lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-19656/4

Muud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 25.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-19656/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
25.02.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1360
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Määruse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-19656

Tsiviilasi

A T maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine

Menetlusosalised

Avaldaja (võlgnik): xxx), nõustaja Ü S

A

T

(isikukood

Usaldusisik: Sirje Tael (isikukood xxx), Jaama 76, D-korpus, 50605 Tartu, e-post: [email protected]

RESOLUTSIOON

Rahuldada A T maksejõuetusavaldus. Kuulutada välja A T (isikukood xxx) pankrot 25. veebruaril 2025 kell 18.30. Nimetada A T pankrotihalduriks Sirje Tael. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 18. märtsil 2025 algusega kell 09.30 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis/virtuaalruumis nr 1008 (Lubja 4, Tallinn).

5.Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Taotlus koos nõudeavaldusega tuleb esitada pankrotihaldurile. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
7.Algatada A T kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 25.veebruaril 2026.

2-24-19656

8.Jätta menetluskulud A T kanda.
9.Määrata usaldusisiku tasuks 610 eurot (sh käibemaks). Makse tuleb teha pankrotivara arvel OÜ-le Prolex, arvelduskonto nr xxx.
10.Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest (FiMS § 18 lg 10). Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (FiMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.Harju Maakohtu menetluses on A T maksejõuetusavaldus. Avalduse kohaselt töötab võlgnik alates 08.05.2023 xxx, tema sissetulekuks on töötasu 1350 eurot kuus. Lisaks osutab võlgnik sõiduteenust, tema viimase aasta keskmine sissetulek on 112 eurot kuus. xxx arvelduskonto jääk on avalduse esitamise seisuga 74,31 eurot, muud vara võlgnikule ei kuulu. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 88 695,99 euro ulatuses (laenud). Avaldaja taotles võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.
2.Kohus nimetas võlgniku usaldusisikuks Sirje Taela. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul puudub piisav vara ja sissetulek, mille arvelt lähitulevikus kohustusi täita. Võlgniku sissetulekuks on töötasu ca 1500 eurot kuus. Avalduse esitamise seisuga on võlgniku xxx arvelduskonto jääk 872 eurot. Võlgniku varaks on abikaasade ühisvaras olev 2013.a sõiduauto xxx, mille hinnanguline väärtus on 6000 eurot (võlgnikule kuuluva osa väärtus on seega ca 3000 eurot). Võlgnikul on kohustusi vähemalt 47 805,95 eurot (laenud).
3.Esialgselt taotles võlgnik ümberkujundamise menetluse algatamist, kuid usaldusisik ja võlgnik on suhelnud ning võlgnik toetab usaldusisiku ettepanekut pankroti väljakuulutamiseks, millele järgneb kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnikul on kohustusi ligkaudu 50 000 eurot ning tema sissetuleku juures on igakuiselt võlausaldajatele 700 euro tasumine raske. Isegi kui võlgnik suudaks igakuiselt võlausaldajatele 700 eurot tasuda, läheks kogu võlgnevuse tasumiseks enam kui neli aastat. Võlgnik tagab oma sissetulekust arestivabast summat ületatavalt osalt raha tasumise võlausaldajatele (igakuiselt ca 500 eurot). Usaldusisik ja võlgnik on kokku leppinud, et võlgnik tagab igakuiselt oma arestivabast sissetuleku osast 100 eurot sõiduauto väärtuse katteks (kokku 3000 eurot) ning

2-24-19656 sel juhul ei jagata ühisvara ega taotleta ühisomandisse kuuluva vara osa jagamist ja selle väärtuse hüvitamist.

4.Võlgnik kinnitas kohtule 25.02.2025 telefoni teel, et nõustub enda pankroti väljakuulutamisega ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisega.
5.Kohustustest vabastamise menetluse algatamist välistavaid asjaolusid usaldusisik ei tuvastanud. 6. Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus loeb maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et A T on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine.
7.Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku makseraskuste ületamiseks on sobivaim viis pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine.
8.Kohus kuulutab välja A T pankroti ja nimetab pankrotihalduriks Sirje Taela. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub resolutsioonis märgitud ajal ja kohas.
9.Kohus algatab ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud menetluse algatamata jätmise aluseid kohus ei tuvastanud (võlgniku kohustused on sellised, millest on põhimõtteliselt võimalik kohustustest vabastamise menetluse tulemusena vabaneda). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui resolutsioonis märgitud ajal.
10.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui resolutsioonis märgitud ajal.
11.Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul on kohustus teha usaldusisikuga koostööd ning esitada viivituseta usaldusisiku nõutavad andmed ja dokumendid. Võlgnik peab olema kohtule ja usaldusisikule kättesaadav.
12.Kohus selgitab võlgnikule, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik

2-24-19656 tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada.

13.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FiMS § 47 lg 3-7).
14.Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Menetluskulud
15.Usaldusisikul on FiMS § 54 lg-te 1 ja 2 ning PankrS § 23 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.
16.Usaldusisik on esitanud tasunõude 5 töötunni eest kokku 610 eurot (100 eurot tund, millele lisandub käibemaks). Kohus leiab, et usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on taotletud tasu põhjendatud (FiMS § 54 lg 4). Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg vastab tehtud tööle, tehtud toimingud on tavapärased ning tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära. Usaldusisiku taotlusel ja FiMS § 54 lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr EE100590397), sisaldub tasus käibemaks (PankrS § 29 lg 3 ja § 65 lg 11). Kohus mõistab usaldusisiku tasu välja võlgnikult, arvestuse aluseks olev tehe on järgmine: 5 * 100 * 1,22 = 610 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja