Express Credit AS hagi Taimi Raedla vastu võla 409,60 eurot, sissenõudmisega seotud kulude 55 eurot, viiviste 74,91 eurot ja jätkuva viivise väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
740,76 eurot • Hageja: Express Credit AS (isikukood: 12338141; aadress: Lai 6, 51005 Tartu) • Hageja esindaja: Anne Talviste (lepinguline esindaja); CONDOR INKASSO OÜ; aadress: Pallasti 28 - PK1292, 11402 Tallinn; Harju maakond; e-post: [email protected]) • Kostja: Taimi Raedla (isikukood: XXXX; aadress:
XXXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Taimi Raedlalt võlgnevus 13.05.2014 sõlmitud laenulepingu nr 20140513053 alusel summas 1,65 eurot (üks euro ja kuuskümmend viis eurosenti) (intress summas 0,17 eurot ja viivis summas 1,48 eurot) Express Credit AS kasuks.
3.Välja mõista Taimi Raedlalt võlgnevus 04.09.2014 sõlmitud laenulepingu nr 20140513053 lisa alusel summas 308,27 eurot (kolmsada kaheksa eurot ja kakskümmend seitse eurosenti), millest 163,31 eurot on põhinõue, 51,09 eurot intress ja 93,87 eurot 22.01.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis, Express Credit AS kasuks.
4.Jätta rahuldamata Express Credit AS sissenõudmiskuludega seotud nõue summas 55 eurot.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (163.31 eurot) 60% aastas alates tagaseljaotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 69,44 eurot.
6.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.Kohtuotsus toimetada kätte hageja esindajale ja kostjale.
Tsiviilasi nr 2-15-110995 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Jätta menetluskulud 51,21% ulatuses Taimi Raedla ja 48,79% ulatuses Express Credit AS kanda.
9.Määrata Express Credit AS menetluskulude suuruseks 200 (kakssada) eurot.
10.Välja mõista Taimi Raedlalt menetluskulud summas 102.42 eurot (ükssada kaks eurot ja nelikümmend kaks eurosenti) Express Credit AS kasuks.
11.Välja mõista Taimi Raedlalt viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Express Credit AS kasuks. Otsuse täiendamine
12.Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine
13.Hagi ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 313 lg 1 kohaselt väljastusteatega 30.10.2015. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
14.Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale
15.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
Tsiviilasi nr 2-15-110995 pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
16.13.05.2014 sõlmis Taimi Raedla (kostja) Express Credit AS-iga (kostja/laenuandja) laenulepingu nr 20140513053 300 EUR saamiseks (laenuperiood 90 päeva). Laenutaotluse esitamine toimus 13.05.2014 Express Credit AS-i internetikeskkonnas www.ekspressraha.ee. 13.05.2014 rahuldas Express Credit AS kostja laenutaotluse ning laenusumma 300 EUR kanti kostja kontole nr EE22200001104048019.
17.Enne laenusumma ülekandmist kostjale pidi kostja käima talle sobivas postkontoris või laenuandja kontoris isikusamasust tuvastamas. Kostja isikusamasuse tuvastamine toimus 13.05.2014 laenuandja Tartu esinduses ID-kaardi alusel. Laenulepingu nr 20140513053 alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 11.08.2014. Kokku kohustus kostja tasuma 387,66 EUR, s.h põhiosa 300 EUR ja intressid 87,66 EUR. Laenulepingut nr 20140413053 kostja täitma ei asunud.
18.Laenuandja tegi kostjale ettepaneku saadud laen refinantseerida. Kostjale selgitati, et olemasolevatest kohustustest, millised tulenevad laenulepingust nr 20140513053 saab uus põhisumma. Kostja nõustus sellega.
19.04.09.2014 sõlmisid pooled laenulepingu nr 20140513053 Lisa. Vastavalt Lisale lepiti kokku, et seisuga 04.09.2014 kostja kohustusest laenuandja ees summas 449,81 EUR saab uus põhiosa, millele lisandub intress määraga 60,00% aastas ning põhiosa koos intressidega tuleb tagastada 12 kuu jooksul vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Kokku kohustus kostja tasuma 609,01 EUR. Kokkuleppega nõustumisel kostja tasus 06.09.2014 kokkuleppe sõlmimise tasu summas 20 EUR ning 29.09.2014 allkirjastas Lisa digitaalselt.
20.Laenulepingu nr 20140513053 Lisa alusel teostas kostja ainult ühe makse kogusummas 177,56 EUR. Tasumine toimus maksegraafikust kinni pidamata 25.11.2014, peale seda kui Express Credit AS oli kostjale saatnud kaks meeldetuletust (07.10.2014 ja 14.11.2014). Peale 25.11.2014 enam laekumisi ei toimunud. 21.02.2015 edastas Express Credit AS kostjale uue meeldetuletuse võla tasumiseks. Kostja sellele ei reageerinud ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud.
21.17.03.2015 edastas Express Credit AS kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus (17.03.2015.a seisuga 182,25 EUR) tasuda hiljemalt 31.03.2015. Kostja võlgnevust ei tasunud.
22.21.04.2015 edastas Express Credit AS kostjale Teate laenulepingu ülesütlemise kohta ning andis võla tasumiseks täiendava (viimase) tähtaja kuni 05.05.2015. Ka teatas laenuandja, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb ta laenulepingu erakorraliselt üles ja nõuab sisse kogu võlgnevuse. Tasumata olid teate edastamise ajal kolme kuu osamaksed, mis olid muutunud sissenõutavaks. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles Express Credit AS laenulepingu nr 20140513053 21.04.2015 üles.
23.Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus on kogusummas 464,60 EUR (s.h põhivõlg 335,41 EUR, intressid 74,19 EUR seisuga 21.04.2015 ja võla sissenõudekulud 55,00 EUR). Kostja poolt teostatud maksega summas 177,56 EUR luges hageja tasutuks (vastavalt maksegraafikule) põhiosa 114,40 EUR ulatuses ning intressid 63,16 EUR ulatuses. Põhiosa võlgnevus: tasumata põhiosa jääk (refinantseerimise tulemusel)
Tsiviilasi nr 2-15-110995 TsMS § 444 lg 4 alusel põhjendab kohus otsust osaliselt. 13.05.2014 sõlmitud laenuleping nr 20140513053
25.Poolte vahel 13.05.2014 sõlmitud laenuleping nr 20140513053 ning 04.09.2014 sõlmitud laenulepingu nr 20140513053 lisa vastavad VÕS § 402 mõttes tarbijakrediidilepingu tingimustele.
26.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 13.05.2014 sõlmitud tarbijakrediidilepingu krediidi kulukusemäär on 381,8%.
27.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-186-13 p-s 17 märkinud, et TsÜS § 86 lg 3 teise lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas siis, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenulepingu sõlmimise ajal oli Eesti Pangas avaldatud keskmiseks kulukuse määraks 37,17%. Seega ületab kokkulepitud krediidikulukuse määr enam kui 10 kordselt Eesti Panga poolt avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra.
28.Riigikohus on varem leidnud, et lepinguvabaduse põhimõtet järgides on laenuandjal võimalik tõendada, et lepingupooltele ei olnud soorituste väärtuste vahe oluline ning heade kommetega ei ole vastuolus ka selline lepingus kokkulepitud tarbimislaenude kulukuse määr, mis on suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teises lauses nimetatud kulukuse määr (vt Riigikohtu 17. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-11, p 8).
29.Samas on kolleegium lahendi nr 3-2-1-186-13 p-s 22 pidanud vajalikuks märkida, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel. Riigikohus on varem leidnud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (vt Riigikohtu 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 30). Kolleegiumi arvates on TsÜS § 86 lg-t 1 võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi hinnangul võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär (viimati, 2014. a septembris oli tarbimislaenude keskmine kulukuse määr 37,17% aastas). Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 17. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-11, p 9).
30.Seega on kohus seisukohal, et poolte vahel 13.05.2015 sõlmitud laenuleping nr 20140513053 on tühine, kuivõrd kokkulepitud krediidikulukuse määr ületab keskmist määra rohkem kui kuue kordselt.
31.Samas märgib kohus, et hageja laenulepingu täitmise nõude osalist rahuldamist ei välista iseenesest see, kui kohus leiab, et laenuleping on tühine. Lepingu järgi üleantu tagastamist saab laenuandja nõuda ka siis ja seda põhimõtteliselt ka sama hagi raames alternatiivse õigusliku kvalifikatsiooni alusel (vt ka Riigikohtu 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-116-10, p-d 38−41). Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks
Tsiviilasi nr 2-15-110995 tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses.
32.Riigikohtu arvates saab laenu tagastamise tähtaja pikendamist vaadelda põhimõtteliselt laenulepingu muutmisena ja selle eest makstavat tasu täiendava tasuna algsele tasule (intressile) laenu kasutamise eest kogu kokkulepitud tähtaja kestel. Seega saab lähtuda sellest, et kostja peab tagastama tühise laenulepingu järgi saadu ja maksma VÕS § 94 lg 1 järgset intressi raha kasutamise eest kogu kokkulepitud tähtaja eest. Kogu tema makstud tasu (sh lepingu pikendamise tasu) saab aga arvata selle võla katteks. Kuna seda tasu saab käsitada täiendava intressina laenu kasutamise (pikendatud) aja eest, saab seda arvesse võtta ka soorituste väärtuste vahe olulisuse üle otsustamisel (vt määruse p-d 17−20). Samuti võib VÕS § 113 lg-s 6 sätestatu kohaselt olla keelatud selliselt tasult kui intressilt viivise arvestamine (vt selle kohta ka Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 34).
33.Pooled leppisid 04.09.2014 sõlmitud laenulepingu lisa punktis 6 kokku lepingu tasu summas 20 eurot. Käesoleva otsuse punkti 32 kohaselt tuleb antud summa arvestada VÕS § 415 lg 2 esimeses järjekorras põhinõude katteks. Seega on 13.05.2014 sõlmitud laenulepingu põhinõude suuruseks 280 eurot.
34.Eeltoodust tulenevalt anti 13.05.2014 sõlmitud laenulepinguga nr 20140513053 kostja kasutusse rahasumma 280 eurot lõpliku maksetähtajaga 11.08.2014. Seega arvestab kohus raha kasutamise eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressi kuni 11.08.2014.
35.Eesti Panga poolt 02.01.2014 avaldatud teate kohaselt oli võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2014 0,25%. Seega oli kostja kohustatud 13.05.2014 sõlmitud laenulepingu alusel tasuma intressi alates 13.05.2014-11.08.2014, (90 päeva), mis teeb 0,17 eurot (0,25%*280/365*90).
36.Samuti võis hageja esimese laenulepingu tähtaegse täitmata jätmise eest nõuda seadusejärgset viivist. Sellest tulenevalt arvestab kohus 13.05.2014 järgse laenulepingu põhinõudelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras 24 päeva ulatuses, nagu seda on taotlenud hageja (11.08.2014-04.09.2014). Seega on esimese laenulepingu järgselt sissenõutavaks muutunud viivis 1,48 eurot (280*0,022%*24).
37.Seega mõistab kohus 13.05.2014 sõlmitud laenulepingu alusel kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 0,17 eurot ja viivise summas 1,48 eurot. Laenulepingu nr 20140513053 lisa, mis sõlmiti 04.09.2014
38.Asja materjalidest nähtuvalt nähti 04.09.2014 laenulepingu lisaga ette kostjale uue laenu andmine 13.05.2014 laenulepingu järgse võlgnevuse refinantseerimiseks. Raha kostjale üle ei kantud, vaid 04.09.2014 laenulepingu lisaga loeti 13.05.2014 laenulepingu järgsed kohustused täidetuks. Seega on tegemist sisuliselt laenulepingu muutmisega (vt punkt 32).
39.Kohus tutvudes toimiku materjalidega, tuvastas, et hageja võis 04.09.2014 laenulepingu lisa sõlmides olla rikkunud VÕS § 113 lg 6 esimesest lausest tulenevat keeldu. Seetõttu palus kohus 08.12.2015 hagejal täpsustada uue põhivõla kujunemist.
