012 kokkuvõtte, 18.10.2012 taotluse hageja kohustamiseks andma tagatis kostja eeldatavate menetluskulude katteks ja taotluse

tunnistajate ülekuulamiseks, 04.03.2013 vastuse hageja seisukohtadele. A. Smelov osales kostja lepingulise esindajana 26.03.2012 istungil, seega lubas maakohus Aleksei Smelovi esindada kostjat lepingulise esindajana kohtumenetluses. Kuna maakohus aktsepteeris menetluses kostja lepingulise esindajana A. Smelovi, ei ole alust kohtukulude kindlaksmääramise menetluses asuda teistsugusele seisukohale. Kui kohus lubas isikut menetluses esindajana osaleda, aktsepteerides tema poolt allkirjastatud ja kostja nimel kohtule esitatud menetlusdokumente, siis oli kostjal põhjust eeldada, et tema poolt õigusabile tehtud kulutused positiivse lahendi korral ka hüvitatakse. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 12.12.2011 määrusega tutvumiseks ja analüüsiks 0,5 tundi. Tegemist on hagi menetlusse võtmise määrusega, millega tutvumiseks ei kulu üle 0,1 tunni, arvestades dokumendi sisu ja mahtu. Hagiavaldusega ja sellele lisatud tõenditega tutvumisele ja analüüsile kulus kostja esindajal 4 tundi. Arvestades hagiavalduse ning selle lisade sisu ja mahtu, on tegemist mõistliku ajakuluga. Kostja esindajal kulus 25.12.2011 vastuse ettevalmistamiseks, põhjendamiseks, koostamiseks ja tõendite ettevalmistamiseks 4 tundi. Arvestades dokumendi ja selle lisade sisu ja mahtu, ei saa ka seda ajakulu pidada ülemääraseks. Hageja 02.02.2012 seisukohaga ja alternatiivse haginõudega ning lisatud dokumentidega tutvumiseks ja analüüsiks kulus kostja esindajal 7 tundi. Arvestades dokumendi ja selle lisade sisu ja mahtu, ei saa 7 tunnist ajakulu pidada ülemääraseks. Hageja 03.02.2012 kostja esindaja esindusõiguse kontrollimise taotlusega tutvumiseks ja analüüsiks kulus kostja esindajal 2 tundi. Arvestades dokumendi sisu ja mahtu, ei saa 2-tunnist ajakulu pidada ülemääraseks. Kostja esindajal kulus hageja 02.02.2012 seisukohale ja 03.12.2012 taotlusele vastuse ettevalmistamiseks, põhjendamiseks ja koostamiseks kokku 7 tundi. Arvestades vastuste mahtu ja sisu ning nende esitamise hetkeks läbitöötatud menetlusdokumente, tuleb dokumentide analüüsimisele kulunud mõistlikuks ajamahuks pidada 9 tunni asemel 5 tundi. Kostja esindajal kulus 18.03.2012 tunnistajate ülekuulamise taotluse ettevalmistamiseks ja koostamiseks ning tunnistajate nimekirja kooskõlastamiseks 1,5 tundi. Kuna taotlus ei sisalda mingeid põhjendusi, tuleb põhjendatud ajakuluks pidada 0,5 tundi. Nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 23.03.2012 kokkuvõtte ettevalmistamiseks, põhjendamiseks ja koostamiseks 2 tundi. Arvestades dokumendi sisu ja mahtu, ei saa 2 tunnist ajakulu pidada ülemääraseks. 26.03.2012 kohtuistungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks kulus kostja esindajal kokku 2 tundi. Kuna istung kestis 1 tunni, ei saa nimetatud ajakulu pidada ülemääraseks. Samas on ülemäärane protokolliga tutvumise ajakulu 0,25 tundi, kuna istungil asja sisulist arutelu ei toimunud. Hageja 10.04.2012 esitatud hagiavalduse tekstiga ja lisadega tutvumiseks ja analüüsiks kulus kostja esindajal 3 tundi ning vastuse ettevalmistamiseks, põhjendamiseks ja koostamiseks 4 tundi. Arvestades dokumentide sisu ja mahtu, tuleb mõistlikuks ajakuluks pidada 7 tunni asemel 5 tundi. Hageja 12.05.2012 seisukohtadega tutvumiseks ja analüüsiks kulus kostja esindajal 4 tundi. Arvestades, et tegemist on hageja vastusega kostja seisukohtadele ning see ei sisalda mingeid uusi asjaolusid, võib põhjendatud ajakuluks pidada 2 tundi. 14.06.2012 kohtuistungi protokolliga tutvumiseks ja analüüsiks kulus kostja esindajal 0,5 tundi. Arvestades dokumendi sisu ja mahtu, on tegemist mõistliku ajakuluga. Kostja esindajal kulus 26.06.2012 kohtumäärusega tutvumiseks 0,25 tundi, mis on samuti, arvestades dokumendi sisu ja mahtu, mõistlik ajakulu. Kostja esindajal kulus 11.09.2012 kohtuistungi protokolliga tutvumiseks ja analüüsiks 0,5 tundi. Tegemist ei ole põhjendatud ajakuluga, kuna istungil asja sisulist arutelu ei toimunud. Kostja esindajal kulus 18.10.2012 tagatise taotluse koostamiseks 1 tund ja tunnistajate ülekuulamise taotluse koostamiseks 0,5 tundi. Arvestades dokumentide sisu ja mahtu on tegemist mõistliku ajakuluga. Kostja 04.03.2013 vastuse koostamisele kulus esindajal 4 tundi, mis on dokumendi sisu ja mahtu arvestades mõistlik ajakulu.

Kliendiga nõupidamisele kulus kostja esindajal kokku 4,25 tundi. Nimetatud ajakulu ei saa pidada ülemääraseks, kuna esindaja peab klienti regulaarselt teavitama ülesande täitmisega seonduvatest asjaoludest ning vastama kliendi järelepärimistele asjakohaselt ja õigeaegselt. Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja A. Smelovi ajakulu kokku põhjendatud 46,1 tunni ulatuses ja kostja lepinguliste esindajate kulud seoses kohtumenetlusega on põhjendatud 6050 euro ulatuses, millest 46,1 tundi tunnitasumääraga 100 eurot ning 10 tundi tunnitasumääraga 144 eurot. Kokku on kostja kulud seoses kohtumenetlusega põhjendatud 6300 euro ulatuses (lepinguliste esindajate kulud 6050 eurot + riigilõiv 250 eurot). Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 3300 euro ulatuses. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ü. Jänes

M. Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest

Jõustund Riigikohtu 13.06.2016 lahendis toodud muudatustega

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.