Tsiviilasi nr 2-15-118227
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hele Ilisson
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. jaanuar 2016, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-118227
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi Rauno Varep vastu võlgnevuse 904,74 eurot ja viivise 884,75 eurot väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
1789,50 eurot • Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood: 10746479; aadress: Weizenbergi 20,10151 Tallinn) • Hageja esindaja: Kadri Timuska (lepinguline esindaja); aadress: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post: [email protected]) • Kostja: Rauno Varep (isikukood: XXXX; aadress:
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Tsiviilasi nr 2-15-118227 peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine
Tsiviilasi nr 2-15-118227 Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Elisa Eesti AS on väljastanud arveid miinimumarve kasutamata summadele. Miinimumarve esitamise õigus tuleneb liitumislepingu(te)st, mis sätestab – juhul, kui klient kasutab kõnepaketti, mille osas kehtib miinimumarve, siis miinimumarve kehtib ka perioodil, mil kliendile on mobiilteenuste kasutamise võimalus ajutiselt piiratud. Klient ei saa nimetatud perioodil mobiilteenuseid kasutada, kuid kohustub tasuma Elisa Eesti AS’le miinimumarveid kuni mobiilteenuste kasutamise peatamiseni või liitumislepingu lõpetamiseni või peatamiseni. Elisa Eesti AS on esitanud arve nr 2006144985 käsitlustasudega, mille sissenõudmise õigus tuleneb järelmaksuga müügilepingutest. Nimetatud lepingute tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 24 kuu kestel Elisa Eesti AS klient ning lepingu lõpetamine kas kostja poolt või Elisa Eesti AS poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu. Vastavalt Elisa Eesti AS lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Elisa Eesti AS ei ole esitanud kostjale viivise nõuet lepingute kehtivuse ajal vaid hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Elisa Eesti AS loovutas 2.12.2014 kostja vastase nõude põhisummas 904,75 eurot OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kuna kostja ei ole käesoleva hetkeni korrektselt oma kohustusi täitnud, on hageja sunnitud viimase vahendina oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Hageja esitas 27.08.2015 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna menetlusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tsiviilasja number 2-15-118227), mis anti üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna võlgnik esitas aegumise vastuväite. Põhjendav osa TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada. Maksekäsu kiirmenetluse vastuväites on kostja asunud seisukohale, et hageja nõuded on aegunud. Kohus märgib, et TsÜS § 146 lg-st 1 tulenevalt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg-le 3 algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Antud juhul algas kõige varasema arve aegumistähtaeg kulgema 31.12.2012. Kuivõrd maksekäsu kiirmenetluse avaldus, mis peatab aegumise, on kohtule esitatud 27.08.2015, siis ei ole hageja esitatud nõuded aegunud. Seega jätab kohus kostja aegumise vastuväite rahuldamata. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS vahel 12.06.2012 sõlmitud liitumislepingud nr 18707617 ja 1807614 ning järelmaksulepingud nr 1807623 ja 1807625 lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu
Tsiviilasi nr 2-15-118227 eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 (12.06.2012 kehtinud redaktsiooni) kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete (2005747908; 2005945501; 2006144985) eest tasumata 904,75 eurot. Põhivõlgnevus koosneb saadud telekommunikatsiooniteenuste tasust, järelmaksust, miinimumarvest ja käsitlustasust, kokku summas 904,75 eurot. Kohus leiab, et Elisa Eesti AS järelmaksuga vara müügilepingu tingimuste kuuenda lõike kohaselt on järelmaksu summade mittetähtaegsel tasumisel Elisa Eesti AS-l õigus nõuda kliendilt kogu vara tasumata järelmaksu korraga tasumist, samuti nõuda käsitlustasu 63,91 eurot ja arvestada viivist järelmaksuga vara müügilepingus märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja on avaldanud kohtule, et käsitlustasul on leppetrahvi tunnused ning kohus nõustub sellega, arvestades asjaolu, et seda ei nõuta sissenõudmiskulude hüvitamiseks. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 415 lg 1 teise lause kohaselt on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Kuivõrd antud juhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga on kohus seisukohal, et hageja poolt sätestatud tüüptingimuse näol on tegemist tühise tingimusega. Kuna käsitlustasu summas 127,82 eurot on tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 776,93 eurot (60,26+71+645,67). Arvestades hagiavalduses märgitut, et hageja ei esita viivisenõuet põhivõlast suuremas osas, tuleb kostjalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni välja mõista viivis 0,15% päevas. Hageja poolt esitatud viivise arvestuse kohaselt (tlk 62) oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1081,94 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 776,93 eurot. Kuivõrd kostja on 07.04.2015 tasunud hagejale 20 eurot, arvestab kohus antud summa põhinõudest maha. Hageja nõue kuulub seega osalisele rahuldamisele 1533,86 euro ulatuses, millest 756,93 eurot on põhinõue ja 776,93 eurot 27.08.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so 85,71% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 85,71% ulatuses kostja kanda ja 14,29% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 300 eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab kostjalt välja menetluskuludena 257,13 eurot (85,71% 300 eurost).
Tsiviilasi nr 2-15-118227 Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskuludelt 257,13 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.