Hageja V.V. (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Kostja XXXX AS (registrikood XXXX, asukoht XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht (e-post [email protected]) Lihtmenetlus
Menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks ning mõista hagejalt kostja kasuks välja 300 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord TsMS § 637 lg 2(1) ja § 405 lg1 alusel välistab maakohus edasikaebeõiguse. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.09.03.2015. a esitas V.V. (hageja) kohtusse hagi (tl 24-26), paludes, et kohus mõistaks XXXX AS-ilt (kostja) hageja kasuks välja remonttööde käigus tekitatud kahju summas 200
eurot. Hageja nõuab kahju hüvitamist ulatuses, mis vastab kindlustuse omavastutuse summale. Hagile lisatud tõenditest nähtuvalt tugineb hageja sellele, et 03.11.2014. a monteeriti hageja korteris (XXXX) toimunud radiaatorite remonttööde käigus radiaatorid tagasi selliselt, et radiaatorite torustik jäi tilkuma ning radiaatorite lekkiv torustik tekitas korteriomanikule varalist kahju. Nimelt on keskküteradiaatori torustikes voolav vedelik rikkunud korteri naturaalparketi (magamis- ja lastetoas). ERGO Insurance SE garanteerib tasumise korteri XXXX taastamise eest vastavalt Erix Gupp OÜ 04.01.2015. a hinnapakkumisele summas 974,80 eurot ning omavastutuse osa 200 eurot kuulub hüvitamisele korteri omaniku või valdaja poolt. Hageja on esitanud kohtule tõendina 23.01.2015. a kostjale esitatud kahjunõude (tl 1), 03.11.2014.a tehtud tööde akti nr 14-147 (tl 2), kostja 27.01.2015. a vastuse kahjunõudele (tl 6), hageja 27.01.2015. a vastuse kahjunõudega mittenõustumisele (tl 8), OÜ XXXX (tööde teostaja) 26.01.2015. a vastuse kahjunõudele (tl 10), hageja 28.01.2015. a vastuse kahjunõudega mittenõustumisele (tl 11), 02.01.2015. a SMS väljavõtte (tl 13), 03.02.2015. a kahjunõude (tl 14), tähtkirja saatmise kinnituskirja (tl 16), tunnistaja Gea Tšulkovski seletuskirja (tl 17), pildid magamistoast ja lastetoast (tl 18), kõnede eristuse (tl 19), ERGO Insurance SE garantiikirja (tl 20).
2.10.04.2015. a esitas kostja hagile kirjaliku vastuse (tl 35-38), milles palub jätta hagi rahuldamata. Kostja esitab hagile järgmised vastuväited: - tõendamata on kahju tekkimine; - hageja ei ole kostjale kahju tekitanud. Hageja elupinnal teostas töid OÜ XXXX (töövõtja), mitte kostja. Seega jääb hagist arusaamatuks, miks ja kuidas vastutab väidetava kahju eest kostja; - hagile lisatud dokumentide põhjal võib eeldada, et kostja hinnangul tekkis kahju remonttööde käigus 03.11.2014. a magamistubades radiaatorite demonteerimise ja tagasimonteerimise tõttu. Hageja nendib, et radiaatorite õhutamistööd ei nõua radiaatorite eemaldamist ega saa tekitada tema poolt väidetud leket, kuid leiab, et seda nõuab Hventiilide monteerimine (hageja 28.01.2015. a seisukoht). Hageja väidab, et töövõtja teostas H-ventiilide monteerimise ka magamistubades, kus väidetavalt asub naturaalparketi kahjustus ning just seetõttu kahju tekkiski. Kostja rõhutab, et hageja poolt väidetud magamistubades ei teostanud töövõtja H-ventiilide monteerimist, mistõttu ei demonteeritud ega monteeritud tagasi ka radiaatoreid ning ei saanud hageja poolt väidetud leket esineda. Seda tõendab töövõtja seletuskiri (tl 10) ja 03.11.2014. a tehtud tööde akt (tl 2). Tehtud tööde aktist nähtub, et objektil XXXX vahetati H-ventiil vaid suures toas, mitte magamistubades. Magamistubades toimus ainult radiaatorite õhutamine, mida on selgitanud ka töövõtja. Töövõtja on kostja palvel koostanud ka täiendava selgituskirja; - tööd teostati 03.11.2014. a ning kostja teavitas töövõtjat probleemist alles kaks kuud hiljem, 02.01.2015. a. Tööd võeti vastu pretensioonideta. Ilmselgelt ei ole kaks kuud hiljem väidetavalt esitatud pretensioon esitatud mõistliku aja jooksul. Kui eeldada hageja väidete õigsust, siis ei teinud hageja kaks kuud midagi selleks, et väidetava kahju tekkimist (parketi kahjustumist) vältida või vähendada. Hageja oleks igal juhul saanud parketi kahjustumist vältida või teha toiminguid, et kahjustumist vähendada. Kostja on esitanud kohtule tõendina töövõtja täiendava seletuskirja (vene keeles, koos tõlkega, tl 51-56).
3.19.08.2015. a eelistungil (tl 63) antud hageja selgituste kohaselt toimus korteris kahe radiaatori vahetus ning uputus. Ergo saatis peale avalduse tegemist inimese, kes tuli ja tegi fotod. Uputus on fikseeritud. Ergo on nõus töid teostama, nõuab omavastutust. Uputusest tulenevat kahju on siiamaani näha. 2(6)
Kostja esindaja sõnul on nõue alusetu. Kostja tellis töö ja maksis töö eest. Kahe kuu jooksul ei olnud mingeid pretensioone. Hageja väitel on ta pretensiooni esitanud ning käidi kontrollimas ning oli märg. Kostja leiab, et isegi kui probleemsed kohad radiaatorite all on, siis olid need seal juba varem. Magamistubades ei ole mingit monteerimist tehtud. Magamistoas ventiili ei vahetatud. Hageja esitatud pildil on näha mingid võtmed, mida töömees ei kasutanud. Radiaatorid võeti seinast pärast 5. jaanuarit. Töövõtja kinnitab, et radiaatorid võeti seinast maha, kuid seda tehti alles jaanuaris. Hageja selgituste kohaselt radiaatorid on toas väiksed. Töömees võttis radiaatori seinast maha, kallas vannitoas vee välja ja pani tagasi. Ilmselt kui radiaatori oleks suurem olnud, oleks ta kausi alla pannud. Kostja sellega ei nõustu. Et kindlustus on olukorra tuvastanud, ei saa olla hagi rahuldamise aluseks. Kostja esitas 26.08.2015. a täiendavate tõenditena ERIX Grupp OÜ hinnapakkumise (tl 65) ning fotod (tl 66-69), millelt on näha tekkinud kahjustused. Kostja esitas 14.09.2015. a seisukoha (tl 73-75) hageja täiendavatele dokumentidele. Kostja vaidleb vastu dokumentide võtmisele tsiviilasja toimikusse. Tegemist on asjakohatute dokumentidega, mis ei tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid. Isegi kui eeldada, et fotod on tehtud hageja korteris, ei ole teada, millal on fotod tehtud. Samuti ei tõenda fotod, millal ja kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu on kahjustus tekkinud. Hinnapakkumine on allkirjastamata, mistõttu puudub sel usaldusväärsus. Dokumendifaili metaandmetest nähtuvalt on see loodud 02.07.2010. a ja selle pealkiri on „Objekt: XXXX“ – seega on kahtlus hinnapakkumise usaldusväärsuse ja ehtsuse osas. Lähtuvalt hageja poolt esitatud hinnapakkumisest sisaldab see kogu kahe toa põrandaparketi lammutust ja utiliseerimist, kahe toa põrandaliistude demontaaži, uut naturaalparketti ja muid vajalikke materjale ning paigaldust. Isegi kui pidada hageja väiteid kahjustuste kohta õigeks, siis on kahjustunud vaid üks kolmelipiline parketiriba, mistõttu puudub mõistlik vajadus ja põhjendus kahe toa kogu põrandaparketi vahetamiseks. Mingeid töid ei ole veel teostatud, hageja ei ole omaosalust kindlustusele veel tasunud, mistõttu ei ole hagejale kahju tekkinud. Kostja esitab täiendava tõendina I.V. (kostja juures töötav haldur) seletuskirja (tl 77). I.V. selgitused tõendavad kostja väiteid, et hageja magamistubades hageja poolt väidetud töid ei teostatud ning ei saanud ka seetõttu lekkimist esineda. Samuti selgitab I.V., et kostja sai väidetavast probleemist magamistubade radiaatoritega teada alles 14.01.2015. a hageja korteris viibides, kuivõrd hageja sellisele väidetavale probleemile varem tähelepanu ei juhtinud. Samas nähtus ka I.V. hinnangul objektil kohapeal, et parketikahjustus oli vana, mistõttu seda ei saanud põhjustada hageja poolt hagi alusena väidetav 03.11.2014. a töö. Kohus jättis 6.11.2015. a määrusega hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks, paludes selgitada, milline oli hageja ja kostja omavaheline õigussuhe, millest tulenevalt on hagi esitatud mitte töid teostanud XXXX vastu, vaid tööde tellija (hageja) vastu. 