Arhitektuuribüroo Nafta OÜ hagi Korteriühistu Ehitajate 88 vastu tasu ja viivise nõudes ning Korteriühistu Ehitajate 88 vastuhagi Arhitektuuribüroo Nafta OÜ vastu tasu tagastamise, kahju hüvitise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.01.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
27 852,28 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Arhitektuuribüroo Nafta OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Arhitektuuribüroo Nafta OÜ (registrikood 10222546, asukoht Tallinn), lepingulised esindajad advokaat Karl-Morten Jõgi ja vandeadvokaat Tarmo Peterson Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Korteriühistu Ehitajate 88 (registrikood 80154711, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus
Kohtuistungi toimumise aeg
12.10.2016
Istungil osalenud isikud
Hageja esindajad vandeadvokaat Tarmo Peterson ja advokaat Karl-Morten Jõgi ning kostja esindaja vandeadvokaat Klen Laus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 18.01.2016 otsus osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, vastuhagi rahuldas osaliselt, otsustas menetluskulude jaotuse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud.
3.1.Arhitektuuribüroo Nafta OÜ hagi Korteriühistu Ehitajate 88 vastu rahuldada.
3.2.Välja mõista Korteriühistult Ehitajate 88 Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kasuks 12 456 eurot.
3.3.Välja mõista Korteriühistult Ehitajate 88 Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kasuks viivis 8304 euro tasumisega viivitamise eest 2580,88 eurot ja alates 18.11.2016 0,02% päevas kuni nõude 8304 eurot täitmiseni.
3.4.Välja mõista Korteriühistult Ehitajate 88 Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kasuks viivis 4152 euro tasumisega viivitamise eest 1304,48 eurot ja alates 18.11.2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude 4152 eurot täitmiseni.
3.5.Korteriühistu Ehitajate 88 vastuhagi Arhitektuuribüroo Nafta OÜ vastu tasu tagastamiseks, kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks jätta rahuldamata.
3.6.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud jätta Korteriühistu Ehitajate 88 kanda.
3.7.Arhitektuuribüroo Nafta OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt. Määrata I ja II astmes kantud Arhitektuuribüroo Nafta OÜ menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 6462 eurot.
3.8.Välja mõista Korteriühistult Ehitajate 88 Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kasuks menetluskulud 6462 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.9.Arhitektuuribüroo Nafta OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta 1496,33 euro osas rahuldamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.23.09.2014 esitas Arhitektuuribüroo Nafta OÜ (hageja) maakohtule Korteriühistu Ehitajate 88 (kostja) vastu hagi (muudetud 14.10.2014), milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks teostatud tööde eest tasu 8304 eurot, viivise 1273,80 eurot, 2(19)
alates 24.09.2014 viivise põhivõlalt 0,02% päevas, lepingu ülesütlemisest tuleneva tasu 4152 eurot, viivise 585 eurot ja alates 24.09.2014 viivise põhivõlalt seadusjärgses määras. Hageja palus viivise välja mõista kohtuotsuse tegemise seisuga ja edasi hageja poolt taotletud määras kuni nõude täitmiseni.
2.23.11.2011 sõlmisid pooled projekteerimistööde töövõtulepingu, mille kohaselt hageja pidi teostama projekteerimistööd kahes etapis. 20.02.2012 kinnitas kostja vastavalt hageja ettepanekule tingimused II etapi tööde eest maksmise kohta: 20% ettemaks, 20% eelprojekti valmimise järgselt, 20% ehitusloa väljastamise järgselt ja 40% põhiprojekti valmimise järgselt. II etapi maksumuseks oli kokku 17 300 eurot, millele lisandub käibemaks. 02.05.2012 võttis kostja eelprojekti vastu. 06.08.2012 andis hageja kostjale üle põhiprojekti. 10.08.2012 esitas hageja kostjale II etapi 40% maksumuse vastava tasu arve summas 8304 eurot (sh käibemaks). 31.12.2012 esitas hageja kostjale tingimusliku ülesütlemisavalduse, lugedes olukorras, kus kostja nõuet 10 päeva jooksul ei tasu, lepingu üles öelduks alates 11.01.2013.
3.25.03.2013 esitas hageja kostjale VÕS § 652 lg 3 alusel nõude summas 4152 eurot (sh käibemaks). Ehitusloa väljastamine eeldas kostja tegutsemist, sh ehitusloa taotlemist. Kuivõrd kostja ei teinud vajalikke toiminguid, et hageja oleks saanud lepingu lõpuni täita, ütles hageja lepingu VÕS § 652 lg 2 alusel vastuvõtuviivituse tõttu üles alates 11.01.2013.
4.Arve summas 8304 (sh käibemaks) muutus sissenõutavaks 18.08.2012. Lepingu p 12.2 kohaselt on kostja kohustatud hagejale mitteõigeaegse arve tasumise korral tasuma viivist 0,02% tähtajaks tasumata arvelt päevas. 4152 euro nõue muutus sissenõutavaks 12.01.2013. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Hageja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi: hageja ei ole kinni pidanud lepingus kokkulepitud tähtaegadest, hageja on koostanud projekti vastuolus lähteülesandega ning on tegelenud arhitektuurse eksperimenteerimisega, hageja koostatud projekt on kasutuskõlbmatu ning kostjal ei ole võimalik hageja projekti alusel ehitust alustada. Hageja on jätkanud projekteerimistööde II etappi, omamata selleks volitusi. Kostja üldkoosolek ei kinnitanud II etapi tööde mahtu ja täitmistähtaegasid ja hageja oli sellest teadlik. Kostjal ei ole tasu maksmise kohustust tööde eest, mida hageja ei ole teostanud kooskõlas lepingu tingimustega ja mida kostja ei ole tellinud.
7.Hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Nõuetele vastav projekt (nii eelkui ka põhiprojekt) on tänaseni kostjale üle andmata vastavalt lepingu punktile 15.1. Projekti üleandmist kostja majahaldurile ei saa käsitleda nõuetekohase üleandmisena, kuna majahaldur ei ole kostja esindajaks TsÜS mõistes. Hageja ja kostja ei ole lepingut kirjalikult muutnud, mistõttu väidetav maksegraafik ei kehti. Hageja ei kõrvaldanud projektis puudusi vaatamata sellele, et kostja juhtis neile tähelepanu. Kostja on lepingust kehtivalt taganenud.
3(19)
8.Hageja 31.12.2012 ülesütlemisavaldus ei ole kehtiv, kuna kostja oli lepingust taganenud enne hagejat ning hageja poolt nimetatud ülesütlemise eeldused olid täitmata, s.t kostja ei ole lepingut oluliselt rikkunud. Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
9.16.02.2016 esitas kostja hageja vastu vastuhagi (täpsustatud 25.02.2015), milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja 15 264 eurot, viivise 2487,35 eurot ja alates vastuhagi esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras.
10.23.11.2011 lepingu punktis 7.2 leppisid pooled kokku, et I etapi tööd annab hageja kostjale üle hiljemalt 19.12.2011 ning II etapi tööde maht ja täitmisajad lepitakse kokku peale I etapi tööde valmimist ja projekteerimistööde mahu kinnitamist kostja üldkoosolekul. Kostja on tasunud hagejale lepingu alusel 13 944 eurot. 06.09.2012 esitas kostja hagejale professor KÕ arvamused lepingu esemeks oleva projekti kohta, juhtides sellega tähelepanu projekti ulatuslikele puudustele. Kuna hageja puudusi ei kõrvaldanud, esitas kostja 13.12.2012 hagejale lepingust taganemise avalduse ja nõude lepingu alusel makstud summa tagastamiseks ja leppetrahvi tasumiseks seoses lepinguliste kohustuste olulise rikkumisega. 21.02.2013 esitas kostja hagejale Casaverde OÜ ekspertarvamuse, mille kohaselt lepingu esemeks olev projekt on oluliste puudustega, ei ole kasutuskõlblik ega vasta lähteülesandele. Ka juhul kui leping kehtiks, on hageja koostatud projekt kostjale nõuetekohaselt vastavalt lepingu punktile 15.1 üle andmata ja puudused kõrvaldamata. Kostjal on õigus nõuda hagejalt tagasi lepingu alusel makstud 13 944 eurot.
11.Kostjal on õigus nõuda kahju 1320 euro hüvitamist. Kostja on Casaverde OÜ-lt eksperthinnangu tellimisel kandnud kulusid 1320 eurot, mis on käsitatav kostja kahjuna. Lepingu 12.1 kohaselt vastutab hageja lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega kostjale tekitatud kahju eest, samuti on hageja kohustatud kostjale hüvitama kostja poolt seoses hagejapoolse lepingurikkumisega tehtud kulutused. Kahju on tekkinud hageja kohustuste rikkumise tõttu: hageja on jätnud täitmata lepingust tulenevad kohustused, kostjal tekkis põhjendatud kahtlus, et hageja projekt ei vasta kvaliteedinõuetele, kehtivatele normidele ja püstitatud lähteandmetele, mistõttu kostja tellis projektile eksperthinnangu. Hageja vastuväited vastuhagile
12.Hageja vaidles kostja vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
13.Kostja ei ole kehtivalt lepingust taganenud, mistõttu puudub kostjal lepingu alusel tasutu tagasinõudmise õigus. Hageja ei ole teostanud lepingutingimustele mittevastavaid töid. Lepingujärgne töö turuhind ei puutu käesolevas vaidluses asjasse. Vastuhagi on esitatud üksnes eesmärgil hoiduda kõrvale hageja hagi esemeks oleva nõude täitmisest. Kostja vaidlus HGL Projekt OÜ-ga tsiviilasjas 2-14-46367 näitab, et vastuhagi on esitatud pahatahtlikult. Kostja õiguslik positsioon on vastuoluline ja põhineb üksteist välistavatel faktiväidetel. Hageja ei ole teostanud kostjale tellimata töid. Kostjal oli õigus taganeda lepingust osas, mis puudutas põhiprojekti. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
14.Harju Maakohus 18.01.2016 otsusega jättis hagi rahuldamata, rahuldas vastuhagi osaliselt, mõistis välja hagejalt kostja kasuks põhinõude 8304 eurot, kahjuhüvitise 1320 eurot, viivise 2194,17 eurot ja viivise 9624 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses
4(19)
sätestatud määras alates 18.01.2016. Maakohus mõistis välja hagejalt kostja kasuks menetluskulud 3080,20 eurot, kostjalt hageja kasuks menetluskulud 372,30 eurot, tasaarvestas vastastikused menetluskulud, tasaarvestuse tulemusel mõistis välja hagejalt kostja kasuks menetluskulud 2707,90 eurot ning otsustas, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
15.On tuvastatud ja puudub vaidlus, et 09.06.2011 kostja üldkoosoleku otsusega anti kostja juhatuse liikmetele MR-le ja UK-le volitus tellida küttesüsteemide renoveerimise, katuse soojustamise ja fassaadide rekonstrueerimise projekt (I kd, tl 165-167). 31.08.2011 otsustati kostja juhatuse koosolekul tellida küttesüsteemide renoveerimise, katuse soojustamise ja fassaadide rekonstrueerimise (sh soojustamise) projektijuhtimise ja omanikujärelevalve teenus HGL Projekt OÜ-lt ja anti lepingu sõlmimise volitus MR-le (I kd, tl 169). 23.11.2011 sõlmisid hageja ja kostja projekteerimistööde töövõtulepingu nr E88/11, mille objektiks oli Tallinnas Ehitajate tee 88 rekonstrueeritava korruselamu projektdokumentatsioon. Lepingu kohaselt pidi hageja teostama lepingu järgsed projekteerimistööd kahes etapis. Lepingu punkti 7.2 kohaselt leppisid pooled kokku selles, et I etapi tööd annab hageja kostjale üle hiljemalt 19.12.2011 ning II etapi tööde maht ja täitmistähtajad lepitakse kokku pärast I etapi tööde valmimist ning projekteerimistööde mahu kinnitamist kostja üldkoosolekul. Vastavalt lepingu punktile 8.1 oli lepingu hind 22 000 eurot, millest 4700 eurot oli I etapi tööde maksumus ning 17 300 eurot oli II etapi tööde maksumus. Hinnale lisandus käibemaks. Vastavalt lepingu punktile 9 oli hageja esindajaks MK ja kostja esindajaks MR (I kd, tl 8-16). 21.12.2011 andis hageja kostjale üle eskiisprojekti (I kd, tl 56). 02.05.2012 üleandmis-vastuvõtmise aktiga andis hageja kostjale üle eelprojekti (I kd, tl 57). 30.05.2012 kostja üldkoosolekul kutsuti tagasi kostja senised juhatuse liikmed ning valiti uuteks juhatuse liikmeteks JR, ES, KB, TV ja EA (I kd, tl 133-135). 10.08.2012 esitas hageja kostjale arve nr 2024 viienda osamakse eest summas 8304 eurot käibemaksuga (I kd, tl 18). 13.12.2012 esitas kostja hagejale lepingust taganemise avalduse ja nõudekirja (I kd, tl 29-30). 31.12.2012 seisukohas leidis hageja, et kostja lepingust taganemise avaldus on alusetu. Hageja andis kostjale täiendavalt aega 10 päeva lepingust tuleneva tasu maksmiseks ning hoiatas, et ütleb tähtaja möödumisel lepingu täitmata osas üles. Hageja ütles lepingu üles 11.01.2013 (I kd, tl 31-35). Kostja on I etapi tööde eest hagejale tasunud kokku 5640 eurot käibemaksuga (I kd, tl 184-185), mis vastas lepingujärgsele tasule (vt lepingu p 8.1). Kostja on hagejale II etapi töödest tasunud 8304 eurot (I kd, tl 137-138).
16.Lepingu punkti 8.2 ja 8.2.3 kohaselt pidi kostja tasuma hagejale vastavalt tööde vastuvõtmisele ning hageja poolt esitatavate arvete alusel. Tööde eest tasumine toimus vastavalt punktis 7.2 fikseeritud tööetappide valmimise järgselt, kusjuures hagejal tekkis arve esitamise õigus peale kostjapoolset üleandmise-vastuvõtmise akti aktsepteerimist. Lepingu punkti 15.1 kohaselt tuli projekt kostjale üle anda igas staadiumis neljas eestikeelses, köidetud ja vajalike kooskõlastustega varustatud eksemplaris. Lisaks sellele tuli esitada projekti dokumendid kõikides staadiumides ja projekteerijate omavahelisel suhtlemisel digitaalselt (sh joonised teiste ehitisega seotud projekteerijate poolt aktsepteeritud AutoCAD versioonile vastavas dwgformaadis) (I kd, tl 8-16).
17.Vastavalt lepingu punktile 7.2 tuli II etapi tööde maht ja täitmistähtajad leppida kokku peale I etapi tööde valmimist ning projekteerimistööde mahu kinnitamist
5(19)
Ehitajate 88 KÜ üldkoosolekul (I kd, tl 12). Puudub vaidlus, et II etapi tööde mahtu ja täitmise tähtaegasid kostja üldkoosolekul kokku ei lepitud, nagu lepingu punkt 7.2 ette nägi. Kostja 17.01.2012 üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosolekul osales mh hageja esindaja MK ning renoveerimise mahu osas otsustati läbi viia uus koosolek (II kd, tl 52-55). Seega projekteerimistööde mahtu ei kinnitatud ning hageja pidi sellest teadlik olema, kuna hageja esindaja osales kostja üldkoosolekul. Kohtule ei ole esitatud muid tõendeid, millest võiks järeldada, et II etapi tööde osas täideti lepingu punktis 7.2 ettenähtud korda ja kostja üldkoosolekul lepiti kokku tööde mahus. Lepingus sätestatud korra järgimata jätmise tõttu ei saa kostjal tekkida tasu maksmise kohustust, kui tööde osas ei lepitud kokku tööde mahtu ja tööde tähtaegasid. Eelneva tõttu on hageja tasunõue II etapi tööde eest 10.08.2012 arve nr 2024 alusel põhjendamatu (VÕS § 635 lg 1, § 637).
18.Teostatud tööde vastuvõtmiseks ei saa pidada 06.08.2012 tööde üleandmisvastuvõtmis akti, mille allkirjastas kostja majahaldur EE. Nimetatud isikul puudusid volitused lepingust tulenevaid töid vastu võtta ning teda ei saa käsitleda kostja esindajana TsÜS mõistes. Esindusõiguse puudumist kinnitab ka 18.10.2012 hagejale saadetud teade (I kd, tl 190). Lisaks ei ole leidnud tõendamist, et hageja oleks kostjale tööd üle andnud vastavalt lepingu punktis 15.1 sätestatud nõuetele (s.t neljas eestikeelses, köidetud ja vajalike kooskõlastustega varustatud eksemplaris, millele lisaks tuli esitada projekti dokumendid kõikides staadiumides ja projekteerijate omavahelisel suhtlemisel digitaalselt, sh. joonised teiste ehitisega seotud projekteerijate poolt aktsepteeritud AutoCAD versioonile vastavas dwg-formaadis (I kd, tl 8-16)).
