2-14-55561
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
N. K. pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine / kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Menetlusosalised
Avaldaja / Võlgnik:
N. K. (IK xxx, elukoht: xxx; epost: xxx)
Pankrotihaldur:
Tiia Kalaus (Fortuuna 1, 50603, Tartu; e-mail: [email protected])
jaanuar 2016, Jõhvi
Võlgnik või võlausaldajad võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu PankrS § 164 lg 1 ja 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates.
Lõpparuande kohaselt:
3.1 Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankrotivarasse kuulus korteriomand Jõhvi linnas xxx, registriosa nr xxx. Korteriomand võõrandati võlausaldajate üldkoosoleku 15.04.2015 otsuse alusel hinnaga 5 000 eurot. Võlgnikule kuuluva pankrotivara müügist laekus seega 5 000 eurot. Võlgnikule kuuluvad isiklikud esemed ei kuulu TMS § 66 lg 1 kohaselt arestmisele. Rahaliste vahendite jääk kontol 0,99 eurot. Võlgnikule kuuluv arvelduskonto SEB Pangas oli halduri kasutus- ja käsutusõigusega ning sellele laekus pankrotivara müügist saadudu tulu. Võlgniku arvelduskonto Swedbank`is oli samuti halduri kasutus- ja käsutusõigusega, kuid sellel oli halduri poolt määratud võlgnikule rahaliste vahendite limiit kuus vastavalt TMS § 132 lg 1. Pankrotimenetluse jooksul laekus võlgnikule Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav pension vahemikus 137, 69 – 158, 37 eurot kuus. Alates oktoobrist 2015.a maksti võlgnikule töötasu Mäetaguse Vallavalitsusest 57, 24 eurot ja 77, 85 eurot. Juulis ja augustis maksis BKI MTÜ võlgnikule töötasu 2 x 52, 29 eurot. Nimetatud summa on arvatud pankrotivara hulka kuna võlgnik ei taotlenud selle kasutamise õigust. Kokku laekus võlgnikule rahalisi vaheneid 7 397, 72 eurot. Pankrotimenetluse jooksul ei ole võlgniku sissetulek ühes kuus ületanud summat, mille arvelt oleks saanud teiostada arestimist pankrotivarasse.
Nõuded kolmandate isikute vastu võlgnikul puuduvad. Pankrotivarasse laekus kokku 5 105, 57 eurot. 3.2 Andmed PankrS § 146 väljamaksete kohta Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 1 puuduvad. Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 3 (massikohustused) – 390, 84 eurot. - Maakleri vahendustasu korteriomandi võõrandamisel – 180 eurot; - KÜ Jõhvi Rahu kommunaalkulud veebruar, märts, aprill 2015.a eest – 209, 60 eurot, - Panga teenustasu 1, 24 eurot. Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) – 464, 70 eurot - Ajutise halduri tasu (sh maksud, kinnitatud Viru Maakohtu 17.10.2014 määrusega) 428, 80 eurot, väljamakse summas 294, 90 eurot; - Ajutise halduri kulu (kinnitatud maakohtu 17.10.2014 ,määrusega) – 69, 80 eurot Kokku väljamaksed pankrotivara arvelt 855, 54 eurot. 3.3 Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. Väljamakse I järgu võlausaldajale – AS Swedbank 4 250 eurot. II järgu võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. Kokku väöljamakseid pankrotivara arvelt 5 105, 54 eurot, rahaliste vahendite jääk 0,03 eurot. 3.4 Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemena kuulus pankrotivarasse kortriomand Jõhvis, xxx, pandieseme müügist laekus 5 000 eurot. 3.5 Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara mohta. Müümata pankrotivara ei ole ja teistelt isikutelt saada olevad rahalised vahendid on pankrotipessa laekunud. 3.6 Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvist. Pankrotivarasse laekunud rahalised vahendid hoiustati pangakontol. 3.7 Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. I rahuldamisjärgus väljamaks AS Swedbank summas 4250 eurot. Pandipidaja kandis pankrotimenetlusega seotud kulusid summas 750 eurot, mille osas jäi pandipidajal jaotis saamata. Lähtudes Riigikohtu 04.11.2015.a, määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-34-15 p 13, ulatuses, milles pandipidaja nõue jääb pankrotimenetlusega seotud väljamaksete mahaarvamise tõttu esimese järgu nõudena rahuldamata, tuleb tema nõue rahuldada PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi koos muude tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuetega. II järgus lisandub AS Swedbank tunnustatud nõudele 750 eurot. II rahuldamisjärgus tunnustatud võlasualdajate nõuded summas 19 903, 23 eurot, mille ulatuses võlausaldajaad ei ole raha saanud:
Võlausaldaja
jaotis
Saamata jaotis
32,74126863
6 516, 57
705, 93
3,546811246
705, 93
5 700, 97
28,64344129
5 700, 97
Jõhvi Rahu KÜ
5 118, 51
25,71698162
5 118, 51
Olga Kübarsepp
550, 00
2,7623370568
550, 00
Marina Rautio
1 311, 25
6,588126651
1 311, 25
Swedbank AS PlusPlus Baltic OÜ
Tunnustatud nõue (EUR) 6 516, 57
Võlgnik võlausaldajatele vastu ei vaielnud. Võlausaldajate andmed: AS Swedbank – konto nr EE7222002210113567058 Swedbank; PlusPlus OÜ- andmed konto kohta nõudeavalduses puuduvad (usaldusisikul tuleb täpsustada enne väljamaksete tegemist); BIGBANK AS – EE672200001180000592 Swedbank, viitenumber 20802902153, selgitus: Lep nr 90802902/15kt, võla tasumine; Jõhvi Rahu KÜ- EE092200001180000181 Swedbank; Olga Kübarsepp – EE652200221019576003 Swedbank; Marina Rautio – saaja Faina Zueva EE351010010270757011. 3.8 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha 3.9 Kohtukulud ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad. Halduri poolt tehtud kulutused on kirjeldatud p 3.2 3.10
Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja makejõuetuse põhjus.
N. K. pankrot kuulutati välja, sest võlgnikul olid täitmata kohustused võlausaldajate ees. Võlgnik jäi töötuks ning tervisliku seisundi halvenemise tõttu ei olnud võimalik uut tasuvat töökohta saada. Pankrotimenetluse perioodil ei ole võlgniku töötasu ega muud sissetulekud ülatanud summat, mis oleksid võimaldanud rahaliste vahendite arestimist. Haldur on tuvastanud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ega pankrotimenetluse kulude katteks rahalisi vahendeid, mistõttu esitab maakohtule taotluse N. K. pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist PankrS § 158 lg 1 kohaselt. Pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlausldajad teinud ettepanekuid usaldusisiku nimetamiseks. Pankrotihaldur palub maakohtul tuginedes PankrS § 65 lg 11 anda võlgnikule menetlusabi ja hüvitada pankrotimenetluse läbiviimiseks tehtud kulud summas 476, 40 eurot (sh käibemaks) riigi vahenditest.
Haldur märgib, et lähtudes PankrS § 65 1 lg 1 kujunes vastavalt pankrotivara suurusele pankrotihalduri prognoositavaks tasuks alammääras 1000 eurot. Vahendeid tasu väljamaksmiseks ei jätku ning osaliselton välja maksmata ka ajutise halduri tasu, mis on kinnitatud maakohtun määrusega. Haldur loobub halduritasust, kuid palub hüvitada pankrotimenetluses tehtud kulud. Pankrotihaldur palub lõpetada N. K. panektoimenetlus, anda võlgnikule menetluabi ning hüvitada pankrotimenetluse läbiviimiseks tehtud kulud, vabastada pankrotihaldur halduri kohustuste täitmisest ning otsustada N. K. kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine.
Vastavalt PankrS § 172 lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg 3 nimetatud makseid. Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas. Tulenevalt PankrS § 172 lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku N. K.t ennast täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda PankrS § 173 sätestatust. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab PankrS § 172, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab N. K.t usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele).
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.