40.Hageja esitas 16.12.2015 kohtule nõude täpsustuse, milles märkis, et uus põhisumma (04.09.2014 seisuga) moodustas kokku 449,81 EUR, s.o esialgsest laenulepingust tulenevad kohustused: põhiosa 300,00 EUR + intressid 87,66 EUR + 24 päeva viivised põhiosalt 300,00 EUR määraga 0,47% päevas 33,84 EUR + võla sissenõudmisega seotud kulud 28,31 EUR.
41.Sellest nähtuvalt on hageja kostja võla refinantseerimisel arvestanud intressilt (87,66 eurot) ja viiviselt (33,84 eurot) viivist ning intressi.
42.Riigikohtu Tsiviilkolleegium on otsuse nr 3-2-1-169-13 p-s 28 asunud seisukohale, et selline kokkulepe on vastuolus VÕS § 113 lg 6 esimese lausega. VÕS § 113 lg 6 on kategoorilise sisuga imperatiivne norm, mille rikkumise vältimatuks tagajärjeks on tehingu tühisus. Sättes väljendatud intressilt viivise arvutamise keeld on esmajoones arusaadav viivise (ehk
Tsiviilasi nr 2-15-110995 viivitusintressi VÕS § 113 lg 1 mõttes) puhul, sest selliselt on soovitud vältida viivise ettenähtamatut suurenemist.
43.Sama lahendi punktis 29 on kolleegium märkinud, et VÕS § 113 lg 6 esimest lauset ei saa tõlgendada selliselt, et see hõlmaks üksnes varem sõlmitud kokkuleppeid intressilt (sh viiviselt) viivise arvestamise kohta. See säte keelab nimetatud kokkulepped ka pärast intressi (sh viivise) sissenõutavaks muutumist. Sätte kohaldamist ei saa vältida ainuüksi seeläbi, et asendada üks võlasuhe teisega. Tulenevalt intressilt (sh viiviselt) viivise arvestamise keelust (VÕS § 113 lg 6) on refinantseerimislepingus, mille järgi laenuandja ja laenusaaja lepivad kokku maksetähtaja pikendamises (millega võib kaasneda ka teiste lepingutingimuste muutumine), lubatud arvestada intressi ja viivist üksnes esialgse laenulepingu järgselt põhivõlalt.
44.Seega on kohtu hinnangul 04.09.2014 sõlmitud laenulepingu nr 20140513053 lisa tühine osas, millega on hageja nõudnud kostjalt viivist ja intressi juba 13.05.2014 sõlmitud laenulepingu nr 20140513053 alusel sissenõutavaks muutunud viiviselt ja intressilt.
45.Kohus on seisukohal, et 04.09.2014 sõlmitud laenulepingu lisa kehtib üksnes põhivõlgnevuse osas. Seega on kohus koostanud uue maksegraafiku, mis lähtub põhivõlgnevusest 280 eurot ja 04.09.2014 sõlmitud laenulepingu lisas märgitud intressimäärast, 60% aastas. Lisaks võtab järgnev tabel arvesse asjaolu, et kostja on 25.11.2014 tasunud hagejale 177,56 eurot (tlk 39).
46.Seejuures lähtub kohus asjaolust, et tarbijakrediidilepingu korral on maksete arvestamine erinevate kohustuste katteks sätestatud VÕS § 415 lg-s 2. VÕS § 415 lg 2 p-de 1-4 kohaselt arvestatakse tarbija tehtud maksed esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks ja neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Eelnevast tulenevalt on kohus arvestanud ümber hageja poolt sissenõutavaks muutunud maksete tasutuks lugemise ning võlgnevuse jäägi arvestuse järgnevas tabelis:
47.VÕS § 195 lg 2 sätestab, et juhul kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Kuivõrd hageja ütles laenulepingu 21.04.2015 üles, siis lõppes intressi arvestus 17.04.2015 sissenõutavaks muutunud osamaksega.
48.Seega on kostjal tasumata põhiosa 163,31 eurot ja intress 51,09 eurot.
Tsiviilasi nr 2-15-110995
49.Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks 04.09.2014 sõlmitud laenulepingu lisa alusel välja mõistmisele põhivõlg summas 163,31 eurot ja intress summas 51,09 eurot, kokku 214,40 eurot. 04.09.2014 laenulepingu lisa järgne viivise arvestus
50.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
51.VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Pooled on lepinguga kokku lisa punktis 2 ja 3 kokku leppinud viivisemääras 60% aastas. Seega lähtub kohus viivise arvestamisel lepingujärgsest viivisemäärast 60% aastas. Järgnevas tabelis on kohus arvestanud põhinõudelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kohtuotsuse viivitatud Viivise Viivis Maksetähtaeg Põhiosa laekumine tegemise aeg päevi määr kokku 19.09.2014. 23,33 25.11.2015
0,16% 2,50 19.10.2014. 23,33 25.11.2015
0,16% 1,38 18.11.2014. 23,33 25.11.2015
0,16% 0,26 25.11.2014. 23,33 25.11.2015
0,16%
18.12.2014. 23,33 25.11.2015
0,16%
17.01.2015. 23,33 22.01.2016
0,16% 13,81 16.02.2015. 23,33
0,16% 12,69 18.03.2015. 23,33
0,16% 11,57 17.04.2015. 23,33
0,16% 10,45 laenulepingu 21.04.2015. ülesütlemine muutub sissenõutavaks 93,32
0,16% 41,21 93,87 Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele viivis summas 93,87 eurot. Võlgnevuse sissenõudmise kulud
52.Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista võlgnevuse sissenõudekulud vastavalt Üldtingimuste punktile 9.7, meeldetuletus 3 x 10,00 eurot + hoiatus 10,00 eurot + ülesütlemise teatis 15,00 eurot kokku 55,00 eurot.
53.Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja on koostanud kostjale 3 meeldetuletusteatist kuupäevadel 07.10.2014; 14.11.2014 ning 21.02.2015. Lisaks on hageja koostanud laenulepingu ülesütlemise hoiatuse 17.03.2015 ja teate laenulepingu ülesütlemise kohta 21.04.2015. Hageja on seisukohal, et üldtingimuste p-i 9.7 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt võlanõudekirjade tasu, summas viiskümmend viis eurot (55 EUR).
54.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid, et hageja on nimetatud kirju edastanud ja kandnud seeläbi väitetud kulutusi. Lepingu punkti 9.7,
Tsiviilasi nr 2-15-110995 mille kohaselt kohustus tarbija tasuma krediidiandja nõudmisel iga tarbija aadressil saadetud kirjaliku võlgnevuse teatise või meeldetuletuse eest 10-25 eurot, puhul on tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 lõike 1 mõttes. Käesoleval juhul maksab meeldetuletuskirja edastamine laenusaajale 10-25 eurot kirja kohta ehk ca 18-45 korda rohkem kui AS Eesti Post hinnakirjast tulenevalt kirja edastamise teenus, mis on 0.55 eurot.
55.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 04.09.2014 kehtinud redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
56.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist ebamõistlikult suure hüvitisnõudega. Samuti ei ole hageja kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks nimetatud kulude kandmist. Seega jätab kohus hageja nõude 55 euro tasumiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
57.Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise juures peab kohus vajalikuks märkida järgmist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 379,36 euro (0,17+1,48+163,31+51,09+93,87+jätkuv viivis summas 69,44 eurot) ulatuses. Hageja esitatud nõude suurus oli 740,76 eurot (335,41+74,19+55+74,91+201,25 (02.09.201502.09.2016- sissenõutavaks muutunud viivis (335,41€*60%/365*365)). Seega tuleb menetluskulud jätta 51,21 % ulatuses Taimi Raedla ja 48,79 % ulatuses Express Credit AS kanda.
58.TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on esitanud menetluskulude taotluse 245 euro hüvitamiseks. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 120 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (TsMS § 175 lg 1).
59.Seega määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 200 eurot (riigilõiv 125 eurot+ õigusabikulu 75 eurot).
60.Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 102,42 eurot.
61.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 102,42 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.