26.11.2015. a vastuses hageja selgitab, et kõik korteriomanikud on sõlminud ostu-müügilepingud ja ostu-müügilepingu üheks lahutamatuks osaks on korteri üleandmis-vastuvõtu akt. Selle dokumendiga on kõik XXXX maja korteriomanikud seotud XXXX AS-iga, kes on selle dokumendiga määratud teenuse pakkujaks selles majas. Kostja on 12.01.2016. a lõppseisukohtades (tl 117-122) märkinud, et asjaolust, et kostja osutab XXXX elamule haldusteenust, ei tulene, et kostja peaks automaatselt väidetava kahju eest vastutama. Kostja on XXXX elamu valitseja, mis tähendab, et kostja tegeleb kaasomandiosaga, mitte korteri siseste küsimustega. Valitseja olemasolu ei tähenda, et iga korteriomanik ei võiks korterisiseseis töid iseseisvalt tellida. Kostja ei ole tellinud Hventiilide monteerimistöid magamistoas (mis eeldanuks radiaatorite eemaldamist).
3(6)
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
9.Käesoleva tsiviilasja hind on 200 eurot.
10.Kohus leiab, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Asjaoludest nähtuvalt osutas kostja XXXX majas haldusteenust. Teenuse osutamise raames sõlmis kostja lepingu OÜ-ga XXXX, mis teostas hageja korteris radiaatorite remonttöid. Tööde teostamine vastab töövõtulepingu tunnustele (võlaõigusseaduse (VÕS) § 635). Selleks, et kahju tekitamise eest saaks vastutada kostja, peab töövõtja tegevus olema talle omistatav tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 2 alusel. TsÜS § 132 lg 2 näeb ette, et isik vastutab teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Seega tuleb TsÜS § 132 lg 2 kohaldamise eeldusena käesoleval juhul tuvastada, et kostja kohustatud teostama kütteseadmete hooldus- ja remonttöid. Kostja on välja toonud, et on XXXX elamu valitseja. Korteriomandiseaduse (KOS) § 21 lg 1 p 2 kohaselt on valitseja õigustatud ja kohustatud rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks korrashoiuks, sealhulgas remondiks vajalikke abinõusid. KOS § 1 lõikest 2 ja §-st 2 tulenevalt kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 27). Kohus leiab, et radiaatorite õhutamine, vajadusel ventiilide vahetamine on vajalik kogu elamu küttesüsteemi toimimise tagamiseks. Seega kostja võib vastutada radiaatorite remonttööde käigus tekitatud kahju eest KOS § 21 lg 1 p 2 ja VÕS § 115 lg 1 alusel.
12.Kohus leiab, et kahju hüvitamise eeldusena peab hageja tõendama tegu, mille tagajärjel talle kahju tekkis. Hageja pole kohtule esitanud oma avaldust või teadet Ergo Kindlustusele kahju tekkimise asjaolude kohta. Hagi aluseks olevatest faktilistest asjaoludest nähtub, et hageja kahju tekkis seeläbi, et tema korteris radiaatorite remonttööde käigus 3.11.2014. a monteeriti radiaatorid tagasi selliselt, et need jäid tilkuma. Kostja väidab, et 3.11.2014. a radiaatoreid ei ole hageja juures eemaldatud. Pooled vaidlesidki eelkõige selle üle, kas 3.11.2014. a radiaatorite remonttööde käigus need eemaldati seinast või mitte.