19.On leidnud tõendamist, et hageja poolt valmistatud II etapi tööd olid puudustega ning ei vastanud lepingutingimustele. Seda kinnitavad Casaverde OÜ 15.02.2013 ekspertiis (I kd, tl 36-45) ja tunnistajana üle kuulatud Casaverde OÜ diplomeeritud inseneri AV poolt antud ütlused (II kd, tl 65-66). Nimetatud ekspertiisis on tehtud järeldus ehitusprojekti kohta, mille kohaselt projekt ei ole eesmärgipäraselt (milleks oli ratsionaalsete lahenduste läbi hoone energiatõhususe suurendamine) kasutuskõlblik seal esinevate rohkete vastuolude, ebatäpsuste, ebaratsionaalsete lahenduste, lähteülesandele mittevastavuse, aga ka ekspertiisi tegemise ajaks aegunud aluseks võetud normdokumentide tõttu (I kd, tl 45). Kuna tehtud projekt ei olnud ekspertiisi kohaselt eesmärgipäraselt kasutatav, ei vastanud see lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 2 p 2). Kuigi KÕ 06.09.2012 arvamus on üldsõnaline projektis esinevate puuduste kohta, kinnitab see siiski Casaverde OÜ ekspertiisis esitatud arvamust, et projektis esinesid puudused.
20.Asjaolu, et vastava projekti alusel viidi läbi ehitushange, ei tähenda iseenesest, et tegemist oli sellise projektiga, millise vastu kostjal oli huvi ning mida kostja saaks eesmärgipäraselt ehitamisel kasutada. See, et 02.05.2012 aktile ja 06.08.2012 aktile oli kirjutatud, et töö sisu vastab lepingutingimustele, ei muuda tegelikkuses esinenud puudusi olematuks. Samuti puudus EE-l 06.08.2012 akti allkirjastamiseks esindusõigus.
21.Hagejal puudus alus leping üles öelda, kuna puudus kostjapoolne lepingurikkumine. Kui kostja üldkoosolekul ei kinnitatud II etapi osas projekti mahtusid ja täitmistähtaegasid, ei saanud kostja ka omapoolseid edasisi kohustusi rikkuda. Lisaks, kuna töö ei vastanud lepingutingimustele, puudus kostjal kohustus puuduliku töö
6(19)
alusel alustada ehitusloa taotlemisega seotud toiminguid. Hageja poolt lepingu ülesütlemine ja VÕS § 652 lg 3 alusel esitatud nõue on seega põhjendamatu.
22.Kostja esitas 13.12.2012 hagejale lepingust taganemise avalduse (I kd, tl 29-30). Kuna tööde teostamise osas oli kokku lepitud kaks etappi, s.t etapid tulid täita erineva tähtaja jooksul, mõlema etapi osas oli kokkulepitud maksumus ja erinev töö, võib lepingu jagada osadeks. Vastavalt lepingule tuli I etapi tööd üle anda 19.12.2011. Puudub vaidlus, et hageja andis tööd üle 21.12.2011 (I kd, tl 56). 2-päevane viivitus I etapi tööde üleandmisel ei ole selline rikkumine, mida saab pidada oluliseks lepingurikkumiseks VÕS § 647 lg 1 mõistes. Ei ole tõendatud, et kõiki I etapi töid ei ole üle antud või I etapi tööd ei oleks vastanud lepingtingimustele. KÕ arvamus ning Casaverde OÜ ekspertiis on teostatud seoses II etapi töödega. Kostja taganemisavaldus lepingu I etapi täitmise osas on põhjendamatu, kuna tõendatud ei ole oluline lepingurikkumine.
23.Puudub vaidlus, et kostja edastas 2012. aasta septembris hagejale prof KÕ 06.09.2012 arvamuse, juhtides tähelepanu töös esinenud puudustele. Vaatamata sellele, et KÕ arvamus oli üldsõnaline, kinnitab puuduste olemasolu hilisem Casaverde OÜ 15.02.2013 ekspertiis (I kd, tl 37-45). Tunnistajana üle kuulatud ning Casaverde OÜ ekspertiisi koostanud AV märkis istungil, et tegemist ei olnud projekti paranduste ja täpsustuste vajadusega, vaid kogu projekt tuli valdavas osas ümber teha (II kd, tl 66). Alusetu on hageja etteheide, et kostja on vastavalt VÕS § 644 lg-le 3 kaotanud õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja ei tegutse oma majandus- ega kutsetegevuses. 2012. aasta detsembris lepingust taganemise avalduse esitamist ei saa pidada ebamõistlikuks viivitamiseks. Puudub vaidlus, et hageja ei kõrvaldanud töödes esinenud puudusi. Casaverde OÜ ekspertiisi kohaselt ei ole projekt eesmärgipäraselt kasutatav ja tugineb aegunud normdokumentidele (I kd, tl 37-45). Kostja taganes lepingu II etapist õigustatult.
24.Kostja poolt hagejale II etapi tööde eest tasutud 8304 eurot (I kd, tl 137-138) kuulub VÕS § 189 lg 1 alusel väljamõistmisele.
25.Kostjale tekkinud kahju ekspertiisikulude näol on põhjuslikus seoses hageja tegevusega. Ekspertiisikulud on kulud kahju kindlakstegemiseks VÕS § 128 lg 3 mõistes ning need kuuluvad hageja poolt kostjale hüvitamisele summas 1320 eurot.
26.Kostja viivisenõue on põhjendatud osaliselt, arvestades vastuhagi rahuldamise ulatust.
27.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus põhihagist tulenevad kostja menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda ja hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 jätab kohus vastuhagist tulenevad kostja menetluskulud 66% ulatuses hageja kanda ja hageja menetluskulud 34% ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
28.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, vastuhagi osaliselt rahuldas, otsustas menetluskulude jaotuse ja mõistis välja hagejalt kostja kasuks menetluskulud. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta vastuhagi rahuldamata, rahuldada hagi, mõista
7(19)
välja kostjalt hageja kasuks põhinõue 8304 eurot, viivis 1273,80 eurot, viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 0,02% päevas kohtuotsuse tegemise seisuga kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni protsendina, põhinõue 4152 eurot, viivis 585 eurot ja viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse tegemise seisuga kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisest protsendina, jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud.
29.Maakohus on jätnud II etapi tööde tellimise tuvastamisel arvestamata tõendid, millest nähtuvalt kostja pärast 17.01.2012 üldkoosoleku toimumist tellis ja kooskõlastas hagejaga II etapi tööde teostamise mahu ja ajagraafiku: 16.02.2012 memo (I kd, tl 17), UK ütlused 08.12.2015 kohtuistungil, 26.02.2012 ja 10.05.2012 maksekorraldused (I kd, tl 137, 138), eelprojekti üleandmis-vastuvõtmise akt (I kd, tl 57), HGL Projekt OÜ e-kiri (I kd, tl 131). Kas või millal oli II etapi tööde teostamine kooskõlastatud üldkoosolekuga, puudutab kostja sisesuhet ning ei oma tööde tellimise seisukohalt tähendust. Maakohtu seisukoht on vastuoluline: kokkuleppest, mida ei ole sõlmitud, ei ole võimalik ka taganeda.
30.Maakohus on jätnud tähelepanuta tõendid, mis kinnitavad, et hageja andis kostjale üle põhiprojekti, s.o II etapi töö: HGL Projekt OÜ e-kiri (I kd, tl 131), UK ütlused, KÕ arvamus (I kd, tl 20) ja Casaverde eksperthinnang (I kd, tl 36). EE on üleandmisvastuvõtmise aktiga kostja nimel vastu võtnud dokumente ka teistel juhtudel (I kd, tl 136). Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja väited TsÜS § 132 lg 1 või § 118 lg 2 kohaldamiseks. Vastasel juhul tuleb lugeda töö vastu võetuks VÕS § 638 alusel.
31.Ehitusinsener AV on tunnistajana kinnitanud, et põhiprojekt peab võimaldama hinnata ehitusmaksumust ja läbi viia ehitushanget ja et hageja projekti pinnalt oli võimalik läbi viia ehitushange (08.12.2015 kohtuistungi protokoll). Maakohus ei ole analüüsinud UK ütlusi, mille kohaselt ei olnud kostjal ajal, mis UK oli juhatuse liige, hageja tööde osas pretensioone (08.12.2015 kohtuistungi protokoll). Maakohus on jätnud tähelepanuta tõendid, mille kohaselt hageja korduvalt pakkus kostjale puuduste kõrvaldamist, kuid kostja ei ole andnud hagejale puuduste parandamiseks tähtaega (VÕS § 647 lg 1): 08.06.2012 e-kiri (I kd, tl 19), 25.09.2012 kiri (I kd, tl 22), 20.11.2012 kiri (I kd, tl 25), 31.12.2012 kiri (I kd, tl 31), 25.03.2013 kiri (I kd, tl 46), 01.11.2013 kiri (I kd, tl 52).
32.Kuivõrd hageja ei rikkunud lepingut oluliselt, puudus kostjal alus lepingust taganemiseks. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostjal puudus õigus tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele, sest kostja ei teatanud hagejale mittevastavusest mõistliku aja jooksul VÕS § 644 lg 1 mõistes. Samuti ei taganenud kostja lepingust mõistliku aja jooksul VÕS § 118 mõistes.
33.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja poolt hagejale tasutud 8304 eurot kuulub VÕS § 189 lg 1 alusel tagastamisele. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja tasus hagejale 8304 eurot eelprojekti eest ja VÕS § 116 lg 3 alusel ei saa nõuet olla. Väidetavad puudused puudutavad üksnes põhiprojekti. Kostja võttis eelprojekti vastu 02.05.2012. Maakohus on tõlgendanud VÕS § 644 lg 3 ebaõigesti. Kostja tegutses oma majandustegevuses. Kostja ei ole lepingust kehtivalt taganenud.
8(19)
34.Maakohus on kostja kahju hüvitamise nõuet rahuldades väljunud hagi piirest. Kostja ei ole oma nõuet põhjendanud. Maakohus ei ole kahju hüvitamise nõude eelduste olemasolu ja nõude rahuldamist piisavalt põhjendanud. Vastustaja seisukoht
35.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
36.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning ära kuulanud kohtuistungil pooled, leiab, et maakohtu otsus tuleb edasikaevatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada. TsMS § 651 lg 1 järgi ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale edasi ei kaevatud, s.o osas, milles maakohus jättis vastuhagi rahuldamata.
37.Pooled ei vaidle apellatsiooniastmes järgmiste asjaolude üle: 23.11.2011 sõlmiti poolte vahel projekteerimistööde töövõtuleping nr E88/11 (I kd, tl 8-16), mille esemeks oli Ehitajate tee 88 Tallinnas asuva elamu rekonstrueerimise projektdokumentatsiooni koostamine. Kokku lepiti projekteerimistööde teostamises kahes etapis (lepingu p 7.2) ning teostatavate tööde hinnas, milleks oli 22 000 eurot ilma käibemaksuta (tasu I etapi tööde eest 4 700 eurot ja II etapi tööde eest 17 300 eurot). 21.12.2011 andis hageja kostjale üle Ehitajate tee 88 korterelamu rekonstrueerimise eskiisprojekti (I etapp). 28.11.2011 esitas hageja kostjale arve 1680 euro tasumiseks, 04.01.2012 3960 euro tasumiseks, 26.02.2012 4152 euro tasumiseks ja 10.05.2012 4152 euro tasumiseks. Kostja on nõutud summad hagejale tasunud. Hageja esitas 10.08.2012 kostjale arve nr 2024 8304 euro tasumiseks, mis on tasumata. 13.12.2012 saatis kostja hagejale lepingust taganemise avalduse ja 31.12.2012 hageja kostjale lepingu tingimusliku ülesütlemise avalduse.
38.Pooled vaidlesid selle üle, kas II etapi projekteerimistööde tegemises oli kokku lepitud. Juhul, kui II etapi tööde tegemiseks oli kokkulepe olemas, oli vaidlus selles, kas hageja oli töö kostjale üle andnud, ning juhul kui töö olid üle antud või sai selle lugeda üleantuks, siis kas tehtud töö oli lepingukohane ning kas hageja või kostja oli rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Samuti oli vaidlus selle üle, kas kostja oli lepingust taganenud või oli hageja lepingu üles öelnud. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt tuli lahendada hageja tasu nõue ja kostja vastuhagi lepingu täitmiseks tasutu tagastamiseks ning kahju hüvitamiseks.
39.VÕS § 635 lg 1 järgi peab töövõtja valmistama tellijale kokkulepitud töö või saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et pooled ei olnud kokku leppinud II etapi projekteerimistööde tegemises. Vastavalt 23.11.2011 lepingu p-le 7.2 pidid pooled II etapi tööde mahu ja tähtajad kokku leppima pärast esimese etapi tööde valmimist ning projekteerimistööde mahu kinnitamist kostja üldkoosolekul. Vaidlust ei ole, et I etapi tööd olid 21.12.2011 kostjale üle antud. Kostja 17.01.2012 üldkoosolekul ei otsustatud edasist projekteerimist, kuid kolleegiumi arvates ei ole eeltoodu määrav. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et üldkoosoleku otsuse puudumine välistas kokkuleppe II etapi tööde teostamiseks. Üldkoosolekul tööde teostamise otsustamine on kostja mõjusfääris
9(19)
ja tegemist on kostja ja tema liikmete vahelise suhtega, mis ei mõjuta pooltevahelisi kokkuleppeid. Kolleegium nõustub apellandi käsitlusega, mille kohaselt on oluline tuvastada, kas hageja ja kostja olid kokku leppinud II etapi tööde teostamises. Vastavalt kostja 09.06.2011 üldkoosoleku otsusele anti juhatuse liikmetele MR-le ja UK-le volitus tellida elamu rekonstrueerimistööde projekt. 23.11.2011 lepingu p 9.2 järgi esindas tellijat MR. Seega said hagejaga vastavad kokkulepped II etapi tööde tegemiseks sõlmida MR ja UK. Kolleegiumi arvates vastava kokkuleppe olemasolu tõendab MM, kes oli HGL Projekt OÜ töötaja, 20.02.2012 e-kirjaga hageja ja kostja esindajatele saadetud memo 16.02.2012 projekteerimiskoosoleku kohta (I kd, tl 17), milles fikseeriti saavutatud kokkulepped täpsete projekteerimistööde kohta ja II etapi eest 23.11.2011 lepingus kokkulepitud tasu jagunemine vastavalt projekti valmimisele. HGL Projekt OÜ-ga oli kostjal 01.08.2011 sõlmitud leping Ehitajate tee 88 elamu küttesüsteemide renoveerimise, katuse soojustamise ja fassaadide rekonstrueerimise (sh soojustamise), ehituse projektijuhtimise ja omanikujärelevalve töödeks (I kd, tl 170). Seega oli MM isik, kes tegutses projekteerimistööde tegemisel kostja esindajana projekti juhtimisel ja teostas omanikujärelevalvet. Memos toodud maksegraafiku heakskiitmist hageja juhatuse poolt kinnitavad ka UK tunnistajana antud ütlused (II kd, tl 62-63), mille kohaselt leppisid pooled pärast I etapi tööde lõppu jaanuaris 2012 kokku jätkata II etapiga. Lisaks tõendab II etapi tööde kohta kokkuleppe olemasolu kostja poolt II etapi tööde eest 26.02.2012 4152 euro ja 10.05.2012 4152 euro tasumine, eelprojekti aktiga vastuvõtmine 02.05.2012 (I kd, tl 57) ja projekti järgi ehitushanke alustamine (I kd, tl 131).
40.Kuna poolte vahel oli kokkulepe II etapi tööde osas, siis kolleegium tuvastab, millises mahus on hageja teise etapi projekteerimistöid teinud ja kas need on kostjale üle antud. VÕS § 636 lg 1 järgi peab töövõtja valmistatud asja tellijale üle andma. Vastavalt 23.11.2011 lepingu p-le 15.1 antakse projekt tellijale üle igas staadiumis neljas eestikeelses köidetud ja vajalike kooskõlastustega eksemplaris. Lisaks esitatakse projekti dokumendid digitaalselt. Lepingu p 15.3 järgi toimub tööde üleandmine vastava akti allakirjutamisega.
41.02.05.2012 on pooled alla kirjutanud akti eelprojekti üleandmise kohta. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et tegemist oli eeskiisprojektiga, kuna akti pealkirjas on sõna „eskiisprojekt“. Arvestades, et eskiisprojekt oli kostjale üle antud juba 21.12.2011 ja selle eest oli ka tasutud, siis ei ole selline tõlgendus usutav. Üleandmisakti sisu kohaselt on üle antud eelprojekt. Kuna eelprojekt oli üle antud, siis 16.02.2012 projekteerimiskoosoleku memo järgi, millest tulenevalt oli poolte vahel töö etappide eest tasumises kokku lepitud, oli kostja kohustatud tasuma hagejale 20% kokkulepitud summast, s.o 4152 eurot (3460 eurot, millele lisandub käibemaks 20%). Hageja esitas kostjale 10.05.2012 arve 4152 euro tasumiseks ja kostja on selle ka tasunud. Kostja ei ole esile toonud, et pärast eelprojekti vastuvõtmist oleks ta teatanud hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest.
42.Järgnevalt tuleb tuvastada, kas hageja on teinud ka ülejäänud kokkulepitud tööd ja kas need on kostjale üle antud või tuleb VÕS § 638 teise lause järgi lugeda tööd kostja poolt vastuvõetuks. Hageja ei ole väitnud, et ta on kõik kokkulepitud tööd valmis teinud. Nii ei ole vaidlust, et vormistamata on ehitusluba, mille eest kuulus vastavalt 16.02.2012 projekteerimiskoosoleku memole tasumisele 20% kokkulepitud tasust.
10(19)
43.Hageja väidete kohaselt on ta juba mais 2012 kostjale üle andnud kogu projektdokumentatsiooni, mille järgi oli võimalik kostjal taotleda ehitusluba ja läbi viia ehitushange. Hageja pidi pärast ehitushanke läbiviimist tegema projekti parandused ja täiendused tulenevalt ehitaja märkustest. Hageja selgitas, et kuna kostja juhatuse uued liikmed, kes valiti 30.05.2012 üldkoosolekul, keeldusid projekti vastu võtmast, siis andis hageja projekti 06.08.2012 üle aktiga EEle (I kd, tl 59). Hageja väidetel kasutas kostja EE oma majandustegevuses (TsÜS § 121 lg 1) ja hageja järeldas, et EE võib dokumendid vastu võtta (TsÜS § 118 lg 2). Kolleegium leiab, et EE kasutamine kostja majandustegevuses ei ole tõendamist leidnud. Ainuüksi asjaolust, et EE on vastu võtnud HGL Projekt OÜ tehtud tööd (I kd, tl 136), seda järeldada ei saa. EE on ise kinnitanud hagejale 18.10.2012 saadetud avalduses, et ta võttis dokumendid vastu ekslikult ja tal puudusid selleks volitused (I kd, tl 190). Tunnistaja UK ütluste järgi EE on esindanud kostjat suhtluses kolmandate isikutega, kuid tunnistaja ei täpsusta, milliste toimingute tegemisel ja milliste isikutega suhtlemisel on EE kostjat esindanud. EE oli Ehitajate tee 88 elamu haldaja Arkaadia Halduse OÜ töötaja ja esile ei ole toodud, et kostja oleks kasutanud teda seoses elamu renoveerimise toimingutega. Hageja on ka ise tunnistanud, et pärast 30.05.2012 kostja üldkoosolekut ei olnud võimalik MR-le või UK-le dokumente üle anda ja uued juhatuse liikmed ei soovinud enam lepingut jätkata. Seega ei olnud põhiprojekti 23.11.2011 lepingus kokkulepitud viisil kostjale üle antud.
44.Selleks, et lugeda töö VÕS § 638 teise lause järgi kostja poolt vastuvõetuks, on oluline kindlaks teha, kas hageja on pakkunud kostjale tööd vastuvõtmiseks ja kas kostja on sellest alusetult keeldunud. Tunnistaja UK ütlustest tuleneb, et põhiprojekt anti üle kostjale mais 2012 enne üldkoosolekult (II kd, tl 62). Üldkoosolek toimus 30.05.2012 (I kd, tl 133-135) ja seal kutsuti juhatusest tagasi MR ja UK. 2012 kevadel oli projekt üles laaditud dropbox keskkonda. 08.06.2012 saatis hageja juhatuse liige MK UK-le, MR-le ja MM-le e-kirja, milles ta tegi ettepaneku kostja 30.05.2012 otsust arvestades leping lõpetada viisil, kus valmis projekt antakse kostjale üle ja kostja tasub tehtud töö eest, kuid tasuda ei tule 20% osas, mis on hageja poolt tegemata (I kd, tl 19). Kostja hageja kirjale ei vastanud. Samas saab kostja tegevusest alates suvest 2012 ja kohtule esitatud tõenditest järeldada, et kostjal oli põhiprojekt olemas ja ta kasutas seda. Hageja poolt tehtud projekti järgi viidi läbi ehitushange. Ehitushanke läbiviimist kinnitab HGL Projekt töötaja MM ja UK e-kirjavahetus perioodil 05.05.2012 kuni 07.05.2012 (I kd, tl 131-132). Seda, et põhiprojekt oli kostjal olemas, tõendab ka asjaolu, et Casaverde OÜ ekspertiisis on analüüsitud põhiprojekti (I kd, tl 36-45), mida on kinnitanud ka ekspertiisi teinud tunnistaja AV oma ütlustes (II kd, tl 65-66). Samuti on põhiprojekti hinnanud KÕ oma arvamuses. Eeltoodud tõendeid kaaludes leiab kolleegium, et kostja poolt tuleb lugeda põhiprojekt vastuvõetuks vaatamata sellele, et 23.11.2011 lepingu p-s 15.3 nõutud akti üleandmise kohta ei vormistatud. Arvestades, et projekt oli kostjale üle antud keeldus kostja alusetult üleandmist lepingus kokkulepitud viisil vormistamast, mistõttu põhiprojekt tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks VÕS § 638 järgi.
45.Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (Riigikohtu 02.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-145-14, p 19; 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Hageja väidete kohaselt oli põhiprojekt lepingukohane, kuna selle järgi oli võimalik läbi viia rekonstrueerimistööde tegemiseks ehitushange. Eeltoodud asjaolu tõendab ennekõike
11(19)
ehitushanke läbiviimine, mille toimumise üle ei ole poolte vahel vaidlust. Kostja vastuväidete kohaselt ei välistanud ehitushanke läbiviimine seda, et projektis olid olulised puudused ja see ei vastanud lepingus kokkulepitule.
46.Kolleegiumil tuleb tuvastada, kas hageja koostatud põhiprojekt vastas lähteülesandele ja oli sihipäraselt kasutatav, see tähendab lepingukohane. Kuna eraldi dokumenti lähteülesande kohta kohtule esitatud ei ole, siis tuleb lähteülesanne tuvastada muude kohtule esitatud tõendite põhjal. Kostja 09.06.2011 üldkoosoleku päevakorra p 2 kohaselt otsustati renoveerida elamu küttesüsteem ning soojustada fassaad ja katus eesmärgiga tõsta hoone energiatõhusust. Juhatuse ettepaneku kohaselt tuli tööd teha SA Kredex vahenditest ja laenuga. Vastavalt 23.11.2011 lepingu p-le 2.1 oli lepingu objektiks Ehitajate tee 88 korruselamu projektdokumentatsiooni, sh ehitusloaks vajaliku eelprojekti, põhiprojekti (ehitushanke mahutabeli), energiamärgise ja mõõdistusprojekti dokumentatsiooni koostamine ja kooskõlastamine nõutavates ametiasutustes ja tellijaga, samuti eeltoodud projektdokumentatsiooni koostamise ja kooskõlastamisega seotud toimingud ning nendest tulenevad tööd ja toimingud. Pooled ei vaidle, et projektdokumentatsioon pidi olema tehtud eeltoodud tööde kohta, kuid vaidlus on selles, millised tehnilised lahendused tuli projekteerida, ning ennekõike, kas projekt tuli koostada rõdude rekonstrueerimiseks projektis toodud viisil. Hageja väidete kohaselt projekteeriti rõdud vastavalt kostja poolt antud juhistele. 17.01.2012 kostja üldkoosoleku protokolli päevakorrapunkti 5 kohaselt tutvustas UK ühistu liikmetele renoveerimisvõimalusi, tuues välja 3 varianti, millest esimese järgi kuulusid vahetamisele rõdud. Päevakorrapunktis 6 selgitas hageja juhatuse liige MK korteriomanikele rõdude asendusega seonduvat (II kd, tl 52-55). Eeltoodust järeldub, et enne II etapi tööde osas kokkuleppe sõlmimist oli ühe variandina kavatsus projekteerida rõdude renoveerimine. Tunnistaja UK ütluste kohaselt ei ole hageja tellimata töid teostanud (II kd, tl 62) ja teise etapi tööde teostamiseks oli poolte vahel kokkulepe olemas. 16.02.2016 projekteerimiskoosoleku memo järgi lepiti kokku projekteerida rõdude katused punase plekiga (I kd, tl 17). Hageja esindaja MK selgitas 25.09.2012 vastuses kostja esitatud märkustele (I kd, tl 22-24), et rõdude projekt koostati kostja eritellimusel, kuna pärast soojustamist jäid rõdud väga kitsad ja soojustamise käigus oleks rõdude renoveerimist toetanud SA Kredex. Casaverde OÜ ekspertiisi kohaselt ei vastanud rõdude osas projekt lähteülesandele, samas ei tulene ekspertiisist, millisest dokumendist lähteülesanne tulenes. Tehnikadoktor KÕ ja Casaverde OÜ arvamustest ei tulene kolleegiumi arvates, et projekt ei vastanud kokkulepitule. KÕ arvamusest nähtub, et projekt ei ole ratsionaalne ja selle teostamine on kallis. Casaverde OÜ ekspertiisi järgi oli etteheiteks projektile see, et ekspertiisi tegemise ajaks olid tööde aluseks olnud normdokumendid kehtetud ja rõdude lahendus oli ebapraktiline, mida on rõhutanud ka arvamuse koostanud tunnistaja AV oma ütlustes (II kd, tl 65-66). Kolleegiumi arvates ei tulene eeltoodud tõenditest, et rõdude rekonstrueerimise osas puudus kokkulepe. Hageja projekteeris rõdude renoveerimise kostja tellimusel. See, et rõdude lahenduse teostamine oli kulukas, ei välista projekti vastavust kokkulepitule. Kostja ei ole esile toonud, et kokkulepe oli võimalikult odava lahenduse projekteerimiseks.
47.Eeltoodut kokku võttes leiab kolleegium, et hageja poolt tehtud ja kostjale vastuvõtmiseks pakutud projekt oli lepingukohane, s.t vastas kostja tellimusele.
48.Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest tellija õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
12(19)
Sellisel juhul peab tellija suutma tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja töövõtja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15 p 11). Töö vastavust lepingutingimustele tuleb hinnata VÕS § 641 lg 2 järgi. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-59-14 tehtud otsuse p-s 15 selgitanud, et kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 p-st 2, mille kohaselt töö ei vasta lepingutingimustele, kui see ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Arvestada tuleb ka VÕS § 77 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel aga vähemalt keskmise kvaliteediga.
49.Kostja on esitanud töö lepingule mittevastavuse tõendamiseks KÕ arvamuse ja Casaverde OÜ ekspertiisiakti. KÕ arvamusest tulenevalt olid vead kolmes joonises, mille hageja lubas 25.09.2012 kirjas parandada. Oluliste puuduste olemasolu, mida ei oleks võimalik kõrvaldada ja mis välistaks töö kasutamise elamu renoveerimiseks, arvamusest ei tulene. Casaverde OÜ ekspertiisi kokkuvõttest tuleneb, et projekt ei ole eesmärgipäraselt kasutatav seal esinevate vastuolude, ebatäpsuste, ebaratsionaalsete lahenduste, lähteülesannete mittevastavuse ja aluseks võetud normdokumentide tõttu, mis ekspertiisi tegemise ajaks olid aegunud. Hageja selgitas, et ekspertiisiaktis toodud vastuolud on ebaolulised ja neid oleks lepingu jätkamisel olnud võimalik jooksva töö käigus kõrvaldada. Casaverde OÜ arvamuse koostanud AV ütluste (II kd, tl 65-66) kohaselt oli projektis kasutatud energiatõhususe nõudeid, mis aegusid projekti valmimisest mõne kuu pärast ja rõdude lahendus oli kallis. Eeltoodud puudusi pidas AV selliseks, mille tõttu ei olnud projekt kasutatav. Kolleegium on eelnevalt tuvastanud, et poolte vahel oli kokkulepe rõdude rekonstrueerimiseks projektis toodud viisil. Tulevikus jõustuvate energiatõhususe normide mittejärgimist ei saa hagejale ette heita. Hageja ei saanud arvestada, et ehitusloa taotlemine ja ehitamine võivad viibida. Kuna ehitushange viidi läbi, siis võis hageja eeldada, et ehitamisega alustatakse koheselt. Tunnistaja AV kinnitas, et põhiprojekti eesmärgiks oli võimaldada läbi viia rekonstrueerimistööde tegemiseks ehitushange ja hinnata ehitusmaksumust ning selle eesmärgi projekt ka täitis. Seega ei ole tõendatud, et hageja poolt koostatud põhiprojekt oli oluliste puudustega. Hageja pakutud ebaoluliste puuduste kõrvaldamisest on kostja keeldunud.
50.Kolleegium märgib, et VÕS § 644 lg 1 järgi töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest ainult siis, kui ta teatas töö mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või teada pidi saama ja lg 2 järgi peab majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama.
51.Kostja seletuse kohaselt teatas ta puudustest hagejale septembris 2012, edastades hagejale tehnikadoktor KÕ 06.09.2012 arvamuse (I kd, tl 20-21). Hageja sellele vastu vaielnud ei ole ja 25.09.2012 on hageja juhatuse liige kostjale saadetud kirjas KÕ arvamusele vastanud, lubades vigadega joonised parandada. Kuna täpset aega, millal kostja põhipõhiprojekti enda kasutusse sai, ei olnud võimalik tuvastada, kuid eeldatavasti oli see toimunud suvel 2012, siis puudustest teatamine septembris 2012 on toimunud mõistliku aja jooksul. KÕ arvamusest tulenevalt ei olnud projektis toodud lahendus ratsionaalne ennekõike rõdude lahenduse osas ja projekti teostamine on kulukas. 02.10.2012 on kostja juhatuse esimees JR teatanud hagejale, et KÕ
13(19)
arvamuse järgi ei ole projekt kasutuskõlbulik ja projekti tellimist ei ole üldkoosoleku poolt heaks kiidetud. Eeltoodud dokumentist saab järeldada, et põhiliseks etteheiteks oli see, et projekt pole eesmärgipäraselt kasutatav ja sellest puudusest on kostja hagejat teavitanud. Apellant on väitnud, et puudustega olid kõik teise etapi tööd, kuid samas pärast eelprojekti vastuvõtmist 02.05.2012 ei ole kostja hagejale teatanud töö mittevastavusest, seega eelprojekti osas on ta kaotanud õiguse tugineda puudustele.
52.Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei ole kostja majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Selle määratlemiseks, kas tegemist on majandus- või kutsetegevusega on oluline määratleda, millega tegeleb juriidiline isik, mitte aga see, kas tema liikmed on tegutsevad majandus- või kutsetegevuses. Korteriühistu eesmärgiks on KÜS § 2 lg 1 järgi korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Oma eesmärkide saavutamiseks osaleb korteriühistu majandustegevuses. Korteriühistu majandustegevuseks on ka ehitise rekonstrueerimine ja selleks vajalike projektide tellimine. Seega on kostja majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, kes VÕS § 644 lg 2 järgi peab lepingule mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama.
53.Kolleegium märgib, et tulenevalt poolte poolt kohtu ette toodud asjaoludest oli tegelik põhjus, miks kostja lepingu täitmisest ei olnud huvitatud, kostja üldkoosoleku otsus tööga mitte jätkata. Pärast kostja üldkoosoleku poolt 30.05.2012 uue juhatuse valimist ei soovinud kostja enam elamu rekonstrueerimisega eelmise juhatuse poolt korraldatud viisil jätkata.
54.Järgnevalt tuleb tuvastada, kas kostja on lepingust VÕS § 116 ja § 647 järgi taganenud. Kostja taganes lepingust 13.12.2012 avaldusega (I kd, tl 29-30), tuues põhjuseks, et I etapi töid ei ole teostatud tähtaegselt, hageja on teinud tellimata töid, kuna teise etapi töödes ei olnud kokku lepitud, ja töö ei olnud tehtud nõuetekohaselt. Kostja väidete kohaselt oli hageja lepingut oluliselt rikkunud, kuna töö oli oluliste puudustega. Kolleegium on eelnevalt tuvastanud, et poolte vahel oli olemas kokkulepe II etapi tööde teostamiseks, hageja poolt valmistatud projekt vastas kokkulepitule ja I etapi tööde üleandmise osas ei ole praeguses menetlusstaadiumis enam vaidlust, mistõttu ei ole hageja lepingut oluliselt rikkunud. Seega ei ole täidetud VÕS § 116 lg 1 ja § 647 lg-te 1 ja 3 sätestatud lepingust taganemise eeldused ja kostja lepingust taganemine on tühine.
55.Eeltoodut arvestades ja lähtudes VÕS § 635 lg 1, on kostja kohustatud hagejale tasuma põhiprojekti eest koos käibemaksuga 8304 eurot, s.o 40% teise etapi tööde maksumusest. Selle summa kohta on hageja esitanud kostjale arve 10.08.2012 ja tasuda tuli 17. augustiks 2012.
56.VÕS § 655 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Eeltoodud õigus ei ole seotud hageja (töövõtja) poolse olulise lepingurikkumisega. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11 tehtud otsuse p-s 11 leidnud, et juhul, kui hageja ei olnud töövõtulepingut oluliselt rikkunud, s.t ei olnud täidetud eeldused lepingust taganemiseks, saab kostja tahteavaldust lepingu lõpetamiseks pidada asjas esitatud asjaoludest lähtuvalt ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 lg 1 järgi. Sama tuleneb ka Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-79-16 tehtud otsuse p-st 12 ja tsiviilasjas nr 3-21-59-13 tehtud otsuse p-st 14. Ringkonnakohus selgitas 31.10.2016 kirjaga pooltele võimalust kohaldada käesoleva tsiviilasja lahendamisel VÕS § 655 lg 1. Kostja
14(19)
04.11.2016 vastuse kohaselt jäi ta seisukohale, et hageja on lepingut oluliselt rikkunud ja kostja poolt lepingust taganemine oli õiguspärane. Juhul, kui kohus peaks leidma, et taganemine ei ole kehtiv, leidis kostja, et kohaldada tuleks VÕS § 655 lg 2.
57.Kolleegium leiab, et arvestades kostja soovi igal juhul töövõtuleping lõpetada ja soovimatust teha hagejaga koostööd lepingu eesmärgi saavutamiseks, tuleb lugeda, et kostja ütles 13.12.2012 avaldusega 23.11.2011 töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 järgi üles. Kostja väide, et kohaldada tuleb VÕS § 655 lg 2, ei ole õige, sest hageja poolt töövõtulepingu rikkumine ei ole tõendamist leidnud. Kuigi leping jäi osaliselt täitmata ja hageja ei vormistanud ehitusluba, ei saa seda siiski pidada hageja poolt lepingu rikkumiseks, kuna kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et ehitusluba jäi vormistamata kostja tegevusetuse tõttu.
58.Arvestades, et kostja 13.12.2012 avaldusega on pooltevaheline 23.11.2011 leping üles öeldud, siis ei olnud hagejal võimalik seda enam 31.12.2012 avaldusega üles öelda.
59.Hageja on esitanud kostja vastu nõude kogu kokkulepitud tasu 4152 eurot saamiseks VÕS § 652 lg 3 järgi, mille kohaselt, kui tellija vastuvõtuviivitus tekkis tellija süü tõttu, võib töövõtja lepingu ülesütlemisel nõuda kogu kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud summa, mille ta hoiab lepingu ülesütlemise tõttu kokku kulude osas või omandab oma tööjõu teistsuguse kasutamisega või oleks võinud mõistlikult omandada. Eelnevalt on kolleegium tuvastanud, et leping on lõppenud kostja poolt 13.12.2012 ülesütlemisega, mistõttu ei saa hageja enam lepingut üles öelda ja VÕS § 652 lg 3 järgi nõuet esitada.
60.Vaatamata eelmises lõigus toodule, tuleb kolleegiumil kaaluda, kas hageja nõude saab rahuldada VÕS § 655 lg 1 teise lause järgi, mille kohaselt, kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS § 652 lg-s 3 ja § 655 lg-s 1 sätestatud tasu nõuded on analoogsed. Kostja ei ole hageja nõudele esitanud vastuväiteid, mille kohaselt on hageja hoidnud kokku seoses lepingu ülesütlemisega kulusid või on omandanud midagi tööjõu teistsuguse kasutamisega või oleks tal olnud võimalik tööjõudu teisti kasutades omandada. Ringkonnakohus on pooltele 30.10.2016 selgitanud VÕS § 655 lg 1 kohaldamise võimalust. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ülejäänud töövõtulepingu järgne tasu 4152 eurot VÕS § 655 lg 1 teise lause järgi.
61.Vastuhagis esitas kostja hageja vastu erinevatel alustel nõude raha saamiseks. Nõue 5640 euro saamiseks VÕS § 189 lg 1 järgi on esitatud seoses töövõtulepingust taganemisega. Eeltoodud summa tasus kostja hagejale projekteerimistööde esimese etapi eest. Selle nõude jättis maakohus rahuldamata ja apellatsioonimenetluses seda vaidlustatud ei ole. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsusega kostja vastuhagi rahuldamise ülejäänud nõuete osas.
62.8304 euro osas vastuhagi nõude alusena on kostja välja toonud esiteks, et tegemist oli alusetu rikastumisega, kuna teise etapi tööde kohta kokkulepet ei olnud poolte vahel sõlmitud, ja teiseks VÕS § 189 lg 1 järgi lepingust taganemise. Kuna ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja lepingust taganemine 13.12.2012 avaldusega on
15(19)
tühine ja poolte vahel oli kokkulepe II etapi tööde tegemiseks, siis vastuhagi nõue 8304 euro saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
63.Kostja nõudis vastuhagis kahju 1320 euro hüvitamist. Kostja tõi nõude alusena esile, et kahju on talle tekkinud Casaverde OÜ-lt töövõtulepingu esemeks olnud projektile eksperthinnangu tellimisega. Maakohus rahuldas nõude VÕS § 115 lg 1, § 127 lg-te 1 ja 3 ning § 128 lg 3 järgi hageja lepingurikkumisele tuginedes. Kuna ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ei ole lepingut rikkunud, siis ei ole VÕS § 115 lg-s 1 toodud eeldus täidetud ja nõue ei kuulu rahuldamisele.
64.Eeltoodut kokku võttes tuleb kõik kostja vastuhagis esitatud nõuded jätta rahuldamata.
65.Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled olid 23.11.2011 lepingu p-s 12.2 kokku leppinud viivise määras 0,02 % tähtajaks tasumata summalt. Eelnevalt on kolleegium tuvastanud, et põhiprojekti eest tasumisele kuulunud 8304 euro nõue tuli tasuda 17.08.2012. Seega on kostja tasumisega viivituses alates 18.08.2012 ja kohtuotsuse tegemise seisuga oli viivitatud 1554 päeva ja ühe päeva viivis on 1,6608 eurot. Kokku on kohtuotsuse tegemise seisuga viivis 8304 euro tasumisega viivitamisel 2580,88 eurot. Alates 18.11.2016 kuni 8304 euro tasumiseni tuleb välja mõista viivis 0,02% päevas.
66.VÕS § 655 lg 1 järgi väljamõistetava 4152 euro tasumisega viivitamisel on hageja nõudnud kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja väidetel pidi kostja 4152 eurot tasuma 11.01.2013. Hageja seostas nõude sissenõutavaks muutumise tema poolt lepingu ülesütlemisega. Kolleegium on eelnevalt tuvastanud, et leping lõppes kostja poolt lepingu ülesütlemisega 13.12.2012. Arvestades lepingu lõppemist 13.12.2012 on kolleegiumi arvates jäetud kostjale mõistlik aeg oma kohustuse täitmiseks ja alates 12.01.2013 on kostja 4152 tasumisega viivituses. Viivise arvestus on alljärgnev: viivise % % päevas summa viivitatud perioodi aastas päevas päevi viivis 12.01.2013 - 14.04.2013 7,75 0,021233 0,881589 93 81,987777 15.04.2013 - 30.06.2013 8,75 0,023973 0,995342 77 76,641334 01.07.2013 - 31.12.2013 8,5 0,023288 0,966904 184 177,910336 01.01.2014 - 30.06.2014 8,25 0,022603 0,938466 181 169,862346 01.07.2014 - 31.12.2014 8,15 0,022329 0,92709
170,58456 01.01.2015 - 30.06.2015 8,05 0,022055 0,915715 181 165,744415 01.07.2015 - 31.12.2015 8,05 0,022055 0,915715 184 168,49156 01.01.2016 - 30.06.2016 8,05 0,021995 0,913213 182 166,204766 01.07.2016 - 17.11.2016 8 0,021858 0,907541 140 127,05574 Kokku on viivise suurus kohtuotsuse tegemise seisuga 1304,48 eurot. Alates 18.11.2016 kuni 4152 euro tasumiseni tuleb välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. periood
16(19)
67.Maakohus ei ole vaidlustatud otsuse resolutsioonis otsustanud menetluskulude jaotust, kuid otsuse põhjendustest tulenevalt on maakohus jätnud põhihagist tulenevad kostja menetluskulud hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda. Vastuhagi menetluskulud on 66% ulatuses jäetud hageja kanda ja 34% ulatuses kostja kanda. Seoses maakohtu otsuse tühistamisega ja hagi rahuldamise ning vastuhagi rahuldamata jätmisega kuulub maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas tühistamisele. Kuna ringkonnakohtu otsusega rahuldatakse hagi ja vastuhagi jääb rahuldamata ning apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi tuleb maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda.
68.Maakohus on vaidlustatud otsuses poolte menetluskulude suuruse kindlaks määranud osaliselt. Nii ei ole maakohus kindlaks määranud hageja menetluskulude suurust osas, mis seondus hagi menetlemisega ja arvestas menetluskulusid alates vastuhagi esitamisest, s.o 16.02.2015. Kolleegium, lähtudes TsMS §-s 2 sätestatud põhimõttest lahendada tsiviilasi mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, määrab käesolevas otsus kindlaks vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse ka osas, milles maakohus seda ei teinud. Hageja taotluse järgi on tema maakohtus kantud menetluskulud järgmised: kulud õigusabile 3328,33 eurot (ilma käibemaksuta), riigilõiv 700 eurot ja äriregistri väljavõtete saamise kulu 10 eurot. Kokku on hageja maakohtu menetluskulud 4038,33 eurot.
69.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat esindasid maakohtu menetluses lepingulised esindajad vandeadvokaat Tarmo Peterson ja advokaat Karl-Morten Jõgi. Maakohus leidis vaidlustatud otsuses, et vastuhagiga seonduvad toimingud on tehtud alates 18.03.2015 ja luges põhjendatud ajakuluks 10 tundi ja 57 minutit. Maakohus luges põhjendatuks ajavahemikus 18.03.2015 kostja esindajate toimingud kogu mahus ja alates 02.12.2015 tehtud toimingud pooles mahus. Menetlusosalised ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustanud maakohtu järeldust põhjendatud ajakulu kohta. Hageja menetluskulude spetsifikatsiooni järgi kulus esindajal perioodil alates 18.03.2015 kuni maakohtu menetluse lõpuni kokku 15 tundi ja 22 minutit. Hageja esindajate toimingutest enne 18.03.2015 loeb ringkonnakohus vajalikuks toimingud alates hagiavalduse ettevalmistamisest. Hagiavalduse ettevalmistamisele eelnevaid toiminguid kostjale nõudekirja koostamisega seonduvalt ei ole alust pidada menetluskuludeks. Kolleegiumi arvates vajalik ja põhjendatud on 22.11.2013 hagiavalduse koostamiseks ja komplekteerimiseks kulunud 3 tundi ning 05.12.2013 hagi ülevaatamiseks ja parandamiseks 30 minutit, 22.11.2014 kostja vastuse analüüsile 45 minutit, 11.12.2014 kostja seisukohtadele vastuse koostamiseks ja korrigeerimiseks 4 tundi ning kliendiga ja kostja esindajaga suhtlemiseks ja muudeks korraldavateks toiminguteks kokku 2 tundi. Seega ajakulu perioodil hagi ettevalmistamisest kuni 18.03.2015 on 10 tundi ja 15 minutit. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu menetluses hageja esindajate vajalik ja põhjendatud ajakulu kokku 25 tundi ja 37 minutit ehk 25,6 tundi.
70.Hagejat esindasid vandeadvokaat Tarmo Peterson ja advokaat Karl-Morten Jõgi. Menetluskulude spetsifikatsioonist tulenevalt ei ole hageja nõudnud topelt tasu toimingute eest, mida tegid esindajad koos. Maakohus on lugenud esindajatasu põhjendatud suuruseks 100 eurot tund ilma käibemaksuta. Kolleegiumil pole alust
17(19)
seda seisukohta muuta ja maakohtu menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tuleb sellest lähtuda. Seega on maakohtu menetluses vajalik ja põhjendatud kulu hageja lepinguliste esindajate teenusele 2560 eurot.
71.Vastavalt hageja menetluskulude nimekirjale (II kd, tl 82-83) on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 700 eurot ning 30.11.2013 ja 07.01.2015 äriregistri väljavõtte saamiseks kokku 10 eurot. Eelnimetatud kulud on TsMS § 138 lg 1, 139 lg 1 ja § 143 p 2 järgi kohtukulud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.
72.Kokku on hageja esimese astme menetluskulude suuruseks 3270 eurot. Rahuldamata jääb kostja taotlus maakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks 768,33 euro ulatuses.
73.Apellatsiooniastmes on hageja tasunud riigilõivu 1400 eurot ja teinud taotluse kohaselt kulutusi õigusabile 1976,67 eurot, millele lisanduvad õigusabikulud 12.10.2016 kohtuistungil osalemise eest. Spetsifikatsiooni järgi on kulunud maakohtu otsuse analüüsiks 40 minutit ja apellatsioonkaebuse koostamiseks kokku 13 tundi ja 15 minutit. Maakohtu otsusega tutvumisele kulunud ajaga ringkonnakohus nõustub. Arvestades, et esindajatele olid vaidluse asjaolud teada, siis loeb kolleegium dokumendi mahtu ja põhjalikkust arvestades põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebuse koostamisele 10 tundi. Apellatsioonkaebuse vastuse analüüsiks on ajakulu 15 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aeg ei kuulu hüvitamisele. Ringkonnakohtu istungitel osales kaks kostja lepingulist esindajat. Kuna tsiviilasi ei ole keskmisest keerukam, siis kahe esindaja kulude hüvitamine ei ole TsMS § 175 lg 3 järgi põhjendatud. Ühe esindaja ajakulu kummagi kohtuistungi ettevalmistamiseks on 1 tund ja 30 minutit, kokku 3 tundi ja kohtuistungitel osalemiseks kokku 2 tundi. Kokku põhjendatud ja vajalik ajakulu teise astme menetluses on 15 tundi ja 55 minutit ehk 15,92 tundi. Kolleegium arvestab menetluskulude suurust sama tunnihinna järgi kui maakohus, s.o 100 eurot. Seega kuulub hüvitamisele lepingulise esindaja kulu 1592 eurot. Kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele 2992 eurot. Rahuldamata jääb taotlus 602,17 euro osas.
74.Kuna ringkonnakohus andis 31.10.2016 kirjaga pooltele täiendavalt võimaluse avaldada oma seisukoht VÕS § 655 lg 1 kohaldamise kohta, siis eeldas kolleegium, et sellega seoses võib pooltel tekkida täiendavalt menetluskulusid ja võimaldas neil esitada kuni 10.11.2016 koos vastusega teise poole seisukohtadele ka taotluse tekkinud menetluskulude hüvitamiseks. Hageja taotluse järgi on ta kulud lepingulise esindaja teenusele 325,83 eurot. 1 tund ja 10 minutit on kulutatud 04.11.2016 menetlusdokumendi koostamiseks ja 15 minutit selle täiendamiseks, 10 minutit vastustaja 04.11.2016 menetlusdokumendi analüüsiks ja 50 minutit 10.11.2016 menetlusdokumendi koostamiseks ning 10 minutit täiendamiseks. Kolleegium leiab, et menetlusdokumentide mahtu ja sisu arvestades on põhjendatud ajakulu 04.11.2016 dokumendi koostamiseks 1 tund ja kostja menetlusdokumendiga tutvumiseks ja sellele vastamiseks 1 tund. Seega on kokku täiendav ajakulu 2 tundi. Kuna eelnevalt on kolleegium nõustunud maakohtuga ja lugenud põhjendatud tunnihinnaks 100 eurot tund ilma käibemaksuta, siis on menetluskulu lisaks 200 eurot ja taotlus tuleb jätta rahuldamata 125,83 euro osas.
75.Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 6462 eurot ja taotlus jääb rahuldamata 1496,33 euro osas. Hageja taotluse alusel tuleb kostjal hüvitamisele
18(19)
kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/
19(19)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.