Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.

ASJAOLUD

29.09.2014 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande, mille kohaselt

3.1 Andmed võlgniku vara kohta: - kinnisvara Harju, Tartu ja Pärnu Maakohtute kinnistusosakondade andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Võlgniku enda kinnitusel ja Viru MK kinnistusosakonna andmetel kuulub võlgnikule 2-toaline korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr 880108) Kinnistusraamatu andmetel on N. K. kantud kinnistusraamatusse omanikuna 30.05.2000, selleks ajaks oli abielu lahutatud. Ajutisel halduril puuduvad tõendid selle kohta, et korter oleks soetatud vallasasjana võlgniku abielu ajal ning seega võiks moodustada veel abielu ajal soetatud ühisvara. Kinnistusraamatu III jaos on kehtiv käsutamise keelumärge KÜ Jõhvi Rahu kasuks ja IV jaos on kehtivad hüpoteegid kokku summas 245 000 krooni (15 658,35 eurot) kasuks. Ajutine haldur konsulteeris maakleriga, kes tegutseb antud piirkonnas ning võrdlusena selgitas ta, et naabermajas asunud analoogse korteri hinnaks kujunes 7000 €. Antud on võrdlus keskmises seisukorras olevast korterist. Korteri lõplik väärtus sõltub paljuski selle seisukorrast. Käesoleval ajal ajutisel halduril puudub ülevaade korteri seisukorrast, kuid eeldades, et see on keskmises korras, siis võiks prognoositavalt korteri väärtus olla ca 7 000 €. Kuna korter asub kesklinna lähedal, siis võiks eeldada, et korteri suhtes võiks ostuhuvi olla keskmisest suurem. - vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Samuti ei ole käesoleval ajal registreeritud sõiduki vastutava kasutajana. Võlgnik ei ole ajutisele haldurile teatanud talle kuuluvast kõrgehinnalisest vallasvarast. Võlgnik on oma vastuses ajutisele haldurile esitanud koduse vallasvara nimekirja, mille võimalik väärtus on hinnatud 170 €. Osa loetelus esitatud vara (voodi, köögilau, kööginõud jms) ei kuulu TMS § 66 alusel arestimisele. Eeltoodu kohaselt on ajutine haldur arvamusel, et võlgniku korteris oleval varal puudub tegelik realiseerimisväärtus ning need oleks mõistlik pankrotimenetluses jätta võlgniku kasutusse. Võlgnikul on arvelduskontod - AS-s SEB Pank, saldo on 0,00 eurot. Konto oli enne ajutise halduri nimetamist arestitud kohtutäiturite poolt kokku summas 8 817,54. Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku kontol perioodil 1.01. 13 – 5.09.2014 toimunud tehinguid ning tuvastanud, et võlgniku kontole on olnud laekumised Jõhvi Haiglast 2013.aastal kuni 380 €/kuus. Rahaliste vahendite arvelt on võlgniku tasunud laenumakseid AS-le BIGBANK, jooksvaid kulusid korteriühistule. 2014.aastal sellel kontole laekumised puuduvad. Ajutine haldur ei ole tuvastanud rahaliste vahendite raiskamist või kasutamist mitte sihtotstarbeliselt. - Danske Bank , saldo 0,00 eurot. Kontol puuduvad viimase aasta jooksul rahalised tehingud. Ülejäänud krediidiasutustes võlgnikul konto puudub. AS-is Swedbank, saldo 13,52 € (broneering kaardi hooldustasudest 10,56 €). Kontole on laekunud sotsiaalkindlustusametist pension ja töötukassa väljamaksed. Töötukassa laekumiste kohaselt on võlgnik saanud töötuskindlustushüvitist ja koolitusstipendiumi, samuti koolituse sõidukulu. Laekunud vahendite arvelt on jooksvalt täidetud laenulepingut ja kohtutäiturite menetluses olevaid nõudeid. Teistes krediidiasutustes võlgnik kontot ajutisele haldurile teadaolevalt ei oma. Maksu- ja Tolliameti teatel on võlgniku sissetulekuks 1.01 – 31.08.2014.aastal olnud pension 1167,33 €, seega keskmiselt 145,92 €/kuus ja töötukassast maksed summas 1338,40 €, ehk 167,30 €/kuus. Seega kokku laekumine võlgnikule 313,22 €/kuus.

Arvestades võlgniku sissetulekut käesoleval ajal, siis edasises pankrotimenetluses ei ole võimalik teostada kinnipidamisi summas 355 €. Seega senist keskmist tasu arvestades pole võimalik edasise pankrotimenetluse käigus kontolt sissetuleku arvelt arestimist teostada. EVK andmetel ei ole võlgniku nimele registreeritud väärtpabereid. Võlgnik omab kohustusliku kogumispensioni kontot, mille saldo on 1077,671 SEB Konservatiivne Pensionifond osakut. Kohustusliku kogumispensioni fondi osakuid pole võimalk pankrotivarasse arvata.Äriregistri andmetel puuduvad võlgnikul seosed äriühingutes osaniku, aktsionäri või juhatuse liikmena. Ajutisele haldurile ei ole teada, et võlgnikul oleks nõudeid kolmandate isikute vastu. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal kuulub võlgnikule kinnisvara, mille prognoositav väärtus võib olla kuni 7000 €. Rahalised vahendid arestimiseks pankrotimenetluses puuduvad ning puudub perspektiiv, et neid ka edaspidi juurde tekiks. 3.2 Andmed võlgniku kohustuste kohta: Ajutisele haldurile on võlgnik esitanud kohustused järgmistele võlausaldajatele - 3.2.1 Pandiga tagatud nõuded: AS Swedbank omab käesoleval ajal tingimuslikku pandiga tagatud nõuet laenulepingust nr 06-187668-EV põhiosas summas 10 611,60 €, lisandub intress 61,12 €. Kuivõrd võlgnik on kuni konto arestimiseni Viru Maakohtu määruse alusel laenukohustust täitnud, siis ei ole laenulepingust tulenev kohustus veel sisse nõutavaks muutunud. Pankroti väljakuulutamisel saabub PankrS § 42 kohaselt kõigi nõuete täitmise tähtpäev. Seega muutub sisse nõutavaks Swedbank laenujääk, koos lepingust tuleneva intressiga. Kuna puuduvad viivised kohustuse jooksvast täitmisest, siis peaks panga nõude suuruseks kujunema ca 10 700 €. Swedbank nõue on tagatud võlgnikule kuuluvale korteriomandile Narva mnt 33-28 Jõhvis. - 3.2.2 Pandiga tagamata nõuded: Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja täitemenetluste registri kohaselt on võlgniku vastu käesoleval ajal menetluses 5 sundtäitmist Kohtutäitur N. Malahhova menetluses on 2 nõuet: M.R. nõue Viru Maakohtu 2.07.2013 otsuse alusel summas 1760,64 eurot (s.h. täiekulud) ja O. K. nõue Viru Maakohtu 2.07.2013 otsuse alusel summas 530 eurot ; Kohtutäitu Risto Kütt’i menetluses on AS Bigbank nõue summas 5700,92 €, lisandub kohtutäituri tasu 742,76 €, kokku 6 443,68 €. Kohustuse olemasolu on kinnitanud ja tõendanud ajutisele halduruile ka võlausaldaja; Kohtutäitur Kristel Maalman’i menetluses on: PlusPlus Baltic OÜ nõue summas 731,95 € (s.h. täituritasu) ja KÜ Jõhvi Rahu nõue summas 1841,24 € (s.h. täituritasu) . Maksu- ja Tolliameti ees võlgnevust ei ole. Eeltoodust lähtudes leiab haldur, et võlausaldajate nõuded (s.h. Swedbank) on sisse nõutavad kohtulahendite alusel või sundtäitmisele allumise kokkuleppe alusel. halduri poolt on tuvastatud, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas 15 563,83 eurot, millest 10 700 € moodustab krediidiasutuse nõue, mis ei ole veel sisse nõutavaks muutunud. Kuna pankrotiavalduse on esitanud võlgnik ise, siis PankrS § 31 lg 4 kohaselt eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

3.3 Vara tagasivõitmise aluseid ei ole ajutine haldur tuvastanud. 3.4 Maksejõuetuse põhjustest Võttes aluseks ajutise halduri poolt kogutud tõendid, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku pandiga tagamata võlad on muutunud sissenõutavaks ning põhinevad erinevatel kohtulahenditel või kokkuleppel allumiseks kohesele sundtäitmisele. Seega tuleb asuda seisukohale, et võlgniku nõuded on juba tõendatud ning oluliselt summad väheneda ei saa. Maksejõuetuse põhjusena on võlgnik selgitanud olukorda, kus võlausaldajate nõuded tekkisid juba 2007.aastal, kui tema tütred võtsid lühiajalisi laene. Nõuded esitati summas 6000 krooni ja 10 000 krooni. Võlakohustuse täitmiseks vormistas võlgnik oma korteri tagatisel eluasemelaenu. Võlgniku selgituste kohaselt haigestus ta 2007.aastal artriiti ning tuli võtta veel lisaks laenu AS-st BIGBANK. 2010.aastal läks haiglasse õppima hingehoiutööd, kuid perekondlikel põhjustel katkestas õpingud. 2011-2013 töötas projekti raames ja käesoleval ajal perspektiiv edasise töö osas puudub. Eeltoodu kohaselt ja analüüsides pankrotiavalduse menetluses kogutud andmeid on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnik on kogu eelneva perioodi jooksul püüdnud oma kohustusi olemasolevate vahendite arvelt tasuda. Ajutisele haldurile jääb arusaamatuks pankrotiavalduse esitamise mõte, kas võlgnikul on kujunenud vale teadmine, et pankrotimenetluse ajal kohustusi täita ei tule. Seevastu pankroti väljakuulutamisega lisandub Swedbank võlgnevus ning nõude katteks kuulub tagatis, ehk korteriomand kohesele realiseerimisele. Pankroti väljakuulutamisel tuleb avaldajal vabastada senine elamispind ja kolida eelduslikult üüripinnale. Seega tuleb ka edaspidi täita jooksvalt korteri ülalpidamiskulusid. Ka kohustustest vabastamise menetluses tuleb isegi oma minimaalsete vahendite arvelt nõudeid tasuda vähemalt mingis osas. Kui võlgnik ei täida seadusest tulenevaid nõudeid, siis võib kohus tühistada kohustustest vabastamise menetluse ning edasi jätkub kõik samamoodi täitemenetluses. Kusjuures täitedokumendiks on siis kohtu määrus pankrotimenetluses lõpparuande kinnitamise kohta, kus sisaldub ka panga täitamata nõue pankrotimenetluses. 3.5 Arvamus edasise pankrotimenetluse kohta: Võlgniku sissetulekuks on käesoleval ajal ainult pension ning eelduslikult ei ole perspektiivi, et tema sissetulekud oleksid tulevikus üle vabariigi valitsuse poolt kehtestatud minimaalse sissetuleku, millelt oleks võimalik teostada kinnipidamist pankrotivarasse. Võlgniku ainsaks varaks pankrotimenetluses kujuneb tema eluasemena kasutusel olev korteriomand, mille prognoositav müügihind kujuneb eelduslikult vahemikus 6000 – 7000 €, kuid ei saa välistada ka madalamat müügihinda. Vastavalt PankrS § 153 lg 2 kohaselt on pandipidajal kohustus tasuda menetluskulusid kuni 15% pandiga tagatud vara väärtusest, seega ca 900 €. Pankroti väljakuulutamisel muutub korteriomandi kommunaalvõlgnevus massikohustuseks, mis tuleb tasuda pankrotivara arvelt. Kui võlgnik kasutab korterit kuni müügini, siis on tal see kohustus endal. Arvestades prognoositava pankrotivara väikest väärtust ei ole välistatud, et pankrotivara arvelt ei jätku edasises menetluses vahendeid pankrotimenetluse kulude (s.h. massikohustus) kandmiseks. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul täiskasvanud tütred, kes peaksid just käesoleval ajal aitama võlgnikul tekkinud kohustusi täita, eriti arvestades võlgniku selgitust, et peamiselt just tütarde poolt võetud kohustuste katteks oli vajalik korterile laenu võtmine. Pankroti väljakuulutamisel annab ajutine haldur nõusoleku jätkata pankrotihaldurina N. K.i pankrotimenetluses ning palub määrata võlausaldajate üldkoosoleku aja ja koha, samuti avaldada teade pankroti väljakuulutamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Ajutine haldur palub välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud vastavalt esitatud taotlusele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab N. K.i pankrotiavalduse.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud N. K.i pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 8, 1 tundi ja teinud kulutusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur tasu 428, 80 eurot (makse ei lisandu). N. K.i pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 69, 80 eurot. Nimetatud summa koosneb vajalikest kuludest pankrotimenetlusega seotud tasuliste päringute tegemisel, büroo kasutamisel ja dokumentide paljundamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.