lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-19160/7

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.01.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-19160/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.01.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1296
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Kohtuasi Vaidlustatud lahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosaline ja tema esindaja

Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots 18.01.2016, Tallinn 2-15-19160 Osaühingu Film hagi B Kohvik OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2015/1558 Harju Maakohtu 22.12.2015 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta Osaühingu Film määruskaebus Hageja: Osaühing Film (rk 10755277); Hageja lepinguline esindaja Marek Aunver

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 22.12.2015 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Osaühingu Film kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue
1.Osaühing Film (hageja) esitas 19.12.2015 maakohtule hagi B Kohvik OÜ (kostja) vastu, milles palus tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 027/2015/1558 lubamatuks ja täitemenetlus tühistada. Ühes hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, paludes peatada täitemenetluse kohtumenetluse ajaks. Kohtutäitur Risto Sepp algatas 12.10.2015 hageja suhtes täitemenetluse kostja avalduse ja täitedokumendiks oleva 21.07.2015 jõustunud Harju Maakohtu 27.02.2015 otsuse tsiviilasjas nr 2-14-28464 alusel (täiteasi nr 027/2015/1558). Nõude sisuks oli menetluskulu 726 eurot. Hageja leidis, et täitemenetlus on tema suhtes lubamatu, kuivõrd ta tasaarvestas nõude 24.07.2015. Kuna kostja üürnikuna hoidis hagejale kuuluvat üüripinda ilma õigusliku aluseta, siis teavitas hageja teda korduvalt, et nõuab üüripinna ebaseadusliku valduse hoidmise eest kompensatsiooni analoogselt üüripinna üürilepingule. Kostjal oli hageja ees võlgnevus perioodil september 2014 kuni veebruar 2015 eest kokku 3900 eurot (5x780 eurot), samal perioodil kostja poolt kasutatud kommunaalkulude eest 731 eurot 97 senti ning lisakulude eest seoses lukkude vahetamisega 219 eurot 18 senti, signalisatsiooni taastamise eest 363 eurot 18 senti ja transpordikulude eest 110 eurot 4 senti, st kokku 5324 eurot 73 senti.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Maakohtu määrus

2.Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel hagi menetlusse võtmata, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja faktiliste väidete õigsust. Täitedokumendiks oli Harju Maakohtu 27.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-14-28464, mille kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale menetluskulusid 726 eurot. Otsus jõustus 21.07.2015. Maakohus leidis, viidates Riigikohtu 15.04.2015 lahendile nr 3-2-1-11-15, et kui täitedokumendiks on kohtulahend, piirab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist oluliselt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 2. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Jõustunud kohtulahendit on erandjuhtudel võimalik tühistada vaid teistmise kaudu TsMS § 702 jj alusel. TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral peab tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes olema seega tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kui tasaarvestusolukord tekkis kohtumenetluse ajal ja oli võimalik seal maksma panna, kuid seda ei tehtud, siis ei anna TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamiseks alust asjaolu, et tasaarvestusavaldus tehakse pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Hagis esile toodud asjaolud ei tekkinud pärast maakohtu 27.02.2015 otsust ja hageja oleks saanud kohtuasja raames esile tuua, et tal oli tasaarvestatav nõue ajavahemiku september 2014 kuni veebruar 2015 kohta. Kuna kohus ei võtnud hagi menetlusse, ei lahendanud kohus ka hageja taotlust tagada hagi. Tulenevalt täitemenetluse seadustikust ei saanud maakohus menetleda hageja nõuet täitemenetluse tühistamiseks. Lisaks märkis kohus, et kohtuasjas riigilõivu tasumise kontrollimisel selgus, et riigilõiv 175 eurot oli tasutud tsiviilasjas nr 2-15-16551. Määruskaebus
3.Hageja palus määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse ning tühistada täitemenetlus. Kohus jättis hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel. Kohus ei ole selgitanud ega välja toonud asjaolusid, mille kohaselt ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Hagejalt oli kostja kasuks tsiviilasjas nr 2-14-28464 välja mõistetud menetluskulud. Sama menetluse käigus teavitas hageja nii kohut kui kostjat korduvalt sellest, et kostja on hagejale vaidlusaluse üüripinna omavolilise kasutamise eest võlgu 5 kuu üürisumma ning lisakulud. Lisaks eeltoodule räägiti ringkonnakohtu istungil menetluskuludest ja kohtuistungi protokollis on välja toodud samad summad, mis käesolevas tsiviilasjas. Kuna kostja vähendas tsiviilasjas nr 2-14-28464 tasaarvelduse tulemusena oma võlgnevust hageja ees menetluskulude ulatuses, siis on pahatahtlik ning alusetu sama summat hageja käest kohtutäituri kaudu uuesti sisse nõuda. Lisaks tasaarveldatud menetluskuludele tekitab kostja sellise pahatahtliku käitumisega hagejale lisakulusid kohtutäituri tasu ulatuses.

Hageja ei ole esitanud vastuväiteid tsiviilasjas nr 2-14-28464 kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludele, vaid vaidleb, et ühte ja sama menetluskulu ei ole kohane korduvalt sisse nõuda. Hageja möönis kohtukulude väljamõistmist kostja kasuks ning tasus selle tasaarveldamise korras, vähendades kostja võlgnevust väljamõistetud menetluskulude võrra. Maakohus on hagist valesti aru saanud ning seetõttu tuginenud asjakohatule normile. Kui kohus oleks hinnanud kõiki seisukohti ja tõendeid, tulnuks hagi rahuldada. Samuti oleks hagi sisulisel uurimisel selgunud, et hagi aluseks olevad asjaolud on hilisemad kui tsiviilasja 2-14-28464 menetluses. Edasine menetluse käik

4.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse (millise kaebuse esitaja on ekslikult pealkirjastanud apellatsioonkaebusena) ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, mille kohaselt ei ole kohus selgitanud, miks ta hagi menetlusse võtmisest keeldus. Maakohtu määrus on kooskõlas TsMS § 465 lg 2 p 8 nõuetega. Praeguses asjas on täitedokumendiks, mille suhtes hageja soovib tunnistada sundtäitmist lubamatuks, maakohtu 27.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-14-28464 ja nõude sisuks kohtuotsusega hagejalt väljamõistetud menetluskulu 726 eurot. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kui täitedokumendiks on kohtulahend, piirab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist oluliselt TMS § 221 lg
2.Viidatud normi kohaselt on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Seega on antud asjas määravaks tuvastada, millal tekkis hagejal tasaarvestusolukord ja kas tal oli võimalik sellele tugineda tsiviilasja nr 2-14-28464 menetluses. Täitedokumendiks olevas 27.02.2015 kohtuotsuses tuvastas maakohus, et hageja üürivõla ja kõrvalkulude nõue kostja vastu lõppes kostja poolt tehtud tasaarvestusega. Otsuse põhjendustel jättis maakohus arvestamata hageja vastuväite kostja tasaarvestusavaldusele, kuna hageja ei esitanud vastuväited kohtu poolt antud tähtajaks ega asja sisulisel arutamisel. TsMS § 652 lg 1 p 2 ning lg 3 p 2 lubavad ringkonnakohtul võtta apellatsioonkaebuse läbivaatamisel arvesse ja tuvastada ka neid asjaolusid ning hinnata tõendeid, mis jäid maakohtus mh mõjuval põhjusel esitamata või hindamata. Ringkonnakohus jättis 19.06.2015 otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, märkides otsuse p-s 26, et ringkonnakohus ei saa hageja vastuväiteid kostja tasaarvestusele arvesse võtta, kuivõrd hageja ei esitanud ühtki arvestatavat põhjust selle kohta, miks ta kostja poolt esitatud tasaarvestuse vastuväite ümberlükkamiseks vajalikke asjaolusid esimese astme kohtule arutamiseks tähtaegselt ei esitanud. Veel märkis ringkonnakohus, et hageja ei lisanud apellatsioonkaebusele maakohtus esitamata jäetud võimalikke tõendeid ega taotlenud ringkonnakohtult kostja vastuväidete ümberlükkamiseks täiendavate tõendite vastuvõtmist.

Maakohus on õigesti selgitanud, et määrav ei ole tasaarvestusavalduse tegemise, vaid tasaarvestusolukorra tekkimise aeg. Hageja poolt esile toodud asjaoludel tekkis tal tasaarvestusolukord tsiviilasja nr 2-14-28464 menetluse ajal (hageja väitel ajavahemikus september 2014 kuni veebruar 2015). Olukorras, kus hagejal puudusid objektiivsed takistused oma vastuväidete esitamiseks kostja tasaarvestusavaldsusele, ei ole hagejal võimalik samadele väidetele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgset hagi. Maakohtu määrus on seaduslik ja piisavalt motiveeritud. TsMS § 667 lg 3 kohaselt lahendab ringkonnakohus maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kirjalikus menetluses ja ei ole seotud kaebuse esitaja taotluse ja kaebuse pealkirjastamisega. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad määruskaebuse menetluskulud kaebaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium