Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.12.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-59675
Tsiviilasi
NN (N) hagi Vikerlase 13 Korteriühistu vastu 30.11.2011 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt üldkoosoleku otsuse punkti 3 kehtetuks tunnistamiseks 1595 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.01.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vikerlase 13 Korteriühistu apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja NN (IK XXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXXX XX-XXX XXXXXXX)
Kostja Vikerlase 13 Korteriühistu (registrikood 80097232, asukoht Vikerlase 13-156, Tallinn), lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Tühistada Harju Maakohtu 31.01.2014 otsus osas, milles maakohus rahuldas hageja alternatiivnõude ja tunnistas kehtetuks Vikerlase 13 Korteriühistu 30.11.2011 üldkoosoleku päevakorra p 3 raames vastu võetud otsuse „volitada uut juhatust määrama Vikerlase 13 Korteriühistu juhatuse viimase kolme aasta tegevuse kontrollimiseks revidendi, sõlmima vastava lepingu koos vastava tasu maksmisega kuni 600 eurot kolme aasta eest ja menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Kõik menetluskulud jätta NN kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud
1.NN esitas 06.12.2011 Harju Maakohtule hagi Vikerlase 13 Korteriühistu vastu kostja 30.11.2011 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ning 06.02.2012 palus alternatiivselt tunnistada kostja 30.11.2011 üldkoosoleku otsuse p 3 kehtetuks.
2.30.11.2011 toimus kostja initsiatiivgrupi poolt kokku kutsutud üldkoosolek, kus võeti vastu järgmised otsused: 1) Kutsuda tagasi kostja juhatuse liikmed NN, EV, VŠ, NK, AK ning LL. 2) Valida uuteks kostja juhatuse liikmeteks MP, ZJ, AS, SD, VJ, SK, OG. 3) Volitada uut juhatust määrama kostja juhatuse 3 aasta tegevuse kontrollimiseks revidendi, sõlmima vastava lepingu koos vastava tasu maksmisega kuni 600 eurot 3 aasta eest. Hageja leidis, et kostja 30.11.2011 üldkoosolek ei olnud õigustatud otsuseid vastu võtma, kuna rikutud oli üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Samuti oli 30.11.2011 üldkoosoleku päevakorrapunkti 3 alusel vastu võetud otsus vastuolus mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 34 lg-ga 1 ja seetõttu kehtetu. Järelevalvet teiste organite tegevuse üle teostab üldkoosolek, kes võib määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Ebaseaduslik oli anda revidendi valimine juhatuse pädevusse. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. 30.11.2011 korduval erakorralisel üldkoosolekul vastu võetud otsused olid kehtivad ja seaduspärased. Esimese astme kohtu otsus
6.31.01.2014 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude tuvastada kostja 30.11.2011 üldkoosoleku otsuste tühisus ja rahuldas alternatiivnõude, tunnistades kehtetuks kostja 30.11.2011 üldkoosoleku päevakorra p 3 raames vastu võetud otsuse „volitada uut juhatust määrama Vikerlase 13 Korteriühistu juhatuse viimase kolme aasta tegevuse kontrollimiseks revidendi, sõlmima vastava lepingu koos tasu maksmisega kuni 600 eurot kolme aasta eest.“ Menetluskulud jättis kohus 66% ulatuses hageja kanda ja 34% ulatuses kostja kanda.
7.Vaidlust ei olnud, et hageja üldkoosolekul ei osalenud. Protokolli kohaselt võttis üldkoosolek päevakorra p 3 raames vastu otsuse „volitada uut juhatust määrama Vikerlase 13 Korteriühistu juhatuse viimase kolme aasta tegevuse kontrollimiseks revidendi, sõlmima lepingu koos vastava tasu maksmisega kuni 600 eurot kolme aasta eest“. Kohus nõustus hagejaga, et tulenevalt seadusest teostab järelevalvet teiste organite üle üldkoosolek ning vastavalt põhikirja p-le 4.4 üldkoosolek valib revisjonikomisjoni. Seega anti 30.11.2011 korduva erakorralise üldkoosoleku p 3 raames ebaseaduslikult volitus uuele juhatusele revidendi määramiseks juhatuse viimase 3 aasta tegevuse kontrollimiseks. Nimetatu oli vastuolus seaduse ja põhikirjaga. Eeltoodust tulenevalt kuulus hagi rahuldamisele osaliselt ja kostja 30.11.2011 üldkoosoleku p 3 raames vastu võetud otsus tuleb tunnistada kehtetuks. Apellatsioonkaebus
8.Kostja esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 ja menetluskulude jaotamise osas ning teha uus otsus, millega jätta hageja alternatiivnõue rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, rikkus oluliselt menetlusnorme ja hindas ebaõigesti tõendeid.
9.Maakohus jättis hindamata 18.12.2013 istungil esitatud olulised tõendid – kostja 22.12.2011 üldkoosoleku protokolli ja Harju Maakohtu jõustunud 14.08.2013 otsuse tsiviilasjas 2-12-7, milles hageja vaidlustas kostja 22.12.2011 üldkoosoleku otsused, millega kinnitati 30.11.2011 üldkoosoleku otsused. Maakohus jättis tsiviilasjas 2-12-7 hagi rahuldamata. Seega on 22.12. ja 30.11.2011 üldkoosoleku otsused kehtivad. Lähtudes MTÜS § 24 lg-st 2 ei saanud kohus tunnistada kehtetuks kostja 30.11.2011 üldkoosoleku päevakorrapunkti 3 raames vastu võetud otsust.
10.Maakohus tegi otsuse hageja alternatiivnõude osas, mida ei olnud menetlusse võetud ega arutatud.
11.Maakohus kohaldas ebaõigesti MTÜS-i, korteriühistu põhikirja ja hindas ebaõigesti üldkoosoleku otsust. 30.11.2011 üldkoosolek ei andnud juhatusele õigust otsustada järelevalve teostamist kostja organite tegevuse üle. 30.11.2011 üldkoosoleku otsust peab analüüsima ja hindama tervikuna. Üldkoosoleku ainuspädevuses on otsustada korteriühistu organite tegevuse kontrollimist. Maakohus tõlgendas ebaõigesti MTÜS § 34 lg 1. Üldkoosolek otsustas, et revidendi määrab juhatus ja sõlmib temaga lepingu vastava tasuga. Vastustaja seisukoht
12.Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Menetluse edasine käik
13.Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.05.2014 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
14.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega jätab hagi rahuldamata.
15.Hageja esitas kostja üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõude, milles tugines üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele, ja sama otsuse p 3 kehtetuks tunnistamise nõude, milles tugines selle vastuolule MTÜS § 34 lg-ga 1.
Apellatsiooniastmes on vaidluse all hageja nõue tunnistada vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse p 3 kehtetuks, kuna see on vastuolus MTÜS § 34 lg-ga 1. Hageja nõude tuvastada sama üldkoosoleku otsuste tühisus jättis maakohus rahuldamata, selle otsuse peale menetlusosalised apellatsioonkaebust ei esitanud ning seega on maakohtu otsus selles osas TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud.
16.Pooled vaidlevad esiteks selle üle, kas vaidlusalune üldkoosoleku otsus on kostja 22.12.2011 üldkoosoleku otsusega kinnitatud.
17.MTÜS § 24 lg 2 kohaselt ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitatud hagi. Nagu Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas märkinud, laieneb seadusega vastuolus oleva, kehtetuks tunnistatava otsuse kinnitamise võimalus ka korteriühistute otsustele, sest korteriühistu seaduse (KÜS) § 1 lg 2 järgi kohaldatakse korteriühistu suhtes KÜS-iga reguleerimata küsimustes mittetulundusühingute seaduse sätteid.
18.Seda, kas üldkoosolek on varasemat otsust uue otsusega kinnitanud, on võimalik tuvastada otsust sisuliselt hinnates. Kuna käesoleval juhul on uuel üldkoosolekul 22.12.2011 sõnaselgelt vastu võetud otsus kinnitada üle varasema 30.11.2011 otsuse päevakorrapunkt 3 (tl 13), siis saab lugeda, et võeti vastu kinnitamise otsus MTÜS § 24 lg 2 mõttes.
19.Kinnitav otsus vaidlustati küll hageja poolt (tsiviilasi 2-12-7), kuid hagi kinnitava otsuse vaidlustamise kohta jäi Harju Maakohtu 14.08.2013 otsusega rahuldamata. Harju Maakohtu otsus on 20.09.2013 jõustunud. Kostja tõi need asjaolud 18.12.2013 kohtuistungil esile (tl 21), mille maakohus on jätnud tähelepanuta.
20.Asjaolu, et uue üldkoosoleku otsusega kinnitatud otsust ei saa käesoleval juhul enam kehtetuks tunnistada, järeldub mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse kinnitamist reguleerivate normide süstemaatilisest tõlgendamisest koostoimes äriseadustiku (ÄS) § 302 lg-ga 2, mille järgi ei saa aktsionäride üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on vaidlustatavat otsust uue otsusega kinnitanud ja seda ei ole vaidlustamise tähtaja jooksul vaidlustatud või on hagi jäetud rahuldamata. Üksnes hagi esitamine ei saa muuta kinnitamise toimet olematuks, seda saab teha vaid edukas hagi ehk selline hagi, millega uus otsus tunnistatakse kehtetuks või tuvastatakse selle tühisus.
21.Eeltoodu alusel tuleb hageja nõue, tunnistada 30.11.2011 üldkoosoleku otsus p 3 osas kehtetuks, jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja selgitus
22.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.