13.Kohus leiab, et radiaatorite eemaldamine novembris 2014 ei ole tõendatud. Hageja esitatud fotodel, millest nähtuvalt on radiaatorid eemaldatud (tl 18), ei nähtu kuupäevad, samuti on kostja istungil selgitanud, et tööde teostaja ei kasuta fotodelt nähtuvaid tööriistu, mida kinnitab ka tööde teostaja seletuskiri (tl 55-56). Hageja on radiaatorite eemaldamise tõendamiseks esitanud tunnistaja seletuskirja (tl 17), samas on kostja esitanud tööde teostaja seletuskirja, millest nähtuvalt radiaatoreid 2014. a novembris tööde käigus ei eemaldatud (tl 55-56). Teostatud tööde aktist (tl 2) nähtuvalt teostati 2.11.2014. a radiaatorite õhutamist. Hageja on ise nõustunud, et radiaatorite õhutamine nende eemaldamist ei nõua (tl 11). Kuna hagi aluseks olev faktiline asjaolu so radiaatorite eemaldamine, mille tagajärjel hagejale väidetavalt kahju tekkis, ei ole tõendatud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata ning jätab menetluskulud hageja kanda. 4(6)
15.Kostja on 12.01.2016. a esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskulu õigusabikulu 2276,12 eurot. Lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi hõlmas kokku 17 tundi ja 12 minutit hinnaga 130 eurot tunnis: - 10.04.2015. a materjalide analüüs, telefoni- ja meilinõupidamine kliendiga. Vastuse koostamine hagiavaldusele, kooskõlastuse, lõplikud täiendused, vormistamine. Edastamine kohtule 3 tundi; - 17.04.2015. a kohtunõude saamine, kliendi informeerimine, töövõtja selgituse tõlke organiseerimine, tõlke saamine, tutvumine, kohtule edastamine 24 minutit; - 19.08.2015. a kohtuistungiks valmistumine, tõendite läbitöötamine ja positsiooni kaardistus. Sõit ja osalemine kohtuistungil 6 tundi ja 12 minutit; - 21.08.2015. a ülevaate koostamine kliendile istungist 12 minutit; - 28.08.2015. a I.V. seletuskirja saamine kliendilt, tutvumine 12 minutit; - 8.09.2015. a hageja täiendavate tõendite ja selgituse saamine, tutvumine, e-kirjavahetus kliendiga vastuväite ja täiendavate tõendite kogumise osas, kirjalikud selgitused oluliste küsimuste osas kliendile 54 minutit; - 11.09.2015. a seisukoha ja vastuväidete koostamine hageja dokumendile, meilisuhtlus kliendiga 2 tundi 30 minutit; - 14.09.2015. a seisukoha kooskõlastamine kliendiga, dokumendi lõplikud täiendused, vormistus, seisukoha ja lisa kohtule edastamine 18 minutit; - 11.01.2016. a hageja täiendavate seisukohtade ja esitatud lisatõendite läbitöötamine ja analüüs, meilisuhtlus kliendiga, lõppseisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 3 tundi ja 3 minutit. Kostja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega ning taotleb, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 6.05.2015. a lahendis nr 3-2-1-4-15 punktis 14 märkinud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus leidis, et avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tasu 130 eurot tunnis ning ajakulu 17 tundi ja 12 minutit ( üle kahe tööpäeva ) ei ole proportsionaalne, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda, milleks on 200 eurot. Kostja on käesolevas menetluses esitanud kohtule 10.04.2015. a vastuse hagile (tl 46-49), 17.04.2015. a vastuse lisa 1 eestikeelse tõlke (tl 44), 14.09.2015. a seisukoha hageja täiendavatele dokumentidele (tl 73-75), 12.01.2016. a lõppseisukohad koos menetluskulude nimekirjaga (tl 117-122); kostja esindaja on osalenud 19.08.2015. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas toimunud eelistungil, mis kestis 55 minutit (tl 63). Kohus leiab, et arvestades hagi hinda ning tsiviilasja keerukust ning mahtu on põhjendatud hagejalt kostja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulu 300 eurot.
5(6)
Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus kostja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.